[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 25.10.2010

KOM(2010) 593 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Komisjoni aruanne, milles käsitletakse direktiivi 2008/1/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) ja direktiivi 1999/13/EÜ (teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta rakendamist

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Komisjoni aruanne, milles käsitletakse direktiivi 2008/1/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) ja direktiivi 1999/13/EÜ (teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta) rakendamist (EMPs kohaldatav tekst)

1. Sissejuhatus

Käesolev aruanne on koostatud direktiivi 2008/1/EÜ (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, edaspidi „SKVK direktiiv”) artikli 17 lõike 3 ja direktiivi 1999/13/EÜ (teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta, edaspidi „lahustidirektiiv”) artikli 11 kohaselt.

Aruandes käsitletakse SKVK direktiivi kolmandat aruandlusperioodi (2006–2008) ja aruanne põhineb kõnealuse direktiivi rakendamise varasemate aruannete jaoks tehtud analüüsil[1]. Lahustidirektiiv on seotud rakendusperioodiga 2003–2007, mille jooksul liikmesriigid esitasid kaks aruannet. Ajavahemiku 2003–2004 kohta esitasid aruanded EL 15 liikmesriigid, ajavahemiku 2005–2007 kohta EL 27 liikmesriigid. Seetõttu katab kogutud teave peamiselt ajavahemikku enne lahustidirektiivi rakendamise lõplikku tähtaega 31. oktoobril 2007[2].

Käesolevas aruandes tehakse kokkuvõte teabest, mille liikmesriigid on edastanud komisjoni poolt vastu võetud küsimustikku[3] kasutades ja ReportNeti[4] infrastruktuuris asuva elektrooniliste aruandevahendite kaudu, mis on vähendanud liikmesriikide halduskoormust. Kogu aruandlusega esitatud teabe üldsusele kättesaadavaks tegemiseks on komisjon välja töötanud tööstusheidet käsitleva aruandluse infosüsteemi veebilehe[5].

Üldiselt täitsid liikmesriigid oma kohustuse mõlema direktiivi kohaselt aruandeid esitada, kuigi mõned jäid vastustega hiljaks. Kreeka ja Luksemburg paraku ei esitanud SKVK direktiivi kohast teavet ja Luksemburg esitas selle alles äsja, mistõttu komisjon ei saanud teavet käesoleva aruande jaoks nõuetekohaselt hinnata. Komisjon saatis hilinenud liikmesriikidele hoiatuse, ja kuna sel tulemusi ei olnud, algatas 2010. aasta mais rikkumismenetluse (Luksemburgi menetlus lõpetatakse, sest nad esitasid aruande). Seetõttu on käesolevas aruandes esitatud järeldusi lahustidirektiivi rakendamise kohta 27 liikmesriigis ja SKVK direktiivi rakendamise kohta 25 liikmesriigis.

Vahepeal on mõlemad direktiivid koos viie muu õigusaktiga[6] ühendatud ja uuesti sõnastatud tööstusheidete direktiiviks. Uue tööstusheidete direktiivi suhtes on nõukogu ja Euroopa Parlament põhimõtteliselt kokkuleppele jõudnud ja kaasseadusandjatelt[7] oodatakse selle ametlikku vastuvõtmist 2010. aasta lõpuks. Varasemates aruannetes käsitletud või käesoleva aruandlusperioodi jooksul täheldatud puudused on tööstusheidete direktiivis enamjaolt lahenduse leidnud.

2. SKVK direktiiv

SKVK direktiivi eesmärk on kompleksselt vältida ja kontrollida saastet, mida EL 27 riikides tekitavad umbes 50 000 suurt tööstuskäitist. Direktiivi järgi tuleb käitistel tegutseda vastavalt lubadele, milles on sätestatud heite piirväärtus või muud parimal võimalikul tehnikal (PVT) põhinevad tehnilised nõuded selleks, et ära hoida või vähendada heidet vette, õhku ja pinnasesse ning vähendada muud keskkonnamõju.

