1994L0025 — ET — 01.01.2013 — 004.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 94/25/EÜ,

16. juuni 1994,

väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta

(EÜT L 164, 30.6.1994, p.15)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/44/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 16. juuni 2003,

  L 214

18

26.8.2003

►M2

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003,

  L 284

1

31.10.2003

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008,

  L 311

1

21.11.2008

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012,

  L 316

12

14.11.2012




▼B

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 94/25/EÜ,

16. juuni 1994,

väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta



EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artiklit 100a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )

toimides asutamislepingu artiklis 189b sätestatud korras ( 3 )

ning arvestades, et:

siseturg peab hõlmama sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine;

erinevates liikmesriikides kehtivad väikelaevade ohutusalaseid omadusi puudutavad õigusaktid erinevad üksteisest ulatuselt ja sisult; niisugused erinevused takistavad kaubavahetust ja loovad siseturul ebavõrdseid konkurentsitingimusi;

siseriiklike õigusaktide ühtlustamine on ainus viis niisuguste vaba kaubanduse tõkete kõrvaldamiseks; liikmesriigid ei suuda üksi seda eesmärki rahuldaval viisil saavutada; käesoleva direktiiviga kehtestatakse vaid need nõuded, mis on olulised väikelaevade liikumisvabaduse seisukohast;

käesolev direktiiv käsitleb vaid neid väikelaevu, mille miinimumpikkus on ISO-standarditest tulenevalt 2,5 m ja maksimumpikkus 24 m;

tehniliste tõkete eemaldamine väikelaevade ja nende komponentide valdkonnas määral, mil neid ei ole võimalik kõrvaldada kõikide liikmesriikide seas võrdväärsust vastastikku tunnustades, peab järgima nõukogu 7. mai 1985. aasta määrusega ( 4 ) sätestatud uut lähenemisviisi, millega nõutakse üldise heaolu seisukohast oluliste ohutusnõuete ja muid aspekte puudutavate nõuete defineerimist; artikli 100a lõikega 3 nähakse ette, et komisjon võtab tervishoidu, ohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset puudutavates ettepanekutes aluseks kaitstuse kõrge taseme; oluliste nõuetega sätestatakse kriteeriumid, millele peavad vastama väikelaevad, osaliselt komplekteeritud väikelaevad ning nende komponendid nii eraldi kui paigaldatuna;

seetõttu sätestatakse käesoleva direktiiviga ainult olulised nõuded; olulistele nõuetele vastavuse tõendamise hõlbustamiseks osutuvad väikelaevade ja nende II lisas loetletud komponentide puhul vajalikeks ühtlustatud Euroopa standardid; ühtlustatud Euroopa standardeid koostavad eraõiguslikud organisatsioonid ning need ei või olla kohustuslikud; Euroopa Standardikomiteed (CEN) ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (Cenelec) on sel eesmärgil tunnustatud kui organeid, mis on pädevad võtma vastu ühtlustatud standardeid kooskõlas komisjoni ja nende kahe organi vahelist koostööd käsitlevate 13. novembril 1984 allakirjutatud üldsuunistega; käesolevas direktiivis tähendab ühtlustatud standard tehnilist spetsifikatsiooni (Euroopa standardit või ühtlustamisdokumenti), mille on vastu võtnud ükskõik kumb või mõlemad eespool nimetatud asutused komisjoni soovitusel vastavalt nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivile 83/189/EMÜ, milles on sätestatud tehniliste standardite ja normide kohta käiva teabe esitamise kord, ( 5 ) ning vastavalt eespool nimetatud üldjuhistele;

kui pidada silmas ohte, mis kaasnevad väikelaevade ja nende komponentide kasutamisega, siis on vaja kehtestada menetlused, mille alusel saab hinnata direktiivi olulistele nõuetele vastavust; nimetatud menetlused tuleb koostada väikelaevadele ja nende komponentidele omast ohutaset silmas pidades; seetõttu peab iga vastavuskategooria olema täiendatud kohase menetlusega või valikuga erinevate võrdväärsete menetluste vahel; vastuvõetud menetlused on kooskõlas 22. juuli 1993. aasta nõukogu otsusega 93/465/EMÜ, mis käsitleb vastavushindamismenetluste erinevate faaside mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju, mis on mõeldud kasutamiseks tehnilise ühtlustamise direktiivides ( 6 );

nõukogu on näinud ette CE-märgise kinnitamise tootja või tema volitatud esindaja poolt ühenduses; nimetatud märgis näitab, et väikelaev ja komponendid vastavad kõikidele selle toote suhtes kehtivatele ühenduse õigusaktidega ette nähtud olulistele nõuetele ja hindamismenetlustele;

on asjakohane, et liikmesriigid võivad, nagu see on sätestatud asutamislepingu artikli 100a lõikega 5, rakendada ajutisi meetmeid, millega piiratakse või keelatakse väikelaevade ja nende koostisesse kuuluvate toodete turule toomine ja kasutamine juhul, kui need kujutavad konkreetset ohtu inimestele ja teatud juhtudel koduloomadele või omandile tingimusel, et nende meetmete suhtes kohaldatakse ühenduse kontrollmenetlust;

iga käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud otsuse adressaatidele tuleb teatada niisuguse otsuse põhjused ja nende kasutuses olevad edasikaebamisvõimalused;

on vaja sätestada üleminekukord, mis võimaldab turustada ja kasutusele võtta selliseid väikelaevu ja nende komponente, mis on toodetud vastavalt käesoleva direktiivi vastuvõtmise ajal kehtinud siseriiklikele õigusaktidele;

käesolev direktiiv ei sisalda sätteid, millega piiratakse väikelaevade kasutamist pärast nende kasutuselevõttu;

väikelaevade konstruktsioon võib mõjutada keskkonda, kuivõrd väikelaevadest võib voolata välja saasteaineid; seetõttu on vaja lisada direktiivi keskkonnakaitsealased sätted, niivõrd kui need sätted puudutavad väikelaevade konstruktsiooni otsese keskkonnamõju seisukohast;

käesoleva direktiivi sätted ei tohi mõjutada liikmesriikide õigust kehtestada kooskõlas asutamislepinguga niisuguseid nõudeid, mida nad võivad pidada vajalikuks seoses teatud vetel navigeerimisega keskkonnakaitsealastel eesmärkidel, veeteede struktuuri kaitsmise eesmärkidel ja ohutuse tagamiseks veeteedel, seda tingimusel, et see ei tähenda väikelaeva modifitseerimist ükskõik millisel viisil, mida käesoleva direktiiviga ei ole ette nähtud,

ON VÕTNUD VASTU KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



I PEATÜKK

▼M1

Artikkel 1

Reguleerimisala ja mõisted

1.  Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

a) projekteerimise ja ehitamise osas:

i) väikelaevadele ja poolvalmis paatidele;

ii) jetidele;

iii) II lisas osutatud komponentidele, kui need tuuakse eraldi ühenduse turule ja on ette nähtud paigaldamiseks;

b) heitgaaside osas:

i) käituritele, mis on paigaldatud või spetsiaalselt ette nähtud väikelaevade või jetide peale või sisse paigaldamiseks;

ii) käituritele, mis on paigaldatud niisuguste laevade peale või sisse, millel on „suurte muudatustega mootor”;

c) müra osas:

i) integreeritud väljalaskesüsteemita päramootori või pardal paikneva peajõuseadmeta väikelaevadele;

ii) integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga väikelaevadele või laevadele, millel on pardal paiknev peajõuseade, mida on oluliselt ümber ehitatud, ning mis seejärel tuuakse ühenduse turule viie aasta jooksul pärast ümberehitamist;

iii) jetidele;

iv) integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootoritele, mis on ette nähtud paigaldamiseks väikelaevadele;

d) punkti a alapunkti ii ning punktide b ja c alla kuuluvate toodete puhul kohaldatakse käesoleva direktiivi sätteid üksnes esmakordsel turuletoomisel ja/või kasutuselevõtmisel pärast käesoleva direktiivi jõustumise tähtaega.

2.  Käesoleva direktiivi reguleerimisalast jäetakse välja järgmine:

a) lõike 1 punkti a puhul:

i) veesõidukid, mis on ette nähtud üksnes võidusõiduks, sh võistlussõudepaadid ja treeningsõudepaadid, ning tootja poolt vastavalt märgistatud;

ii) süstad, kanuud ja kajakid, gondlid ja vesijalgrattad;

iii) purjelauad;

iv) lainelauad, sh mootoriga lainelauad;

v) algupärased, enne 1950. aastat kavandatud ajaloolised veesõidukid ja nende üksikkoopiad, mis on valdavalt ehitatud algupärastest materjalidest ja tootja poolt vastavalt märgistatud;

vi) eksperimentaalveesõidukid, tingimusel et neid ei tooda seejärel ühenduse turule;

vii) oma tarbeks ehitatud veesõidukid, tingimusel et neid ei tooda seejärel viie aasta jooksul ühenduse turule;

viii) veesõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud mehitamiseks ja reisijateveoks ärilistel eesmärkidel, piiramata lõike 3 punkti a kohaldamist, eriti sõidukid, mis on määratletud nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiivis 82/714/EMÜ, millega kehtestatakse siseveelaevade tehnilised nõuded, ( 7 ) olenemata reisijate arvust;

ix) allveelaevad;

x) õhkpadjal veesõidukid;

xi) tiiburlaevad;

xii) välispõlemismootoriga kivisöe-, koksi-, puu-, õli- või gaasiküttel aurulaevad;

b) lõike 1 punkti b puhul:

i) käiturid, mis on installeeritud või spetsiaalselt ettenähtud installeerimiseks järgmistele veesõidukitele:

 üksnes võidusõiduks ettenähtud veesõidukid, mis on tootja poolt vastavalt märgistatud,

 eksperimentaalveesõidukid, tingimusel et neid ei tooda seejärel ühenduse turule,

 veesõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud mehitamiseks ja reisijateveoks ärilistel eesmärkidel, piiramata lõike 3 punkti a kohaldamist, eriti sõidukid, mis on määratletud direktiivis 82/714/EMÜ, olenemata reisijate arvust,

 allveelaevad,

 õhkpadjal veesõidukid,

 tiiburlaevad;

ii) algupärased ajaloolised käiturid ja nende üksikkoopiad, mis põhinevad 1950ndate aastate eelsel väliskujul, ei ole seeriatoodang ning sobivad lõike 2 punkti a alapunktides v ja vii osutatud veesõidukitele;

iii) oma tarbeks ehitatud käiturid, tingimusel et neid ei tooda seejärel viie aasta jooksul ühenduse turule;

c) lõike 1 punkti c puhul:

 kõik kõnealuse lõike punktis b osutatud veesõidukid,

 oma tarbeks ehitatud veesõidukid, tingimusel et neid ei tooda seejärel viie aasta jooksul ühenduse turule.

3.  Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  väikelaevad – kõik mistahes tüüpi paadid, mis on ette nähtud spordiks ja meelelahutuseks, kerepikkusega 2,5–24 m, mõõdetud vastavalt ühtlustatud standardile, olenemata sellest, mille jõul nad kulgevad; asjaolu, et sama paati võib kasutada tšarterveoks või paadisõidutreeninguks, ei takista selle hõlmamist käesoleva direktiiviga, kui see on toodud ühenduse turule väikelaevana;

b)  jetid – alla 4 m pikkused veesõidukid, mis kasutavad sisepõlemismootorit, mille esmaseks edasiliikumisvahendiks on veejoapump ning mis on kavandatud juhitavaks selle kerel istuva, seisva või põlvitava isiku või isikute poolt;

c)  käitur – mistahes säde- või survesüütega sisepõlemismootor, mida kasutatakse edasiliikumisvahendina, sh kahetaktilised ja neljataktilised pardamootorid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga või -süsteemita päramootorid;

d)  suured mootori muudatused – muudatused mootoris, mis:

 võivad põhjustada mootori poolt I lisa B osas sätestatud heitgaaside piirmäära ületamist, v.a mootori osade tavapärane asendamine, mis ei muuda heitgaasikarakteristikuid, või

 suurendavad mootori nimivõimsust rohkem kui 15 % võrra;

e)  veesõiduki oluline ümberehitamine – veesõiduki ümberehitamine, millega:

 muudetakse veesõiduki käitureid,

 kaasnevad suured mootori muudatused,

 muudetakse veesõidukit nii suures ulatuses, et seda võib pidada uueks veesõidukiks;

f)  käitamisvahendid – mehaanilised meetodid, mille abil veesõiduk edasi liigub, eelkõige meresõidukite sõukruvid või jetide mehaanilised edasiliikumissüsteemid;

g)  mootoritüüpkond – mootorite jaotamine tootjate poolt nende ehituse põhjal rühmadesse, millel eeldatavasti on võrdväärsed heitgaasikarakteristikud ja mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele heitgaaside kohta;

h)  tootja – kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes projekteerivad ja valmistavad käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid või kes on selliseid tooteid projekteerinud ja/või valmistanud, et neid oma kulul turule tuua;

i)  volitatud esindaja – kõik ühenduse füüsilised või juriidilised isikud, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tema nimel tegutseda seoses viimase käesolevast direktiivist tulenevate kohustustega.