Esialgne SKVK direktiiv on vastu võetud 1996. aastal ja seda on alates 1999. aasta oktoobrist kohaldatud nii uutele käitistele kui ka sellistele olemasolevatele käitistele, kus käitaja on teinud olulisi muudatusi. 2007. aasta 31. oktoobrist alates on direktiivi kohaldatud kõikidele olemasolevatele käitistele.

2.1. SKVK direktiivi ülevõtmine

Komisjon hindas SKVK direktiivi ülevõtmist liikmesriikide õigusesse varasemate aruandlusperioodide alusel. Selle tulemusel alustas komisjon 16 liikmesriigiga rikkumismenetlusi direktiivi ebaõige ülevõtmise eest. Liikmesriikide pingutused olukorra parandamisel on aja jooksul andnud häid tulemusi ning praeguseks on töös ainult kaks rikkumismenetlust (Eesti ja Leedu).

Ajavahemikul 2006–2008 muudeti SKVK direktiivi ülevõtmise siseriiklikke õigusnorme 19 liikmesriigis. Seda tehti peamiselt riiklike ja piirkondlike õigusaktide kohandamiseks direktiiviga ja selleks, et parandada teatavaid üldsuse osalemisega seotud aspekte ning muuta pädevuse jaotumist eri asutuste vahel.

2.2. SKVK direktiivi rakendamine

Lubade kvaliteet ja väljaandmine

Komisjon toetas liikmesriike nende ülesannete täitmisel, et load oleksid vastavalt direktiivis sätestatud tähtajale välja antud 2007. aasta 30. oktoobriks. Samuti teostas komisjon selle üle järelevalvet. Sellest hoolimata ei tulnud paljud liikmesriigid nimetatud kohustuse täitmisega toime.

Kuna lubade andmine ja läbivaatamine ei edenenud, alustas komisjon rikkumismenetlusi Belgia, Taani, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Malta, Portugali, Sloveenia, Austria, Prantsusmaa, Iirimaa ja Rootsi vastu. Praeguseks on need kohtuasjad (v.a neli neist) antud Euroopa Kohtusse, kes otsustas esimeses kohtuasjas 2010. aastal, et Belgia ei olnud kinni pidanud direktiivis nõutud tähtajast.

Komisjon on palju tähelepanu pööranud ka väljaantud lubade kvaliteedi tagamisele. Juhtumiuuringutena on üksikasjaliselt uuritud kokku 61 SKVK käitist 16 liikmesriigist ja 12 majandussektorist. Nende uuringute lõpparuanne on kättesaadav komisjoni veebilehel[8]. Komisjon on tuvastanud, et põhiline probleem on selliste lubade väike osakaal, milles kajastataks PVT rakendamist, nagu on osutatud asjakohastes PVT viitedokumentides. Täpsemalt öeldes ei olnud võimalik leida ühtegi põhjust, miks erisused PVT viitedokumentide ja enam kui poolte uuringus osalenud käitiste loatingimuste vahel olid nii suured. Järgmises uuringus, mis praegu käib, vaadeldakse 50 muud käitist 10 liikmesriigis.

Tööstusheidete direktiivis pannakse loatingimuste sätestamisel rohkem rõhku PVT viitedokumentidest saadud PVT alaste järelduste kasutamisele. PVT alased järeldused võetakse vastu rakendusaktidena ning neil on õigusjõud. Komisjon ootab seega, et PVT rakendamine hakkaks SKVK lubades selgemini kajastuma.

Lubade läbivaatamine

SKVK direktiivi artiklis 13 nõutakse lubade perioodilist läbivaatamist ja vajaduse korral ajakohastamist. See on eelkõige vajalik juhul, kui PVT oluline muutumine võimaldab heidet ilma liigsete kulutusteta märkimisväärselt vähendada.