▼B

Artikkel 2

Turule toomine ja kasutuselevõtt

1.  Liikmesriigid rakendavad kõiki vajalikke meetmeid tagamaks artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete turule toomise ja ekspluatatsiooni andmise sihtotstarbel kasutamiseks ainult juhul, kui need ei sea ohtu inimeste turvalisust ja tervist, omandit või keskkonda, kui need on nõuetekohaselt ehitatud ja neid hooldatakse nõuetekohaselt.

2.  Käesoleva direktiivi sätted ei tohi takistada liikmesriikidel kooskõlas asutamislepinguga vastu võtta teatud vetel navigeerimist puudutavaid sätteid seoses keskkonnakaitsealaste ja veeteede struktuuri kaitsmise eesmärkidega ning ohutuse tagamisega veeteedel, seda eeldusel, et see ei nõua käesolevale direktiivile vastava veesõiduki modifitseerimist.

Artikkel 3

Olulised nõuded

Artikli 1 lõikes 1 nimetatud tooted peavad vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusalastele, tervishoiualastele, keskkonnakaitsealastele ja tarbijakaitsealastele nõuetele.

▼M1

Artikkel 4

Artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete vaba liikumine

1.  Liikmesriigid ei keela, piira ega takista selliste artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete turuletoomist ja/või kasutuselevõtmist oma territooriumil, mis kannavad IV lisas osutatud CE-märgist näitamaks nende vastavust kõigile käesoleva direktiivi sätetele, sealhulgas II peatükis sätestatud vastavusmenetlustele.

2.  Liikmesriigid ei keela, piira ega takista poolvalmis paatide turuletoomist, kui ehitaja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja või turuletoomise eest vastutav isik kinnitab kooskõlas IIIa lisaga, et need on ette nähtud teiste poolt lõpetamiseks.

3.  Liikmesriigid ei keela, piira ega takista II lisas osutatud osade turuletoomist ja/või kasutuselevõtmist oma territooriumil, mis kannavad IV lisas osutatud CE-märgist näitamaks nende vastavust asjakohastele olulistele nõuetele, kui nende osadega on kaasas kirjalik vastavusdeklaratsioon, nagu on sätestatud XV lisas, ning need on ette nähtud paigaldamiseks väikelaevale vastavalt IIIb lisas osutatud deklaratsioonile, mille on välja andnud tootja, tema ühenduses asuv volitatud esindaja või impordi puhul kolmandatest riikidest isik, kes toob need osad ühenduse turule.

4.  Liikmesriigid ei keela, piira ega takista järgmiste mootorite turuletoomist ja/või kasutuselevõtmist:

 integreeritud väljalaskesüsteemita pardamootorid ja päramootorid,

 direktiivi 97/68/EÜ ( 8 ) kohase tüübikinnitusega mootorid, mis vastavad nimetatud direktiivi I lisa jaotises 4.2.3 sätestatud II järgule, ja

 direktiivi 88/77/EMÜ ( 9 ) kohase tüübikinnitusega mootorid;

kui tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab vastavalt XV lisa 3. jaotisele, et mootor vastab käesoleva direktiivi heitgaasinõuetele, kui see paigaldatakse väikelaevale või jetile tootja poolt lisatud juhtnööride kohaselt.

5.  Liikmesriigid ei loo takistusi käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete esitlemiseks messidel, näitustel, esitlustel vm, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt osutatud, et selliseid tooteid ei või turustada ega kasutusele võtta enne, kui need on nimetatud nõuetele vastavaks muudetud.

6.  Kui artikli 1 lõikes 1 osutatud tooted kuuluvad teisi aspekte käsitlevate direktiivide rakendusalasse, mis näevad samuti ette CE-märgise kinnitamist, näitab märgis, et eeldatakse nende toodete vastavust ka nende direktiivide sätetele. CE-märgis näitab vastavust kohaldatavatele direktiividele või nende asjakohastele osadele. Sel juhul tuleb kõnealustes tootja poolt kohaldatud direktiivides ettenähtud dokumentides, vastavusdeklaratsioonis ja juhendites, mis lisatakse sellistele toodetele, esitada kohaldatavate direktiivide viiteandmed Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul.

▼B

Artikkel 5

Kui artikli 1 lõikes 1 nimetatud tooted vastavad asjakohastele siseriiklikele standarditele, mis on vastu võetud vastavalt ühtlustatud standarditele, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Ühenduste Teatajas, käsitavad liikmesriigid neid artiklis 3 nimetatud põhinõuetele vastavatena. Liikmesriigid avaldavad niisuguste siseriiklike standardite viitenumbrid.

Artikkel 6

▼M4 —————

▼B

2.  Komisjon võib käesoleva direktiivi ühetaolise praktikas kohaldamise tagamiseks rakendada vastavalt lõikes 3 sätestatule mistahes asjakohaseid meetmeid.

▼M2

3.  Komisjoni abistab alaline komitee, edaspidi „komitee”.

Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 10 ) artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Komitee võtab vastu oma töökorra.

▼B

4.  Alaline komitee võib käsitleda ka kõiki käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida komitee esimees omal algatusel või mõne liikmesriigi taotlusel tõstatab.

▼M3

Artikkel 6a

Komisjon võib teha I lisa B osa 2. jaotise ja I lisa C osa 1. jaotise nõuetesse tehniliste teadmiste arengust ja uutest teaduslikest tõenditest tingitud muudatusi, v.a otsesed või kaudsed muudatused heitgaaside või müra piirväärtustes ja Froude'i arvus ning võimsuse ja veeväljasurve suhte väärtuses. Nimetatud muudatused võivad hõlmata etalonkütuseid ning heitgaaside ja müraga seotud katsetustel kasutatavaid standardeid.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 6b lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

▼M3

Artikkel 6b

1.  Komisjoni abistab artikli 6 lõike 3 alusel moodustatud komitee.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

▼B

Artikkel 7

Kaitseklausel

▼M1

1.  Kui liikmesriik teeb kindlaks, et artikli 1 reguleerimisalasse kuuluvad tooted, millel on IV lisas osutatud CE-märgis ja mida on nõuetekohaselt projekteeritud, ehitatud ja vajaduse korral paigaldatud, hooldatud ja sihtotstarbeliselt kasutatud, võivad ohustada inimeste, omandi või keskkonna turvalisust ja tervist, võtab ta kõik asjakohased ajutised meetmed, et need turult kõrvaldada või keelata või piirata nende turuletoomist ja/või kasutuselevõtmist.

▼B

Liikmesriik teatab komisjonile viivitamatult kõikidest niisugustest meetmetest, põhjendades oma otsust ja täpsustades, kas nõuetele mittevastavus tuleneb:

a) artiklis 3 nimetatud oluliste nõuete mittetäitmisest;

b) artiklis 5 nimetatud standardite ebaõigest kohaldamisest, niivõrd kui standardeid on väidetavalt kohaldatud;

c) puudustest artiklis 5 osutatud standardites endis.

2.  Komisjon peab esimesel võimalusel asjaosalistega nõu. Kui komisjon pärast sellist nõupidamist leiab, et:

 meetmed on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamatult meetmeid rakendanud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele; kui lõikes 1 nimetatud otsus tuleneb standardite puudustest, esitab komisjon juhul, kui otsuse teinud liikmesriik kavatseb selle juurde jääda, pärast asjaomaste osapooltega konsulteerimist kahe kuu jooksul küsimuse artikli 6 lõikes 1 nimetatud komiteele ning algatab seejärel artikli 6 lõikes 1 nimetatud menetluse,

 meetmed ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamatult meetmeid rakendanud liikmesriigile ja tootjale või tema ühenduses registreeritud volitatud esindajale.

▼M1

3.  Kui CE-märgis on kinnitatud artiklis 1 osutatud mittevastavale tootele, võtab märgi kinnitaja suhtes järelevalvet teostav liikmesriik vajalikud meetmed; kõnealune liikmesriik teatab sellest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.

▼B

4.  Komisjon tagab liikmesriikide teavitamise selle menetluse käigust ja lõpptulemusest.



II PEATÜKK

Vastavushindamine

▼M1

Artikkel 8

1.  Enne artikli 1 lõikes 1 osutatud toodete turuletoomist ja/või kasutuselevõtmist kohaldab tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud korda.

Kui väikelaevade ehitusjärgsel hindamisel tootja ega tema ühenduses asuv volitatud esindaja ei täida oma kohustusi toote vastavuseks käesolevale direktiivile, eeldatakse seda ühenduses asuvalt mistahes füüsiliselt või juriidiliselt isikult, kes toote omal vastutusel turule toob ja/või kasutusele võtab. Niisugusel juhul peab isik, kes toote turule toob või kasutusele võtab, esitama teavitatud asutusele ehitusjärgse aruande taotluse. Isik, kes toote turule toob ja/või kasutusse võtab, peab esitama teavitatud asutusele kõik kättesaadavad dokumendid ja tehnilise toimiku, mis viitavad kõnealuse toote esmakordsele turuletoomisele tema päritoluriigis. Teavitatud asutus kontrollib üksiktoodet ning teeb arvutused ja muu hindamise, tagamaks selle võrdväärset vastavust kõnealuse direktiivi asjakohastele nõuetele. Sellisel juhul on I lisa punktis 2.2 kirjeldatud tehasetähisel sõnad („Ehitusjärgne sertifikaat”). Teavitatud asutus koostab läbiviidud hindamise kohta vastavusaruande ning teavitab isikut, kes toote turule toob ja/või kasutusele võtab, tema kohustustest. Kõnealune isik koostab vastavusdeklaratsiooni (vt XV lisa) ning kinnitab või laseb kinnitada tootele CE-märgise koos asjakohase teavitatud asutuse eraldusnumbriga.

2.  Artikli 1 lõike 1 punktis a osutatud toodete projekteerimise ja ehituse suhtes kohaldab paadiehitaja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja paaditüüpide A, B, C ja D puhul, nagu on osutatud I lisa A osas, järgmist korda:

a) A- ja B-kategooria puhul:

i) paadid kerepikkusega 2,5–12 m: toote sisekontroll pluss VI lisas osutatud katsed (moodul Aa) või VII lisas kirjeldatud EÜ tüübihindamine (moodul B), mida täiendatakse VIII lisas osutatud tüübivastavuskontrolliga (moodul C), või mõnega järgmistest moodulitest: B + D või B + E või B + F või G või H;

ii) paadid kerepikkusega 12–24 m: VII lisas kirjeldatud EÜ tüübihindamine (moodul B), mida täiendatakse VIII lisas osutatud tüübivastavuskontrolliga (moodul C), või mõnega järgmistest moodulitest: B + D või B + E või B + F või G või H;

b) C-kategooria puhul:

i) paadid kerepikkusega 2,5–12 m:

 kui need vastavad ühtlustatud standarditele I lisa A osa jaotiste 3.2 ja 3.3 suhtes: V lisas osutatud toote sisekontroll (moodul A) või toote sisekontroll pluss VI osas osutatud katsed (moodul Aa) või VII lisas kirjeldatud EÜ tüübihindamine (moodul B), mida täiendatakse VIII lisas osutatud tüübivastavuskontrolliga (moodul C), või mõnega järgmistest moodulitest: B + D või B + E või B + F või G või H,

 kui need ei vasta ühtlustatud standarditele I lisa A osa jaotiste 3.2 ja 3.3 suhtes: toote sisekontroll pluss VI lisas osutatud katsed (moodul Aa) või VII lisas kirjeldatud EÜ tüübihindamine (moodul B), mida täiendatakse VIII lisas osutatud tüübivastavuskontrolliga (moodul C), või mõnega järgmistest moodulitest: B + D või B + E või B + F või G või H;

ii) paadid kerepikkusega 12–24 m: VII lisas kirjeldatud EÜ tüübihindamine (moodul B), millele järgneb VIII lisas osutatud tüübivastavuskontroll (moodul C), või mõni järgmistest moodulitest: B + D või B + E või B + F või G või H;

c) D-kategooria puhul:

paadid kerepikkusega 2,5–24 m: V lisas osutatud toote sisekontroll (moodul A) või toote sisekontroll pluss VI osas osutatud katsed (moodul Aa) või VII lisas kirjeldatud EÜ tüübihindamine (moodul B), mida täiendatakse VIII lisas osutatud tüübivastavuskontrolliga (moodul C), või mõnega järgmistest moodulitest: B + D või B + E või B + F või G või H;

d) jetide puhul:

V lisas osutatud toote sisekontroll (moodul A) või toote sisekontroll pluss VI osas osutatud katsed (moodul Aa) või VII lisas kirjeldatud EÜ tüübihindamine (moodul B), millele järgneb VIII lisas osutatud tüübivastavuskontroll (moodul C), või mõni järgmistest moodulitest: B + D või B + E või B + F või G või H;

e) II lisas osutatud toodete puhul: mõni järgmistest moodulitest: B + C või B + D või B + F või G või H.

3.  Heitgaaside suhtes:

artikli 1 lõike 1 punktis b osutatud toodete puhul kohaldab tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja VII lisas kirjeldatud EÜ tüübihindamist (moodul B), millele järgneb VIII lisas osutatud tüübivastavuskontroll (moodul C), või mõni järgmistest moodulitest: B + D või B + E või B + F või G või H.

4.  Müra suhtes:

a) artikli 1 lõike 1 punkti c alapunktides i ja ii osutatud toodete puhul kohaldab paadiehitaja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja:

i) kui müra mõõtmiseks on läbi viidud testid ühtlustatud standardit ( 11 ) kasutades: kas toote sisekontroll pluss VI lisas osutatud testid (moodul Aa) või XI lisas osutatud üksiktoote vastavustõendamine (moodul G) või XII lisas osutatud täielik kvaliteedi tagamine (moodul H);

ii) kui hindamisel kasutatakse Froude arvu ja võimsusnihke suhte meetodit: kas V lisas osutatud toote sisekontroll (moodul A) või toote sisekontroll pluss VI lisas osutatud testid (moodul Aa) või XI lisas osutatud üksiktoote vastavustõendamine (moodul G) või XII lisas osutatud täielik kvaliteedi tagamine (moodul H);

iii) kui hindamisel kasutatakse vastavalt punktile i kehtestatud sertifitseeritud etalonpaadi andmeid: kas V lisas osutatud toote sisekontroll (moodul A) või toote sisekontroll pluss VI lisas osutatud täiendavad nõuded (moodul Aa) või XI lisas osutatud üksiktoote vastavustõendamine (moodul G) või XII lisas osutatud täielik kvaliteedi tagamine (moodul H);

b) artikli 1 lõike 1 punkti c alapunktides iii ja iv osutatud toodete puhul kohaldab mootori- või jetiehitaja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja: toote sisekontrolli pluss VI lisas osutatud täiendavaid nõudeid (moodul Aa) või moodulit G või H.

▼B

Artikkel 9

Teavitatud asutused

1.  Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele nende asutuste nimed, mille nad on määranud teostama artiklis 8 nimetatud vastavushindamismenetlustega seotud ülesandeid, nende volitustejärgsed eriülesanded ja komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud identifitseerimisnumbrid.

Komisjon avaldab teavitatud asutuste nimekirja koos neile määratud identifitseerimisnumbrite ja volitustejärgsete ülesannetega Euroopa Ühenduste Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.

2.  Niisuguses teatises nimetatavate asutuste hindamisel kohaldavad liikmesriigid XIV lisas sätestatud kriteeriume. Eeldatakse, et asjakohastes ühtlustatud standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele vastavad asutused vastavad neile kriteeriumidele.

3.  Kui asutust volitanud liikmesriik leiab, et asutus ei vasta enam XIV lisas nimetatud kriteeriumidele, peab ta nimetatud volituse tühistama. Liikmesriik teatab sellest viivitamatult komisjonile ja teistele liikmesriikidele.



III PEATÜKK

CE-märgistus

Artikkel 10

▼M1

1.  Kui turule tuuakse järgmised tooted, on neil CE-vastavusmärk:

a) II lisas osutatud väikelaevad, jetid ja osad, mida loetakse vastavaks I osas sätestatud olulistele nõuetele;

b) päramootorid, mida loetakse vastavaks I lisa B ja C osas sätestatud olulistele nõuetele;

c) integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid, mida loetakse vastavaks I lisa B ja C osas sätestatud olulistele nõuetele.

2.  IV lisas esitatud CE-vastavusmärk peab olema nähtaval, loetaval ja kustumiskindlal kujul laevadel ja jetidel vastavalt I lisa A osa jaotisele 2.2, osadel ja/või nende pakendil, nagu on osutatud II lisas, ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootoritel vastavalt I lisa B osa jaotisele 1.1.

CE-märgise juures peab olema IX, X, XI, XII ja XVI lisas sätestatud menetluste rakendamise eest vastutava volitatud asutuse tunnuskood.

3.  Tuleb keelata selliste märgiste või kirjete kinnitamine käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetele, mida kolmandad isikud nende tähenduse ja kuju tõttu võivad ekslikult pidada CE-märgiseks. Muid märgiseid võib käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetele ja/või nende pakendile kinnitada tingimusel, et nendega ei halvendata CE-märgise nähtavust ja loetavust.

▼B

4.  Ilma artikli 7 kohaldamist piiramata:

a) kui liikmesriik tuvastab, et CE-märgis on kinnitatud valesti, on tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kohustatud lõpetama seaduserikkumise selle liikmesriigi poolt kehtestatud tingimustel;

b) kui mittevastavus jätkub, peab liikmesriik rakendama kõiki vajalikke meetmeid kõnealuse toote turustamise piiramiseks või keelamiseks või tagama vastavalt artiklis 7 sätestatud menetlusele toote turult kõrvaldamise.



IV PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 11

Kui antud direktiivile toetudes võetakse vastu artikli 1 lõikes 1 nimetatud toodete turustamist või kasutuselevõttu piirav otsus, siis tuleb esitada niisuguse otsuse täpsed põhjused. Asjaomast osapoolt teavitatakse otsusest võimalikult kiiresti, kusjuures sellele osapoolele teatatakse ka asjakohases liikmesriigis kehtivatele seadustele vastavad heastamisvahendid ja ajavahemike pikkus, mille jooksul tuleb esitada edasikaebus.

Artikkel 12

Komisjon rakendab kõikide käesoleva direktiivi rakendamisega seotud asjakohaseid otsuseid mõjutavate andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikke meetmeid.

Artikkel 13

1.  Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu ja avaldavad need hiljemalt 16. detsembril 1995. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamatult komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad nimetatud sätteid alates 16. juunist 1996.

Artikli 6 lõikes 3 nimetatud alaline komitee võib asuda oma ülesandeid täitma alates käesoleva direktiivi jõustumiskuupäevast. Liikmesriigid võivad rakendada artiklis 9 nimetatud meetmeid alates nimetatud kuupäevast.

Kui liikmesriigid võtavad esimeses lõigus osutatud sätted vastu, lisavad nad nendesse või nende sätete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi määravad liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

3.  Liikmesriigid lubavad tuua turule ja võtta kasutusele niisuguseid artikli 1 lõikes 1 nimetatud tooteid, mis vastavad nende territooriumil käesoleva direktiivi vastuvõtukuupäeval kehtivatele eeskirjadele, nelja-aastase perioodi jooksul alates sellest kuupäevast.

Artikkel 14

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.




▼M1

I LISA

OLULISED NÕUDED

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Käesolevas lisas hõlmatakse terminiga „laevad” väikelaevu ja jetisid.

A.   Olulised ohutusnõuded laevade projekteerimisel ja ehitamisel

1.   PAADITÜÜBID



Tüüp

Tuule tugevus

(Beauforti skaala järgi)

Märkimisväärne lainekõrgus

(H 1/3, meetrites)

A –  „Ookean”

üle 8

üle 4

B –  „Avameri”

kuni 8 (kaasa arvatud)

kuni 4 (kaasa arvatud)

C –  „Rannikumeri”

kuni 6 (kaasa arvatud)

kuni 2 (kaasa arvatud)

D –  „Kaitstud veed”

kuni 4 (kaasa arvatud)

kuni 0,3 (kaasa arvatud)

▼B

Määratlused:

▼M1

A.

OOKEAN : Projekteeritud pikkadeks merereisideks, mille käigus võib tuule tugevus ületada 8 (Beauforti skaala järgi) ja märkimisväärne lainekõrgus olla 4 m ja rohkem, kuid välja arvatud erakorralised tingimused ja täiesti sõltumatud veesõidukid

▼B

B.

AVAMERI : Konstrueeritud merereisideks avamerel, kus tuule tugevus võib tõusta kuni 8 pallini, viimane sh (Beaufort’i skaala järgi), ning oluline lainekõrgus 4 meetrini, viimane sh

C.

RANNALÄHEDANE : Konstrueeritud reisideks rannikuvetes, suurtes lahtedes, suudmelahtedes, järvedel ja jõgedel, kus tuule tugevus võib tõusta kuni 6 pallini, viimane sh, ning oluline lainekõrgus 2 meetrini, viimane sh

▼M1

D.

KAITSTUD VEED : Projekteeritud meresõiduks kaitstud rannikuvetes, väikestes lahtedes, väikestel järvedel, jõgedel ja kanalitel, kui tuule tugevus on kuni 4 (kaasa arvatud) ning märkimisväärne lainekõrgus kuni 0,3 m (kaasa arvatud), üksikute lainetega (mida tekitavad näiteks mööduvad veesõidukid), maksimumkõrgusega 0,5 m

Kõigisse tüüpidesse kuuluvad laevad peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nad vastavad I lisas loetletud püsivuse, ujuvuse ja muude asjakohaste oluliste nõuete parameetritele, ning olema hästi juhitavad.

▼B

2.   ÜLDNÕUDED

▼M1

Artikli 1 lõike 1 punkti a kuuluvad tooted vastavad olulistele nõuetele niivõrd, kuivõrd neid toodetele kohaldatakse.

▼B

2.1.    ►M1  Laeva identifitseerimine ◄

▼M1

Kõik laevad tähistatakse identifitseerimisnumbriga, mis sisaldab järgmist teavet:

▼B

 valmistaja kood,

 päritoluriik,

 unikaalne seerianumber,

 valmistamisaasta,

 mudeli aasta.

Asjakohases ühtlustatud standardis on nende nõuete kohta esitatud detailsed andmed.

2.2.   Valmistajasilt

Iga väikelaev peab olema varustatud laevakere identifitseerimisnumbrist eraldi kinnitatud, püsiva sildiga, mis sisaldab alltoodud informatsiooni:

 valmistaja nimi,

 CE-märgis (vt IV lisa),

 laeva konstruktsioonikategooria vastavalt punktile 1,

▼M1

 tootja poolt maksimaalselt lubatud last saadakse jaotisest 3.6, välja arvatud kinnitatud kütusepaakide sisu kaal, kui need on täis,

▼B

 tootja poolt soovitatud inimeste arv, mille pardal kandmiseks laev konstrueeriti.