Paljud liikmesriigid on siseriiklikes õigussüsteemides kehtestanud lubade läbivaatamise ja ajakohastamise erieeskirjad, mis on aga liikmesriigiti üsna erinevad. Mõned liikmesriigid on SKVK lubadele kehtestanud tähtaja, mille järel loa uuendamine on kohustuslik. Näiteks Austrias ja Rumeenias kehtivad load 10 aastat ja Tšehhi Vabariigis, Slovakkias ja Hispaanias 8 aastat. Slovakkia pikendab loa kehtivusaega 10 aastani juhul, kui käitises on rakendatud keskkonnajuhtimissüsteem. Mõned teised riigid, näiteks Poola või Ühendkuningriik, on kehtestanud üldnõude lubade perioodilise läbivaatamise kohta, mille aeg on igas loas eraldi täpsustatud.

PVT on dünaamiline kontseptsioon, mis muutub ajas, ning lube tuleb ajakohastada selleks, et tööstus toetaks jätkuvat keskkonnahoidu. Tööstusheidete direktiiviga kehtestatakse üksikasjalikumad eeskirjad lubade läbivaatamise kohta ja nähakse eelkõige ette kohustuslik lubade läbivaatamine nelja aasta jooksul pärast seda, kui on avaldatud otsus PVT alaste järelduste kohta.

Uutele liikmesriikidele antud üleminekuperiood

Mitmete uute liikmesriikide teatavatele käitistele on liikmesriigi ühinemislepingu ja asjaomaste õigusaktidega ette nähtud spetsiaalsed erandid. Erandid puudutavad nõuet käitada neid käitisi kooskõlas artikli 9 lõigete 3 ja 4 kohase parimal võimalikul tehnikal põhineva heite piirväärtuse, sellega võrdväärsete parameetrite või tehniliste meetmetega. Komisjon jälgib pingsalt ühinemislepingus sätestatud eranditest kinnipidamist. Kõikide selliste erandite kehtivus lõppeb 31. detsembril 2015.

Ametkondadevaheline koordineerimine loamenetluse ajal

Juhtudeks, mil loamenetluses osalevad mitmed keskkonnaasutused, nähakse SKVK direktiiviga ette sisekoordineerimine, et tagada tõhus ja terviklik lähenemine. Koordineerimise aste ja osalevate haldusasutuste hulk erinevad aga liikmesriigiti ning need erisused tulenevad suuresti riigisisesest halduskorraldusest. Näiteks on Hispaania määranud peamise vastutava asutuse, kellele annavad teabe edasi teised asutused (nt kohalikud omavalitsused, valgalade majandajad), Austrias aga on kogu loamenetluse jaoks asutatud eraldi asutus, kes määrab konkreetsete valdkondade jaoks eksperdid.

PVT alane teabevahetus

SKVK direktiivi artikli 17 lõike 2 kohaselt tuleb komisjonil korraldada PVT alase teabe vahetamine. Selleks on loodud sidusrühmi ühendav teabevahetusfoorum, kus on esindajaid kõikidest liikmesriikidest, asjakohastest tööstusharudest ja keskkonnaalastest vabaühendustest. Teabevahetusfoorumis arutatakse PVT alase teabe vahetamise üldisi küsimusi ja foorum esitab oma arvamuse iga PVT viitedokumendi kohta enne, kui komisjon selle vastu võtab.

Teabevahetus toimub sektorispetsiifiliste tehniliste töörühmade kaudu, kus kohtuvad liikmesriikide, tööstusharude ja vabaühenduste eksperdid. Protsessi juhib komisjoni Euroopa SKVK büroo[9]. Euroopa SKVK büroo vastutab ka PVT viitedokumentide koostamise eest.