2.3.   Kaitse üle parda kukkumise eest ja vahendid uuesti pardale pääsemiseks

Väikelaev peab sõltuvalt konstruktsioonikategooriast olema konstrueeritud selliselt, et üle parda kukkumise oht oleks viidud miinimumini ja et tagasi pardale pääsemine oleks hõlpsamaks muudetud.

2.4.   Nähtavus peamisest roolimiskohast

Mootorpaatide puhul peab peamine roolimiskoht tagama operaatorile normaalsetel kasutustingimustel (kiirus ja last) hea nähtavuse igas suunas.

2.5.   Omaniku käsiraamat

Iga väikelaev peab olema varustatud omaniku käsiraamatuga ühenduse ametlikus keeles või keeltes, mille võivad vastavalt asutamislepingule kindlaks määrata need liikmesriigid, milles väikelaeva turustatakse. Nimetatud käsiraamatus tuleb pöörata erilist tähelepanu tulekahju- ja vee sissevoolu ohule; see peab sisaldama punktides 2.2, 3.6 ja 4 loetletud informatsiooni ja ka väikelaeva lastita kaalu kilogrammides.

3.   NÕUDED TERVIKLIKKUSELE JA KONSTRUKTSIOONILE

3.1.   Konstruktsioon

Materjalide valiku ja kombinatsiooni ning laeva konstruktsiooniga tuleb tagada väikelaeva piisav tugevus igas suhtes. Erilist tähelepanu tuleb pöörata konstruktsioonikategooriale vastavalt punktile 1 ja tootja poolt soovitatud maksimaalsele lastile vastavalt punktile 3.6.

3.2.   Püstivus ja vabaparras

Väikelaev peab olema piisava püstivuse ja vabapardaga arvestades laeva konstruktsioonikategooriat vastavalt punktile 1 ja tootja poolt soovitatud maksimaalset lasti vastavalt punktile 3.6.

3.3.   Ujuvus ja ujuvilpüsimine

Väikelaev peab olema konstrueeritud selliselt, et oleks tagatud selle konstruktsioonikategooriale vastavalt punktile 1.1 ja tootja poolt soovitatud maksimaalsele lastile vastavalt punktile 3.6 kohased ujuvusomadused. Kõik elamiskõlblikud mitmekordse kerega väikelaevad peavad olema konstrueeritud selliselt, et oleks tagatud piisav ujuvus, et laev jääks ujuvile ka ümberpööratud asendis.

Alla kuue meetri pikkused paadid, mis on oma konstruktsioonikategoorias kasutamisel uppumise suhtes tundlikud, tuleb varustada kohaste uputatud olekus ujuvilpüsimise vahenditega.

3.4.   Avad laevakeres, laevalael ja tekiehitises

Avad laevakeres, laevalael ja tekiehitises ei tohi nõrgendada väikelaeva konstruktiivset terviklikkust ja suletuina selle ilmastikukindlat terviklikkust.

Aknad, illuminaatorid, uksed ja luugikatted peavad taluma veesurvet, mis neile nende spetsiifilistes asukohtades tõenäoliselt osaks saab, aga ka punktkoormust, mida avaldab tekil liikuvate inimeste raskus.

Vastavalt punktis 3.6 nimetatud tootja poolt soovitatud maksimaalsele lastile vastavast veeliinist allpool paiknevad laevakere seadised, mis on ette nähtud vee keresse või kerest välja laskmiseks, tuleb varustada sulgevahenditega, millele on tagatud kiire juurdepääs.

3.5.   Vee sissevool

Kõik väikelaevad tuleb konstrueerida selliselt, et uppumisoht oleks viidud miinimumini.

Eriti tähelepanelik tuleb olla, kui see on asjakohane, alltoodu suhtes:

 kokpitid ja pandurid, mis peavad olema isedreenivad või varustatud muude vahenditega vee laeva sisemusest eemale hoidmiseks;

 ventilatsiooniseadised;

 vee eemaldamine pumpade või muude vahenditega.

3.6.   Tootja poolt soovitatud maksimaalne last

Tootja poolt soovitatud maksimaalne last (kütus, vesi, toidumoon, mitmesugune sisseseade ja inimesed (kilogrammides)), mille kandmiseks laev konstrueeriti ►M1  ————— ◄ määratakse kindlaks vastavalt konstruktsioonikategooriale (punkt 1), püstivusele ja vabapardale (punkt 3.2) ning ujuvusele ja ujuvilpüsimisele (punkt 3.3).

3.7.   Päästeparvede hoiustamine

Kõik kategooriatesse A ja B kuuluvad väikelaevad ning üle kuue meetri pikkused kategooriatesse C ja D kuuluvad väikelaevad tuleb varustada ühe või mitme hoiustamiskohaga päästeparve (päästeparvede) jaoks, mis on piisavalt suur (suured) niisuguse inimhulga mahutamiseks, mille vedamiseks laev tootjapoolse soovituse kohaselt konstrueeriti. Nimetatud hoiustamiskoht (hoiustamiskohad) peavad olema kogu aeg kergesti juurdepääsetavad.

3.8.   Pääsetee

Kõik üle 12 meetri pikkused mitmekordse kerega elamiskõlblikud väikelaevad peavad olema varustatud laeva ümbermineku korral kasutatavate toimivate pääseteedega.

Kõik elamiskõlblikud väikelaevad peavad olema varustatud tulekahju korral kasutatavate toimivate pääseteedega.

3.9.   Ankurdamine, sildumine ja pukseerimine

Kõik väikelaevad peavad nende konstruktsioonikategooriat ja omadusi arvestades olema varustatud ühe või mitme tugeva teraviku või mõne muu vahendiga, mida on võimalik turvaliselt rakendada ankurdamiseks, sildumiseks ja lastide pukseerimiseks.

4.   JUHTIMISOMADUSED

Tootja tagab väikelaeva juhtimisomaduste rahuldava taseme kõige võimsama mootori puhul, mille jaoks laev on konstrueeritud ja valmistatud. Kõikide väikelaevadel kasutatavate laevamootorite puhul tuleb kasutaja käsiraamatus tuua ära maksimaalne mootori nimivõimsus vastavalt ühtlustatud standardile.

5.   PAIGALDUSNÕUDED

5.1.   Mootorid ja mootoriruum

5.1.1.   Laeva pardal paiknevad mootorid

Kõik laeva pardale paigaldatavad mootorid tuleb paigutada eluruumidest eraldatud piiratud kohta ning paigaldada selliselt, et nii tulekahjuoht või tulekahju levimise oht kui ka eluruumides mürgistest aurudest, kuumusest, mürast ja vibratsioonist tulenevad ohud oleks viidud miinimumini.

Sagedast ülevaatust ja/või teenindamist nõudvad mootori osad ja abiseadised peavad olema kergesti ligipääsetavad.

Mootoriruumides kasutatud isoleermaterjalid peavad olema põlematud.

5.1.2.   Ventilatsioon

Mootoriruum peab olema ventileeritav. Ohtlik vee sissepääs mootoriruumi tuleb läbi kõikide sisselaskeavade välistada.

5.1.3.   Kaitsmata osad

Kui mootor ei ole katte või kestaga kaitstud, siis tuleb tervisekahjustusi põhjustada võivad mootori kaitsmata liikuvad või kuumad osad tõhusalt varjata.

5.1.4.   Päramootorite käivitamine

Kõik päramootoritega paadid peavad olema varustatud seadisega, mis takistab mootori käivitamist lahutamata ülekande korral, välja arvatud järgmistel juhtudel:

a) kui mootor toodab vähem kui 500 njuutoni (N) suurust staatilist tõukejõudu;

b) kui mootor on varustatud piirava drosselseadisega mootori käivitamise ajal tõukejõu piiramiseks tasemele 500 N.

▼M1

5.1.5.   Juhita töötav jeti.

Jeti projekteeritakse kas automaatse mootori väljalülitajaga või automaatseadmega, mis tagab vähendatud kiirusel ringikujulise edasiliikumise, kui juht tahtmatult sõidukilt maha tuleb või üle parda kukub.

▼B

5.2.   Kütusesüsteem

5.2.1.   Üldsätted

Tankimis-, hoiustamis-, ventilatsiooni- ja mootori toitesüsteemi seadmed ja paigaldised peavad olema konstrueeritud ja paigaldatud selliselt, et tulekahju- ja plahvatusoht oleks viidud miinimumini.

▼M1

5.2.2.   Kütusepaagid

Kütusepaagid, torud ja liitmikud kinnitatakse ning eraldatakse mistahes tugevatest soojusallikatest või kaitstakse nende eest. Materjal, millest paagid on valmistatud, ja nende konstruktsioon peavad vastama nende mahule ja kütuse liigile. Paake tuleb ventileerida.

Mootoribensiini tuleb hoida paakides, mis ei moodusta osa kerest ning on:

a) isoleeritud mootoriruumist ja muudest süüteallikatest;

b) eraldatud eluruumidest.

Diislikütust võib hoida kere sisse ehitatud paakides.

▼B

5.3.   Elektrisüsteem

Elektrisüsteemid tuleb konstrueerida ja paigaldada selliselt, et oleks tagatud väikelaeva nõuetekohane toimimine normaalsetel kasutustingimustel ning miinimumini viidud tulekahju tekkimise ja elektrilöögi saamise oht.

Tähelepanu tuleb pöörata ülekoormuskaitsele ning kõikide vooluahelate lühisekaitsele, välja arvatud akutoitel töötavad mootori käivitusahelad.

Akudest eralduda võivate gaaside kogunemise vältimiseks peab olema tagatud ventilatsioon. Akud tuleb kindlalt kinnitada ning neid tuleb kaitsta vee sissepääsu eest.

5.4.   Roolimissüsteem

5.4.1.   Üldsätted

Roolimissüsteemid tuleb konstrueerida, ehitada ja paigaldada selliselt, et need võimaldaks juhitavust ettenähtavate töötingimuste korral.

5.4.2.   Avariisid puudutavad korraldused

Purjepaadid ja ühemootorilised pardal paikneva mootori ning kaugjuhitava rooliga roolimissüsteemidega mootorpaadid tuleb varustada avariivahenditega, mis võimaldavad väikelaeva roolida vähendatud kiirusel.

5.5.   Gaasisüsteem

Olmetingimustes kasutatavad gaasisüsteemid peavad olema aurude väljastamist võimaldavat tüüpi ning need tuleb projekteerida ja paigaldada selliselt, et vältida lekkeid ja plahvatusohtu ning et oleks tagatud võimalus lekkekontrolli teostamiseks. Materjalid ja komponendid peavad olema kasutatava spetsiifilise gaasi jaoks kohased, et taluda merekeskkonnale omaseid mõjusid ja kokkupuuteid.

Iga seade tuleb varustada kõikidel põletitel toimiva leegikustutusseadisega. Igal gaasiseadmel peab olema eraldi jaotussüsteemi haru ning iga seadet tuleb kontrollida eraldi sulguriga. Lekete ja põlemissaadustega kaasnevate ohtude vältimiseks peab olema tagatud piisav ventilatsioon.

Kõik püsivalt paigaldatud gaasisüsteemiga väikelaevad peavad olema varustatud piiratud alaga, kus asuvad kõik gaasiballoonid. Nimetatud piiratud ala tuleb eraldada eluruumidest, sellele peab olema võimalik juurde pääseda vaid väljastpoolt ning seda tuleb ventileerida välja, et lekkiv gaas ei koguneks laeva siseruumidesse. Püsivaid gaasisüsteeme tuleb pärast paigaldamist katsetada.

5.6.   Tulekaitse

5.6.1.   Üldsätted

Paigaldatavate seadmete tüüp ja väikelaeva planeering peavad arvesse võtma tuleohtu ja tule levikut. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lahtise leegiga seadmete ümbrusele, kuumadele aladele või mootoritele ja lisamasinatele, õli ja kütuse ülevoolamisele, katmata õli- ja kütusetorudele, ning vältida tuleb elektrijuhtmestiku paigaldamist masinate kuumade alade kohale.

▼M1

5.6.2.   Tuletõrjevahendid

Laevad peavad olema varustatud tuleohule vastavate tuletõrjevahenditega või peab tuleohule vastavate tuletõrjevahendite asukoht ja võimsus olema tähistatud. Laeva ei tohi kasutusele võtta enne, kui asjakohased tuletõrjevahendid on paigaldatud. Bensiinimootori kaitsekest peab olema kaitstud tulekustutussüsteemiga, mis hoiab tulekahju korral ära kaitsekesta avamise vajaduse. Kui laev on varustatud kantavate tulekustutitega, siis peavad need paiknema kergesti ligipääsetavas kohas ning üks neist tuleb paigutada selliselt, et seda ulatuks võtma laeva peamisest roolimiskohast.

▼B

5.7.   Laevatuled

Kui väikelaev on varustatud laevatuledega, siis peavad need vastama 1972. aasta COLREG’i (kokkupõrkeid käsitlevad määrused) või CEVNI (euroopa eeskiri siseveeteede jaoks) määrusele, nagu kohane.

▼M1

5.8.   Heitmete vettejuhtimise vältimine ja seadmed, mis hõlbustavad jäätmete kaldaletoimetamist

Laevad ehitatakse viisil, mis väldib saasteainete (õli, kütus jne) juhuslikku leket üle parda.

Tualetiga varustatud laevadel on kas:

a) kogumispaagid või

b) mahutid, mis sobivad kogumispaakidena kasutamiseks.

Alaliselt paigaldatud kogumispaakidega laev varustatakse standardsete väljalaskeliitmikega, võimaldamaks vastuvõtuseadmete torude ühendamist laeva väljalasketorustikuga.

Lisaks varustatakse kõik fekaale läbi kere juhtivad torud ventiilidega, mida on võimalik lukustada suletud asendisse.

▼M1

B.   Olulised nõuded käiturite heitgaaside osas

Käiturid peavad heitgaaside osas vastama järgmistele olulistele nõuetele.

1.   MOOTORI IDENTIFIKATSIOON

1.1.

Kõigile mootoritele peavad olema selgelt märgitud järgmised andmed:

 mootori valmistaja kaubamärk või kaubanimi,

 mootoritüüp, vajaduse korral mootoritüüpkond,

 mootori kordumatu identifitseerimisnumber,

 CE-tähis, kui see on artikli 10 alusel nõutav.

1.2.

See märgistus peab püsima selgesti loetava ja kustutamatuna mootori normaalse kasutusaja vältel. Kui kasutatakse silte või plaate, tuleb need kinnitada nii, et need püsivad mootori normaalse kasutusaja vältel ja silte/plaate ei saa eemaldada ilma neid hävitamata või rikkumata.

1.3.

See märgistus tuleb kinnitada mootori niisugusele osale, mis on vajalik mootori tavapäraseks toimimiseks ja mida mootori kasutusaja jooksul harilikult asendama ei pea.

1.4.

Peale selle tuleb see märgistus paigutada selliselt, et pärast kõigi mootori tööks vajalike komponentide paigaldamist on see keskmist kasvu inimesele kergesti nähtav.

2.   NÕUDED HEITGAASIDE OSAS

Käiturid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et kui need on korralikult paigaldatud ja normaalses kasutuses, ei ületa heitgaasid piirväärtusi, mis saadakse järgmisest tabelist:



Tabel 1

(g/kWh)

Liik

Süsinikmonooksiid

image

Süsivesinik

image

Lämmastikoksiidid

NOx

Tahked osakesed

PT

A

B

n

A

B

n

Kahetaktiline sädesüütega mootor

150,0

600,0

1,0

30,0

100,0

0,75

10,0

Ei kohaldata

Neljataktiline sädesüütega mootor

150,0

600,0

1,0

6,0

50,0

0,75

15,0

Ei kohaldata

Diiselmootor

5,0

0

0

1,5

2,0

0,5

9,8

1,0

Kus A, B ja n on vastavalt tabelile konstandid, PN on mootori nimivõimsus kilovattides ning heitgaase mõõdetakse vastavalt ühtlustatud standardile. ( 12 )

Üle 130 kW võimsusega mootorite E3 (IMO) või E5 (lõbusõidumerelaevad) puhul võib kasutada töötsükleid.

Bensiini ja diislikütusega töötavate mootorite testimiseks kasutatavad etalonkütused on määratletud direktiivis 98/69/EÜ (IX lisa, tabelid 1 ja 2) ning veeldatud naftagaasiga töötavate mootorite etalonkütused direktiivis 98/77/EÜ.

3.   KESTVUS

Mootori tootja varustab mootori paigaldus- ja hooldusjuhenditega, mille kohaldamisest peaks tulenema, et tavakasutuses vastab mootor jätkuvalt eespool esitatud piirmääradele kogu normaalse kasutusaja jooksul ja tavapärastes kasutustingimustes.

Kõnealuse teabe saab mootori tootja, kasutades eelnevalt harilikel töötsüklitel põhinevaid kulumiskatseid ning arvutades väsimiskomponendi, nii et tootja võib vajaliku hooldusjuhendi ette valmistada ja välja anda koos kõigi uute mootoritega, kui need esmakordselt turule tuuakse.

Mootori normaalseks kasutusajaks peetakse:

a) integreeritud väljalaskesüsteemiga või -süsteemita parda- või päramootorite puhul: 480 tundi või 10 aastat, olenevalt sellest, kumb täitub enne;

b) jetide puhul: 350 tundi või viis aastat, olenevalt sellest, kumb täitub enne;

c) päramootorite puhul: 350 tundi või 10 aastat, olenevalt sellest, kumb täitub enne.

4.   KASUTUSJUHEND

Kõik mootorid peavad olema varustatud kasutusjuhendiga ühes või mitmes ühenduse keeles, mille võib määrata liikmesriik, kus mootorit turustatakse. Selles kasutusjuhendis:

a) sätestatakse paigaldus- ja hooldusjuhised, et tagada mootori nõuetekohane toimimine vastavalt lõikele 3 (Kestvus);

b) määratletakse mootori võimsus, mis on mõõdetud vastavalt ühtlustatud standardile.

C.   Olulised nõuded müra osas

Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga väikelaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid peavad müra osas vastama järgmistele olulistele nõuetele.

1.   MÜRATASEMED

1.1.

Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga väikelaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et vastavalt ühtlustatud standardites ( 13 ) määratletud testidele mõõdetud müra ei ületa piirväärtusi järgmises tabelis:



Tabel 2

Ühe mootori võimsus

kilovattides

Helirõhu piirnorm = LpASmax

detsibellides

PN ≤ 10

67

10 < PN ≤ 40

72

PN> 40

75

kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides.

Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukitele võib kohaldada vähendamist 3 dB võrra.

1.2.

Alternatiivina helimõõtmistestidele loetakse integreeritud väljalaskesüsteemita parda- või päramootoriga väikelaevu neile nõuetele müra osas vastavaiks, kui nende Froude arv on ≤ 1,1 ja veeväljasurve võimsuse suhtarv ≤ 40 ning kui mootor ja heitgaasisüsteem on paigaldatud vastavalt mootori tootja spetsifikaatidele.

1.3.

„Froude arvu” saamiseks jagatakse paadi suurim kiirus V (m/s) veepiiri pikkuse lwl (m) ja antud gravitatsioonilise konstandi (g = 9,8 m/s2) korrutise ruutjuurega.

image

„Veeväljasurve võimsuse suhtarvu” saamiseks jagatakse mootori võimsus P (kW) paadiveeväljasurvega

image

1.4.

Täiendava alternatiivina helimõõtmistestidele loetakse integreeritud väljalaskesüsteemita parda- või päramootoriga väikelaevu neile nõuetele müra osas vastavaiks, kui nende esmatähtsad konstruktsiooniparameetrid on samaväärsed või võrreldavad sertifitseeritud etalonpaatide parameetrite ühtlustatud standardis määratletud hälvetega.

1.5.

„Sertifitseeritud etalonpaat” tähendab teatavat kere ja pardamootori või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootori kombinatsiooni, mis on leitud müra osas nõuetele vastavat, kui mõõdetakse jaotise 1.1 kohaselt, ning mille puhul kõik asjakohased esmatähtsad konstruktsiooniparameetrid ja helitugevuse mõõtmised on vastavalt võetud sertifitseeritud etalonpaatide avaldatud loetelusse.

2.   KASUTUSJUHEND

Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoritega väikelaevade puhul peab I lisa A osa jaotises 2.5 nõutav kasutusjuhend sisaldama teavet, mis on vajalik laeva ja heitgaasisüsteemi hoidmiseks seisukorras, mis tavakasutuse puhul tagab võimalikult suure vastavuse kindlaksmääratud müra piirväärtustele.

Päramootorite puhul peab I lisa B osa 4. jaotises nõutav kasutusjuhend sisaldama juhendeid, mis on vajalikud laeva ja heitgaasisüsteemi hoidmiseks seisukorras, mis tavakasutuse puhul tagab võimalikult suure vastavuse kindlaksmääratud müra piirväärtustele.

▼B




II LISA

KOMPONENDID

1.

Pardal paiknevate ja ahtrisse paigaldatavate mootorite seadmed peavad olema süttimise eest kaitstud.

2.

Päramootorite seadmed peavad lahutamata ülekande korral olema varustatud käivitamiskaitsega.

3.

Roolirattad, roolimismehhanismid ja ankruketi koostid.

▼M1

4.

Püsirajatiste ja kütusevoolikute jaoks ettenähtud kütusepaagid.

▼B

5.

Monteeritavad luugid ja illuminaatorid.




III LISA

EHITAJA VÕI TEMA ÜHENDUSES REGISTREERITUD VOLITATUD ESINDAJA VÕI TURULE TOOMISE EEST VASTUTAVA ISIKU DEKLARATSIOON

(Artikli 4 lõiked 2 ja 3)

a) Artikli 4 lõikes 2 (osaliselt komplekteeritud väikelaevad) nimetatud ehitaja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja deklaratsioon peab sisaldama alltoodut:

 ehitaja nimi ja aadress;

 ehitaja ühenduses registreeritud esindaja või juhul, kui see on asjakohane, turule toomise eest vastutava isiku nimi ja aadress;

 osaliselt komplekteeritud väikelaeva kirjeldus;

 teatis selle kohta, et osaliselt komplekteeritud väikelaev on mõeldud teiste poolt lõpuni komplekteerimiseks ning et see vastab selles ehitamisstaadiumis kohaldatavatele olulistele nõuetele.

b) Artikli 4 lõikes 3 (komponendid) nimetatud ehitaja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja või turule toomise eest vastutava isiku deklaratsioon peab sisaldama alltoodut:

 ehitaja nimi ja aadress;

 ehitaja ühenduses registreeritud esindaja või juhul, kui see on asjakohane, turule toomise eest vastutava isiku nimi ja aadress;

 komponendi kirjeldus;

 teatis selle kohta, et komponent vastab asjakohastele olulistele nõuetele.




IV LISA

CE-MÄRGIS

CE-vastavusmärgis koosneb tähtedest „CE” järgmisel kujul:

image

Märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada siin esitatud joonise proportsioonidest.

CE-märgise eri osad peavad olema ligikaudu ühekõrgused, vähemalt 5 mm.

Kui tootmise üle teostatavasse järelevalvesse sekkub teavitatud asutus, peab CE-märgisele järgnema nimetatud asutuse identifitseerimisnumber.




V LISA

SISEMINE TOOTMISJÄRELEVALVE

(moodul A)

1.

Punktiga 2 sätestatud kohustusi täitev tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et kõnealused tooted vastavad neile kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kinnitab igale tootele CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni (vt XV lisa).

2.

Tootja koostab lõikes 3 kirjeldatud tehnilise dokumentatsiooni ning tema või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja säilitab seda asjaomaste siseriiklike ametiasutuste poolt kontrollimiseks vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmistamist.

Kui ei tootja ega tema volitatud esindaja ei ole ühenduses registreeritud, siis vastutab tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavuse eest isik, kes toote ühenduse turule toob.

3.

Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata toodete vastavust direktiivi nõuetele. Kuivõrd hindamiseks vaja, peab see sisaldama informatsiooni toote konstruktsiooni, valmistamise ja töötamise kohta (vt XIII lisa).

4.

Tootja või tema volitatud esindaja säilitab vastavusdeklaratsiooni koopiat koos tehnilise dokumentatsiooniga.

5.