Tänaseks on komisjon vastu võtnud kokku 33 PVT viitedokumenti, milles käsitletakse nii üksikuid tööstusharusid (27) kui horisontaalseid küsimusi (6). PVT viitedokumente tuleb regulaarselt läbi vaadata, ja komisjoni eesmärgiks on teha seda umbes iga 8 aasta tagant. Esimene läbivaadatud PVT viitedokument (tsemendi, lubja ja magneesiumoksiidi tootmine) võeti vastu 2010. aasta juunis ja praegu on veel 9 muud PVT viitedokumenti läbivaatamisel.

Liikmesriigid on mõistnud PVT viitedokumentide kasulikkust direktiivi rakendamisel ja on nende sisuga üldiselt rahul. Mõned liikmesriigid, näiteks Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola ja Hispaania tõlgivad PVT viitedokumente osaliselt või täielikult.

Tööstusheidete direktiivis on selgitatud PVT viitedokumentide õiguslikku staatust ja erinevate teabevahetuses osalejate ülesandeid. Sellega tagatakse protsessi kvaliteetne tulemus ja nii hakatakse PVT alaseid järeldusi direktiivi rakendamisel rohkem kasutama.

Kontroll ja jõustamine

SKVK direktiivi artiklis 14 on sätestatud käitajatele nõue teavitada pädevaid asutusi regulaarselt heiteseire tulemustest ja anda pädevate asutuste esindajatele igakülgset abi, mis on vajalik kohapealse kontrolli tegemiseks. Tegelik nõuete täitmise järelevalve ja jõustamise praktika varieerub ulatuslikult liikmesriigiti ja isegi sama liikmesriigi sees. Enamik liikmesriike on välja töötanud võrguandmebaasid ja seirearuanded saadetakse e-postiga. Komisjon soosib selliste vahendite kasutamist, mis lihtsustavad käitajate ja asutuste vahelisi andmevooge ning vähendavad halduskoormust.

Mitmed liikmesriigid on vähendanud kohapealse kontrolli sagedust miinimumini, mis on tavaliselt kord aastas (nii on see näiteks Sloveenias, Ühendkuningriigis, Ungaris, Eestis, Leedus, Prantsusmaal, Maltal ja Küprosel). Mõnel pool on kehtestatud ka harvemad kontrollkäigud.

Tööstusheidete direktiivis on nõuete täitmise järelevalve sätteid üksikasjalikumalt välja töötatud. Seal on eesmärgiks vastu võtta kontrollide riskipõhine käsitlus, kuid kohapealsete kontrollkäikude sagedus on vähendatud miinimumini. Sellest saab kõige edumeelsem keskkonnadirektiiv, kui silmas pidada jõustamist ja kontrollimist.

Teave ja üldsuse osalemine

Viimase aruandlusperioodi jooksul on paljud liikmesriigid parandanud üldsusele teabe pakkumist ja üldsuse osalemist. Parandamine tähendab teabe sagedasemat uuendamist, avalikesse andmebaasidesse või veebilehtedele lisatud täiendavat teavet ja teistele liikmesriikidele antud juurdepääsu teabele. Lisaks sellele soodustatakse kõikides liikmesriikides teabe levitamist uue tehnoloogia abil ning lubade kättesaadavus võrgu kaudu muutub üha tavalisemaks.

Mõned liikmesriigid lõimivad kogu tööstusheidete alase teabe ühtsesse infosüsteemi, näiteks esitavad saasteainete heite- ja ülekanderegistrist saadud andmed koos teabega SKVK käitiste kohta. Komisjon tunnustab selliseid algatusi ja näeks hea meelega, et kõik liikmesriigid soodustaksid niisugust lõimimist.

ELi tasandil pakub Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister (http://prtr.ec.europa.eu/) teavet umbes 25 000 tööstuskäitise kohta, millest lõviosa on SKVK käitised. Lisaks sellele võimaldab komisjon aadressil http://iris.eionet.europa.eu/ asuva tööstusheidet käsitleva aruandluse infosüsteemi kaudu ligipääsu liikmesriikide poolt SKVK direktiivi ja mitmete muude tööstusheidet reguleerivate direktiivide alusel esitatud aruannetes leiduvale teabele.