Tootja peab rakendama kõiki vajalikke meetmeid selleks, et tootmisprotsessiga tagataks toodete vastavus punktis 2 nimetatud tehnilisele dokumentatsioonile ja neile kohaldatava direktiivi nõuetele.

▼M1




VI LISA

TOOTE SISEKONTROLL PLUSS TESTID

(Moodul Aa, 1. optsioon)

See moodul koosneb V lisas osutatud moodulist A pluss järgmised täiendavad nõuded.

A.   Konstrueerimine ja ehitamine

Laeval või laevadel, mis esindavad tootja toodangut ühel või mitmel järgnevatest testidest, viib võrdväärse arvutuse või kontrolli läbi tootja või tema esindaja:

a) püsivustest vastavalt „Oluliste nõuete” (I lisa A osa) jaotisele 3.2;

b) ujuvusnäitajate test vastavalt „Oluliste nõuete” (I lisa A osa) jaotisele 3.3.

Nõuded mõlema variandi puhul:

Need testid või arvutused viiakse läbi tootja valitud määratud asutuse vastutusel.

B.   Müra

Integreeritud väljalaskesüsteemita parda- või päramootoritega väikelaevade ja jetide puhul:

Laeval või laevadel, mis esindavad laevaehitaja toodangut, viib I lisa C osas määratletud helitugevuse testid läbi laevaehitaja või tema esindaja tootja valitud määratud asutuse vastutusel.

Integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorite puhul:

Iga mootoritüüpkonna mootori või mootorite puhul, mis esindavad laevaehitaja toodangut, viib I lisa C osas määratletud helitugevuse testid läbi laevaehitaja või tema esindaja tootja valitud määratud asutuse vastutusel.

Kui mootoritüüpkonnast testitakse rohkem kui üht mootorit, kohaldatakse näidise vastavuse tagamiseks XVII lisas kirjeldatud statistilist meetodit.

▼B




VII LISA

EÜ TÜÜBIHINDAMINE

(moodul B)

1.

Teavitatud asutus teeb kindlaks ja tõendab, et kavandatava toote näidis vastab sellele kohaldatava direktiivi sätetele.

2.

Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja peab esitama tema enda poolt valitud teavitatud asutusele EÜ tüübihindamise taotluse.

Taotlus peab sisaldama alltoodut:

 tootja nimi ja aadress ning, kui taotluse on esitanud volitatud esindaja, ka tema nimi ja aadress;

 kirjalik kinnitus selle kohta, et samasugust taotlust ei ole esitatud mõnele teisele teavitatud asutusele;

 punktis 3 nimetatud tehniline dokumentatsioon.

Taotleja esitab teavitatud asutusele kavandatava toote näidise (edaspidi „tüübinäidis”) ( 14 ).

Kui see on kontrollimiseks vajalik, võib teavitatud asutus nõuda lisanäidiseid.

3.

Tehniline dokumentatsioon võimaldab hinnata toote vastavust direktiivis esitatud nõuetele. Kuivõrd hindamiseks vaja, peab see sisaldama informatsiooni toote konstruktsiooni, valmistamise ja funktsioneerimise kohta (vt XIII lisa).

4.

Teavitatud asutus:

4.1.

kontrollib tehnilist dokumentatsiooni, kinnitab toodetud tüübinäidise vastavuse tehnilisele dokumentatsioonile ning selgitab välja osad, mis on konstrueeritud vastavalt artiklis 5 nimetatud standardite asjakohastele sätetele, samuti osad, mille konstrueerimisel ei ole kõnealuste standardite asjakohaseid sätteid järgitud;

4.2.

teostab või laseb teostada vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida, kas nendel juhtudel, kui ei ole kohaldatud artiklis 5 märgitud standardeid, vastavad tootja kasutatud lahendused direktiivis sätestatud olulistele nõuetele;

4.3.

teostab või laseb teostada vajalikud uuringud ja katsed, et kontrollida, kas juhtudel, kui tootja on otsustanud kohaldada asjakohaseid standardeid, on neid tegelikult kohaldatud;

4.4.

lepib taotluse esitajaga kokku uuringute teostamise ja vajalike katsete tegemise koha.

5.

Kui tüübinäidis vastab direktiivi nõuetele, annab teavitatud asutus taotlejale EÜ tüübihindamistõendi. Tõendis peab olema kirjas tootja nimi ja aadress, uuringute põhjal tehtud järeldused, tõendi kehtivust käsitlevad tingimused ja heakskiidetud tüübi kindlakstegemiseks vajalikud andmed.

Tõendile tuleb lisada tehnilise dokumentatsiooni asjakohaste osade nimekiri, mille koopiat säilitatakse teavitatud asutuses.

Kui teavitatud asutus keeldub tootjale tüübihindamistõendit väljastamast, peab asutus esitama keeldumise üksikasjaliku põhjenduse.

6.

Taotleja peab EÜ tüübihindamistõendiga seotud tehnilist dokumentatsiooni hoidvat teavitatud asutust teavitama kõigist kinnitatud tootes tehtud muudatustest, mis tuleb täiendavalt kinnitada juhul, kui need võivad mõjutada olulistele nõuetele vastavust või toote ettenähtud kasutamistingimusi. Täiendav kinnitus väljastatakse algupärase EÜ tüübihindamistõendi lisana.

7.

Teavitatud asutused peavad edastama teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet väljaantavate ja tühistatavate EÜ tüübihindamistõendite ja nende lisade kohta.

8.

Muudel teavitatud asutustel on õigus saada EÜ tüübihindamistõendite ja/või nende lisade ärakirju. Tõendite lisad peavad olema kättesaadavad teistele teavitatud asutustele.

9.

Tootja või tema volitatud esindaja peab säilitama EÜ tüübihindamistõendite ja nende lisade koopiaid koos tehnilise dokumentatsiooniga vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist.

Kui ei tootja ega tema volitatud esindaja ei ole ühenduses registreeritud, siis vastutab tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavuse eest isik, kes toote ühenduse turule toob.




VIII LISA

TÜÜBIVASTAVUS

(moodul C)

1.

Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et kõnealused tooted vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja neile kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja kinnitab igale tootele CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni (vt XV lisa).

2.

Tootja rakendab kõiki vajalikke meetmeid selleks, et valmistamisprotsessiga tagataks toodete vastavus EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja neile kohaldatava direktiivi nõuetele.

3.

Tootja või tema volitatud esindaja säilitab vastavusdeklaratsiooni koopiat vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmistamist.

Kui ei tootja ega tema volitatud esindaja ei ole ühenduses registreeritud, siis vastutab tehnilise dokumentatsiooni kättesaadavuse eest isik, kes toote ühenduse turule toob (vt XIII lisa).

▼M1

4.

Vastavushindamise suhtes käesoleva direktiivi heitgaasinõuete osas ning kui tootja ei tööta asjakohase kvaliteedisüsteemi kohaselt, nagu on kirjeldatud XII lisas, võib tootja valitud teavitatud asutus teha või lasta teha toodangu kontrolli suvaliste ajavahemike järel. Kui kvaliteedi tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida tootja esitatud andmete kehtivust, võib kasutada järgmisi menetlusi:

Mootor võetakse seeriast ning tehakse I lisa B osas kirjeldatud katse. Katsetatavad mootorid on tootja spetsifikatsioonide kohaselt osaliselt või täielikult sisse sõidetud. Kui seeriast võetud mootori eriheitmed ületavad I lisa B osa piirmäärasid, võib tootja taotleda mõõtmisi seeriast võetud mootoritest koosneval näidisel, mille koosseisus on ka algselt võetud mootor. Tagamaks eespool määratletud mootorite näidise vastavust direktiivi nõuetele kohaldatakse XVII lisas kirjeldatud statistilist meetodit.

▼B




IX LISA

TOODANGU KVALITEEDI TAGAMINE

(moodul D)

1.

Punktis 2 nimetatud kohustusi täitev tootja tagab ja kinnitab, et kõnealused tooted vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja neile kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kinnitab igale tootele CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni (vt XV lisa). Koos CE-märgisega kinnitatakse tootele ka punktis 4 täpsustatud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2.

Tootja rakendab tootmisel, toote lõplikul ülevaatusel ja katsete läbiviimisel lõikes 3 täpsustatud heakskiidetud kvaliteedisüsteemi ning tema suhtes kohaldatakse punktis 4 sätestatud järelevalvet.

3.

Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab tema enda valitud teavitatud asutusele oma asjaomaste toodete suhtes kohaldatava kvaliteedisüsteemi hindamise taotluse.

Taotlus peab sisaldama alltoodut:

 kogu asjakohane teave kavandatava tootekategooria kohta,

 kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon,

 vajadusel kinnitatud tüübi tehniline dokumentatsioon (vt XIII lisa) ja EÜ tüübihindamistõendi ärakiri.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab toodete vastavuse EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja neile kohaldatava direktiivi nõuetele.

Kõik tootja poolt vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrapäraselt kirjalike normide, menetluste ja juhenditena. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon peab võimaldama kvaliteediprogrammide, -plaanide, -juhiste ja -andmestike kooskõlastatud tõlgendamist.

See peab eelkõige sisaldama piisavat kirjeldust alltoodu kohta:

 kvaliteedieesmärgid ning organisatsiooni struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses tootekvaliteediga,

 tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, kasutatavad protsessid ja süstemaatilised toimingud,

 tootmise eel, selle vältel ja pärast seda teostatavad kontrolltoimingud ja katsed ning nende sagedus,

 kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ning aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne,

 nõutava tootekvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise üle teostatava järelevalve abinõud.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi ja teeb kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et asjakohaste ühtlustatud standardite kohaldamise kvaliteedisüsteemid vastavad nimetatud nõuetele.

Auditikomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamismenetlus peab sisaldama kontrollkülastust tootja tööruumidesse.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma kõnealust süsteemi töökorras, et see toimiks jätkuvalt adekvaatselt ja tõhusalt.

Tootja või tema volitatud esindaja teavitab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusi kavandatavatest kvaliteedisüsteemi ajakohastamistest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas ka muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja hindamist korrata.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.

Teavitatud asutuse poolt teostatav järelevalve

4.1.

Järelevalve eesmärk on kindlustada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele ülevaatamiseks sissepääsu tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastab asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige:

 kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni,

 kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus viib regulaarselt läbi auditeid, et kindlustada kvaliteedisüsteemi töökorras hoidmine ja rakendamine tootja poolt, ning esitab tootjale selle kohta auditeerimisaruande.

4.4.

Lisaks võib teavitatud asutus teha kontrollkäike ilma tootjale ette teatamata. Niisuguste külastuste käigus võib teavitatud asutus vajadusel teostada või lasta teostada katseid, et kontrollida, kas kvaliteedisüsteem toimib õigesti. Teavitatud asutus esitab tootjale külastust käsitleva aruande ning katse tegemise korral katsearuande.

5.

Tootja säilitab siseriiklike ametiasutuste jaoks vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist järgmisi dokumente:

 punkti 3.1 teise lõigu teises taandes märgitud dokumentatsioon,

 punkti 3.4 teises lõigus nimetatud ajakohastamist käsitlevad andmed,

 teavitatud asutuse otsus ja aruanded, mida on nimetatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4.

6.

Teavitatud asutused edastavad teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet kvaliteedisüsteemide kinnitamiste ja tühistamiste kohta.




X LISA

TOOTE VASTAVUSTÕENDAMINE

(moodul F)

1.

See moodul kirjeldab menetlust, millega tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kontrollib ja tõendab, et tooted, millele kehtivad punkti 3 sätted, vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja neile kohaldatava direktiivi nõuetele.

2.

Tootja rakendab kõiki vajalikke meetmeid selleks, et valmistamisprotsessiga tagataks toodete vastavus EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ning neile toodetele kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kinnitab igale tootele CE-märgise ja koostab vastavusdeklaratsiooni (vt XV lisa).

3.

Toodete direktiivi nõuetele vastavuse kontrollimiseks teostab teavitatud asutus vajalikud uuringud ja katsed, mis teostatakse tootja valikul kas selliselt, et iga toodet uuritakse ja katsetatakse punkti 4 kohaselt eraldi või uurides ja katsetades tooteid punkti 5 kohaselt statistilistel alustel.

3a.

Tootja või tema volitatud esindaja säilitab vastavusdeklaratsiooni koopiat vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmistamist.

4.

Vastavustõendamine iga toote kontrollimise ja katsetamise teel

4.1.

Toodete EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübile ja neile kohaldatava direktiivi nõuetele vastavuse tõendamiseks uuritakse iga toodet eraldi ja teostatakse artiklis 5 nimetatud asjakohaste standarditega kehtestatud kohased katsed või nendega võrdväärsed katsed.

4.2.

Teavitatud asutus kinnitab või laseb igale heakskiidetud tootele kinnitada oma tunnusnumbri ja koostab teostatud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse.

4.3.

Tootja või tema volitatud esindaja peab tagama, et ta on nõudmise korral võimeline esitama teavitatud asutuse vastavustunnistused.

5.

Statistiline tõendamine

5.1.

Tootja esitab kõik oma tooted homogeensete partiidena ja rakendab kõiki vajalikke meetmeid iga toodetava partii homogeensuse tagamiseks tootmisprotsessiga.

5.2.

Kõik tooted on tõendamiseks saadaval homogeensete partiidena. Igast partiist võetakse juhuslik valim. Valimisse kuuluvaid tooteid kontrollitakse ükshaaval ning teostatakse artiklis 5 nimetatud asjakohaste standarditega sätestatud kohased katsed või nendega võrdväärsed katsed, et tagada toodete vastavus neile kohaldatava direktiivi nõuetele ja teha kindlaks, kas vastav partii kinnitatakse vastavaks või lükatakse tagasi.

5.3.

Statistilises menetluses kasutatakse järgmisi elemente:

 rakendatav statistiline meetod,

 valimivõtu plaan koos menetlusele iseloomulike omadustega.

▼M1

Vastavushindamiseks heitgaasinõuete osas kohaldatakse XVII lisas määratletud menetlust.

▼B

5.4.

Vastavaks tunnistatud partiide puhul kinnitab teavitatud asutus või laseb igale tootele kinnitada oma tunnusnumbri ning koostab teostatud katsete kohta kirjaliku vastavustunnistuse. Kõik niisugusesse partiisse kuuluvad tooted võib turule tuua, välja arvatud valimis mittevastavaiks osutunud tooted.

Kui partii lükatakse tagasi, peab teavitatud asutus või pädev ametiasutus rakendama vajalikke meetmeid selle partii turule toomise vältimiseks. Kui partiisid lükatakse tagasi sageli, võib teavitatud asutus statistilise tõendamise peatada.

Tootja võib teavitatud asutuse vastutusel kinnitada valmistamise ajal tootele nimetatud asutuse tunnusnumbri.

5.5.

Tootja või tema volitatud esindaja peab tagama, et ta on nõudmise korral võimeline esitama teavitatud asutuse vastavustunnistused.




XI LISA

ÜKSIKTOOTE VASTAVUSTÕENDAMINE

(moodul G)

1.

See moodul kirjeldab menetlust, millega tootja tagab ja kinnitab, et toode, mille kohta on väljastatud punktis 2 nimetatud tunnistus, vastab sellele kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kinnitab igale tootele CE-märgise ja koostab vastavusdeklaratsiooni (vt XV lisa).

2.

Teavitatud asutus kontrollib üksiktoodet ja teostab artiklis 5 nimetatud asjakohaste standarditega sätestatud kohased katsed või nendega võrdväärsed katsed, et tagada toote vastavus direktiivi olulistele nõuetele.

Teavitatud asutus kinnitab või laseb heakskiidetud tootele kinnitada oma tunnusnumbri ja koostab teostatud katsete kohta vastavustunnistuse.

3.

Tehniline dokumentatsioon on mõeldud selleks, et oleks võimalik hinnata vastavust direktiivi nõuetele ning saada aru toote konstruktsioonist, valmistamisest ja toimimisest (vt XIII lisa).




XII LISA

TÄIELIK KVALITEEDI TAGAMINE

(moodul H)

1.

Antud moodul kirjeldab menetlust, millega punktis 2 nimetatud kohustusi täitev tootja tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad neile kohaldatava direktiivi nõuetele. Tootja või tema ühenduses registreeritud volitatud esindaja kinnitab igale tootele CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni (vt XV lisa). Koos CE-märgisega kinnitatakse tootele ka punktis 4 täpsustatud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse tunnusnumber.

2.

Tootja rakendab vastavalt punktile 3 kinnitatud kvaliteedisüsteemi projekteerimisel, tootmisel ning toote lõplikul ülevaatusel ja katsetamisel ning tema suhtes kohaldatakse järelevalvet vastavalt punktile 4.

3.

Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja esitab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks teavitatud asutusele taotluse.

Taotlus sisaldab alltoodut:

 kogu asjakohane teave kavandatava tootekategooria kohta,

 kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon.

3.2.

Kvaliteedisüsteem tagab toodete vastavuse neile kohaldatava direktiivi nõuetele.

Kõik tootja poolt vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted dokumenteeritakse süstemaatiliselt ja korrapäraselt kirjalike normide, menetluste ja juhenditena. Kvaliteedisüsteemi dokumentatsioon tagab ühesuguse arusaamise kvaliteedipõhimõtetest ja -menetlustest, näiteks kvaliteediprogrammidest, -projektidest, -juhistest ja -andmestikest.

See peab eelkõige sisaldama alltoodu piisavat kirjeldust:

 kvaliteedialased eesmärgid ja organisatsiooni struktuur ning juhtkonna konstruktsiooni ja tootekvaliteediga seotud kohustused ja volitused;

 konstruktsiooni käsitlevad tehnilised näitajad, kaasa arvatud kohaldatavad standardid ja juhul, kui artiklis 5 nimetatud standardeid ei kohaldata täies ulatuses, siis kasutatavad vahendid, millega tagatakse vastavus toodetele kohaldatava direktiiviga sätestatud olulistele nõuetele;

 projekteerimise järelevalve ja kontrolli meetodid, asjaomasesse tootekategooriasse kuuluvate toodete projekteerimisel kasutatavad protsessid ja süstemaatilised toimingud;

 vastavad tootmise, kvaliteedikontrolli ja kvaliteedi tagamise meetodid, kasutatavad protsessid ja süstemaatilised toimingud;

 tootmise eel, selle vältel ja pärast seda teostatavad kontrolltoimingud ja katsed ning nende sagedus;

 kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne;

 nõutava konstruktsiooni ja tootekvaliteedi saavutamise ja kvaliteedisüsteemi tõhusa toimimise järelevalve teostamise vahendid.

3.3.

Teavitatud asutus hindab kvaliteedisüsteemi ja teeb kindlaks, kas see vastab punktis 3.2 nimetatud nõuetele. Teavitatud asutus eeldab, et asjakohase ühtlustatud standardi (EN 29001) kohaldamise kvaliteedisüsteemid vastavad nendele nõuetele.

Auditikomisjonis peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamise käigus tehakse kontrollkäik tootja tööruumidesse.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma kõnealust süsteemi töökorras, et see toimiks jätkuvalt adekvaatselt ja tõhusalt.

Tootja või tema volitatud esindaja teatab kvaliteedisüsteemi kinnitanud teavitatud asutusele kvaliteedisüsteemi kavandatavatest ajakohastamistest.

Teavitatud asutus hindab kavandatavaid muudatusi ja otsustab, kas ka muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab lõikes 3.2 esitatud nõudeid või on vaja hindamist korrata.

Otsusest teatatakse tootjale. Teade peab sisaldama hindamise põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.

Teavitatud asutuse vastutusel olev EÜ järelevalve

4.1.

Järelevalve eesmärk on kindlustada, et tootja täidab kinnitatud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja tagab teavitatud asutusele ülevaatamiseks sissepääsu konstruktsiooni-, tootmis-, ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastab asutusele kogu vajaliku teabe, eelkõige:

 kvaliteedisüsteemi dokumentatsiooni,

 kvaliteedisüsteemi konstruktsiooni käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, näiteks analüüsitulemused, arvutused, katsed jms,

 kvaliteedisüsteemi tootmist käsitlevas osas ettenähtud kvaliteediandmestikud, näiteks ülevaatusaruanded ja katseandmed, taatlusandmed, andmed töötajate erialase pädevuse kohta jne.

4.3.

Teavitatud asutus viib regulaarselt läbi auditeid, et kindlustada kvaliteedisüsteemi töökorras hoidmine ja rakendamine tootja poolt, ning esitab tootjale selle kohta auditeerimisaruande.

4.4.

Lisaks võib teavitatud asutus teha kontrollkäike ilma tootjale ette teatamata. Niisuguste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus teostada või lasta teostada katseid, et vajadusel kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist; teavitatud asutus esitab tootjale külastust käsitleva aruande ning katse tegemise korral katsearuande.

5.

Tootja säilitab siseriiklike ametiasutuste jaoks vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist järgmisi dokumente:

 punkti 3.1 teise lõigu teises taandes märgitud dokumentatsioon,

 punkti 3.4 teises lõigus nimetatud ajakohastamist käsitlevad andmed,

 teavitatud asutuse otsused ja aruanded, mida on nimetatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4.

6.

Teavitatud asutused edastavad teistele teavitatud asutustele asjakohast teavet kvaliteedisüsteemide kinnitamiste ja tühistamiste kohta.

▼M1




XIII LISA

TOOTJA POOLT ESITATAVAD TEHNILISED DOKUMENDID

V, VII, VIII, IX, XI ja XVI lisas osutatud tehnilised dokumendid peavad hõlmama kõiki asjassepuutuvaid andmeid või vahendeid, mida tootja kasutab tagamaks, et osad või veesõidukid vastavad nende kohta käivatele olulistele nõuetele.

Tehnilised dokumendid peavad võimaldama arusaamist toote projekteerimisest, valmistamisest ja tööpõhimõttest ning võimaldama vastavushindamist käesoleva direktiivi nõuetega.

Kui see on hindamise jaoks oluline, peab dokumentatsioon sisaldama järgmist:

a) tüübi üldkirjeldus,

b) põhimõtteline projekt, tööjoonised ning detailide, alakoostude, elektriskeemide jms plaanid,

c) nimetatud tööjoonistest ja plaanidest ning toodete tööpõhimõttest arusaamiseks vajalikud kirjeldused ja selgitused,

d) artiklis 5 nimetatud standardite nimekiri, mida kohaldatakse täielikult või osaliselt, ning nende lahenduste kirjeldused, mida on kasutatud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks, kui ei kohaldata artiklis 5 nimetatud standardeid,

e) konstruktsiooniarvutuste, sooritatud uuringute jms tulemused,

f) katseprotokollid või püstuvusarvutused vastavalt „Oluliste nõuete” jaotisele 3.2 ja ujuvusarvutused vastavalt jaotisele 3.3 (I lisa A osa),

g) heitgaasitestide protokollid, mis näitavad vastavust „Oluliste nõuete” jaotisele 2 (I lisa B osa),

h) müratestide protokollid või etalonpaadi andmed, mis näitavad vastavust „Oluliste nõuete” jaotisele 1 (I lisa C osa).

▼B




XIV LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD ASUTUSTE MÄÄRAMISEL ARVESSE VÕTMA

▼M1

1.

Registreeritud asutus, selle juht ja vastavustõendamiskatsete eest vastutav personal ei tohi olla artiklis 1 osutatud toodete konstrueerija, tootja, tarnija ega paigaldaja ega ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. Nad ei tohi otseselt ega volitatud esindajana osaleda nimetatud toote projekteerimises, konstrueerimises, turuleviimises või hoolduses. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja asutuse vahel.

1a.

Teavitatud asutus peab olema sõltumatu ja ei tohi olla tootjate ega tarnijate mõju all.

▼B

2.

Teavitatud asutus ja selle personal peavad vastavustõendamiskatseid teostama suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema sõltumatud kõikidest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või kontrolli tulemusi, eriti isikutelt või isikute rühmadelt, kelle huvid on seotud vastavustõendamise tulemusega.

3.

Teavitatud asutuse kasutuses peab olema vastavustõendamisega seotud haldus- ja tehniliste ülesannete nõuetekohase täitmise võimaldamiseks vajalik personal ja vajalikud vahendid; asutusel peab olema ka juurdepääs eriliseks vastavustõendamiseks vajalikele seadmetele.

4.

Kontrollimise eest vastutaval personalil peab olema:

 hea tehniline ja erialane ettevalmistus,

 piisavad teadmised nende teostatavaid katseid käsitlevate nõuete alal ja piisavad kogemused selliste katsete läbiviimisel,

 suutlikkus koostada katsete tulemuste kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja aruandeid.

5.

Peab olema tagatud kontrolliva personali erapooletus. Personali töötasu ei tohi sõltuda läbiviidud katsete arvust ega tulemustest.

6.

Teavitatud asutus peab sõlmima vastutuskindlustuslepingu, välja arvatud juhul, kui niisugust vastutust kannab vastavalt siseriiklikele õigusaktidele riik või kui katsete eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

7.

Teavitatud asutuse personal peab hoidma direktiivi või selle jõustamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega seotud ametisaladust (välja arvatud teabevahetus selle riigi pädevate haldusasutustega, kus teavitatud asutus tegutseb).

▼M1




XV LISA

KIRJALIK VASTAVUSAVALDUS

1.

Kirjalik vastavusavaldus käesoleva direktiivi sätetele peab alati kaasas olema:

a) väikelaevadega ja jetidega ning peab sisalduma kasutusjuhendis (I lisa A osa jaotis 2.5),

b) osadega, nagu on osutatud II lisas,

c) käituritega ning peab sisalduma kasutusjuhendis (I lisa B osa 4. jaotis).

2.

Kirjalik vastavusdeklaratsioon peab hõlmama järgmist: ( 15 )

a) tootja või tema ühenduses tegevuskohta omava volitatud esindaja nimi ja aadress, ( 16 )

b) punktis 1 nimetatud toote kirjeldus, ( 17 )

c) viited kasutatud asjassepuutuvatele ühtlustatud standarditele või viited spetsifikaatidele, mille puhul vastavust deklareeritakse,

d) vajaduse korral viited teistele kohaldatud ühenduse direktiividele,

e) vajaduse korral viide teavitatud asutuse väljastatud EÜ tüübihindamistõendile,

f) vajaduse korral teavitatud asutuse nimetus ja aadress,

g) tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja nimel alla kirjutama volitatud isiku andmed.

3.

Silmas pidades:

 integreeritud väljalaskesüsteemita pardamootoreid ja päramootoreid,

 direktiivi 97/68/EÜ kohase tüübikinnitusega mootoreid, mis vastavad nimetatud direktiivi I lisa jaotises 4.2.3 sätestatud II järgule ja

 direktiivi 88/77/EMÜ kohase tüübikinnitusega mootoreid;

lisaks punkti 2 andmetele hõlmab vastavusdeklaratsioon tootja teatist, et heitgaasi osas vastab mootor käesoleva direktiivi nõuetele, kui on paigaldatud väikelaevale vastavalt tootja lisatud juhenditele, ning et kõnealust mootorit ei või kasutusele võtta enne, kui väikelaeva kohta, millele see paigaldatakse, on vajaduse korral esitatud vastavusdeklaratsioon käesoleva direktiivi sätetega.

▼M1




XVI LISA

TOOTEKVALITEEDI TAGAMINE

(moodul E)

1.

Käesolevas moodulis kirjeldatakse menetlust, mille puhul tootja, kes täidab punktis 2 sätestatud nõudeid, tagab ja kinnitab, et asjaomased tooted vastavad EÜ tüübihindamistõendis kirjeldatud tüübinäidisele ja on kooskõlas nende suhtes kohaldatava direktiivi nõuetega. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab igale tootele CE-märgise ja koostab kirjaliku vastavusdeklaratsiooni. CE-vastavusmärgisele tuleb lisada punktis 4 piiritletud järelevalve eest vastutava teavitatud asutuse identifitseerimisnumber.

2.

Tootja peab rakendama punkti 3 kohast kinnitatud kvaliteedisüsteemi toodete lõpliku ülevaatamise ja katsetamise suhtes ja tema suhtes kohaldatakse punktis 4 piiritletud järelevalvet.

3.

Kvaliteedisüsteem

3.1.

Tootja peab oma kvaliteedisüsteemi hindamiseks asjakohaste toodete osas esitama taotluse enda valitud teavitatud asutusele.

Taotlus peab sisaldama:

 kogu asjakohast teavet kavandatava tooteliigi kohta,

 kvaliteedisüsteemi dokumendid,

 vajaduse korral kinnitatud tüübi tehniline dokumentatsioon ja EÜ tüübihindamistõendi ärakiri.

3.2.

Kvaliteedisüsteemi kohaselt kontrollitakse iga toodet ja tehakse artiklis 5 nimetatud asjakohas(t)ele standardi(te)le vastavad või nendega samaväärsed katsed, et kontrollida selle vastavust direktiivi asjakohastele nõuetele. Kõik tootja vastuvõetud elemendid, nõuded ja sätted tuleb süstemaatiliselt dokumenteerida kirjalike põhimõtete, menetluste ja juhenditena. Kvaliteedisüsteemi käsitlevad dokumendid peavad võimaldama kvaliteedikavasid, -plaane, -käsiraamatuid ja -aruandeid mõista ühtemoodi.

Eelkõige peavad nad sisaldama piisava kirjelduse järgmise kohta:

 kvaliteedieesmärgid ning organisatsiooniline struktuur, juhtkonna vastutus ja volitused seoses tootekvaliteediga,

 pärast tootmist tehtavad uuringud ja katsed,

 kvaliteedisüsteemi tõhususe järele valvamise vahendid,

 kvaliteediandmestikud, näiteks inspekteerimisaruanded ja katsetulemused, kalibreerimisandmed, andmed töötajate erialase pädevuse kohta jms.

3.3.

Volitatud asutus peab hindama kvaliteedisüsteemi, et teha kindlaks, kas see vastab jaotises 3.2 nimetatud nõuetele.

Teavitatud asutus eeldab, et kvaliteedisüsteemid, millega kohaldatakse asjakohaseid ühtlustatud standardeid, vastavad nendele nõuetele.

Kontrollivas rühmas peab olema vähemalt üks liige, kellel on asjaomase tootetehnoloogia hindamise kogemusi. Hindamise käigus tuleb teha kontrollkäik tootja ettevõttesse.

Otsusest tuleb teatada tootjale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

3.4.

Tootja kohustub täitma heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi ja hoidma süsteemi asjakohase ja tõhusana.

Tootja või tema volitatud esindaja peab teatama kvaliteedisüsteemi heakskiitnud volitatud asutusele igasugusest kvaliteedisüsteemi kavatsetavast ajakohastamisest.

Teavitatud asutus peab hindama kavandatavaid muudatusi ja otsustama, kas ka muudetud kvaliteedisüsteem rahuldab punktis 3.2 esitatud nõudeid või on vaja hindamist korrata.

Teavitatud asutus peab oma otsusest teatama tootjale. Teade peab sisaldama kontrolli põhjal tehtud järeldusi ning põhjendatud hindamisotsust.

4.

Teavitatud asutuse vastutusel olev järelevalve

4.1.

Järelevalve eesmärk on tagada, et tootja täidab heakskiidetud kvaliteedisüsteemist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

4.2.

Tootja peab teavitatud asutusel lubama ülevaatamiseks pääseda ülevaatus- ja katsetuskohtadesse ning laoruumidesse ja edastama talle kogu vajaliku teabe, eelkõige:

 kvaliteedisüsteemi dokumendid,

 tehnilised dokumendid,

 kvaliteeti tõendavad dokumendid, näiteks ülevaatusaruanded ning katse- ja taatlustulemused ja aruanded asjaomaste töötajate pädevuse kohta jne.

4.3.

Määratud asutus peab regulaarselt tegema kontrolle kindlustamaks, et tootja säilitab ja kohaldab kvaliteedisüsteemi, ja esitama tootjale selle kohta aruande.

4.4.

Lisaks sellele võib teavitatud asutus tootjale ette teatamata teha kontrollkäike. Selliste kontrollkäikude ajal võib teavitatud asutus teha või lasta teha katseid, et vajaduse korral kontrollida kvaliteedisüsteemi nõuetekohast toimimist; ta peab esitama tootjale kontrollkäigu aruande ja katse tegemise korral ka katseprotokolli.

5.

Tootja peab vähemalt kümme aastat pärast viimase toote valmimist säilitama riigi ametiasutuste jaoks järgmisi dokumente:

 jaotise 3.1 teise lõigu kolmandas taandes märgitud dokumendid,

 jaotise 3.4 teises lõigus osutatud ajakohastamist käsitlevad andmed,

 teavitatud asutuse otsused ja aruanded, mis on nimetatud punkti 3.4 viimases lõigus ning punktides 4.3 ja 4.4.

6.

Kõik määratud asutused peavad edastama teistele määratud asutustele asjaomase teabe väljastatud ja tühistatud kvaliteedisüsteemide kohta.




XVII LISA

TOODETE VASTAVUSHINDAMINE HEITGAASIDE JA MÜRA OSAS

1.

Mootoritüüpkonna vastavustõendamiseks võetakse seeriast mootoritest koosnev näidis. Tootja määrab kokkuleppel teavitatud asutusega kindlaks näidise suuruse (n).

2.

Heitgaasi ja müra iga reguleeritava komponendi kohta arvutatakse näidisest saadud aritmeetiline keskmine X. Seeria toodang tunnistatakse nõuetele vastavaks (positiivne otsus), kui on täidetud järgmised tingimused:

X + K. S ≤ L

S on standardhälve, kui:

image

X

=

tulemuste aritmeetiline keskmine

x

=

näidise üksiktulemus

L

=

asjassepuutuv piirtase

n

=

mootorite arv näidises

k

=

arvust n sõltuv statistiline tegur (vt tabelit)



n

2

3

4

5

6

7

8

9

10

k

0,973

0,613

0,489

0,421

0,376

0,342

0,317

0,296

0,279

n

11

12

13

14

15

16

17

18

19

k

0,265

0,253

0,242

0,233

0,224

0,216

0,210

0,203

0,198

Kui n ≥ 20, siis

image



( 1 ) EÜT C 123, 15.5.1992, lk 7.

( 2 ) EÜT C 313, 30.11.1992, lk 38.

( 3 ) Euroopa Parlamendi 16. novembri 1992. aasta arvamus (EÜT C 337, 21.12.1992, lk 17), nõukogu 16. detsembri 1993. aasta ühine seisukoht (EÜT C 137, 19.5.1994, lk 1), Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus (EÜT C 91, 28.3.1994).

( 4 ) EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

( 5 ) EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 88/182/EMÜ EÜT L 81, 26.3.1988, lk 75).

( 6 ) EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23.

( 7 ) EÜT L 301, 28.10.1982, lk 1. Direktiivi on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/68/EÜ liikurmasinatesse paigaldatud sisepõlemismootoritest paisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1). Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 2001/63/EÜ (EÜT L 227, 23.8.2001, lk 41).

( 9 ) Nõukogu 3. detsembri 1987. aasta direktiiv 88/77/EMÜ liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest väljapaisatavate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest väljapaisatavate gaasiliste osakeste heitmete vastu (EÜT L 36, 9.2.1988, lk 33). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2001/27/EÜ (EÜT L 107, 18.4.2001, lk 10).

( 10 ) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

( 11 ) EN ISO 14509.

( 12 ) EN ISO 8178-1: 1996.

( 13 ) EN ISO 14509.

( 14 ) Tüübinäidis võib hõlmata mitut tooteteisendit, seda tingimusel, et teisendite vahelised erinevused ei mõjuta ohutustasandit ega muid toote toimimist puudutavaid nõudeid.

( 15 ) Tuleb koostada I lisa A osa jaotises 2.5 ettenähtud keeles/keeltes.

( 16 ) Ärinimi ja täielik aadress; volitatud esindaja peab samuti esitama tootja ärinime ja täieliku aadressi.

( 17 ) Vajaduse korral toote kirjeldus, kaubaliik, järjekorranumber.