Tööstusheidete direktiiviga suurendatakse kodanike teabeõigusi, eriti mis puudutab vajadust teha üldsusele kättesaadavaks otsused, mis käsitlevad kõrvalekaldeid PVT alastest järeldustest lubade andmisel, ning soositakse interneti kasutamist kodanike teabeõiguste tagamiseks.

Keskkonnakvaliteedi standardid

SKVK direktiivi kohaselt tuleb pädevatel asutustel loas ette näha lisameetmed, kui keskkonnakvaliteedi standardis on ette nähtud rangemad tingimused kui need, mida on võimalik täita PVT kasutamisega. See nõue leidub kõikide liikmesriikide siseriiklikus õiguses. Kuid ainult kuus liikmesriiki on aruandes nimetanud vajadust neid sätteid kohaldada.

Võetud lisameetmete näiteks on nõuded heitvee juhtimise kohta tundlikes (joogi)veepiirkondades Taanis, Iirimaal, Itaalias ja Belgias.

Piiriülene koostöö

Olukorras, kus liikmesriik on teadlik käitise tegevuse tõenäolisest kahjulikust mõjust teise liikmesriigi keskkonnale, tuleb SKVK direktiivi kohaselt käitajal edastada teise liikmesriigi asutusele kogu info, mis direktiivi V lisa järgi on vaja esitada. See hõlmab loataotlust ja loa väljastamise otsuse eest vastutava pädeva ametiasutuse kontaktandmeid. Nagu eelmistelgi aruandlusperioodidel, on liikmesriigid ka nüüd osutanud, et piiriülene koostöö on olnud piiratud. Kaheksa liikmesriiki (Saksamaa, Belgia, Itaalia, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia, Prantsusmaa ja Madalamaad) on teatanud nimetatud sätete kasutamisest väikese arvu lubade puhul.

2.3. Komisjoni SKVK rakendamise tegevuskava

Teatises „Tõhusama tööstusheidete poliitika suunas”[10] esitas komisjon mitmeid võtmetähtsusega teemasid käsitleva rakenduskava. Peamised küsimused olid direktiivi ülevõtmine ja rakendamine liikmesriikides ja PVT viitedokumentide väljatöötamisprotsess. I lisas esitatud kokkuvõtlikust tabelist on näha, et tegevuskava on nüüdseks peaaegu täielikult rakendatud, suures osas tööstusheidete direktiivi kaudu.

Tööstusheidete direktiivi jõustumisel paneb komisjon põhirõhu liikmesriikide toetamisele, et nad suudaksid direktiivi täielikult üle võtta ja rakendada. Seetõttu jätkuvad mõned I lisas loetletud meetmed seoses tööstusheidete direktiiviga.

3. Lahustidirektiiv

Lahustidirektiivi eesmärk on vältida või vähendada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜde) õhku paiskamisega kaasnevat mõju inimeste tervisele. Eelkõige soodustatakse direktiivis kõige raskemini tervist kahjustavate lahustite asendamist võimalikult vähem kahjulike asendajatega. Lahustidirektiiv hõlmab mitmesugust orgaaniliste lahustite kasutamist sisaldavat tegevust, näiteks pinna katmine, trükkimine, trükivärvi tootmine, ning kõikidel selle reguleerimisalasse kuuluvatel käitistel pidi olema luba või nad pidid olema registreeritud 2007. aasta oktoobriks.

Kõnealuse direktiivi sätted on liidetud tööstusheidete direktiiviga.

3.1. Lahustidirektiivi ülevõtmine siseriiklikku õigusesse

Üldiselt on liikmesriigid selle direktiivi siseriiklikku õigusesse üle võtnud, kuigi viimatise vastavuskontrolli käigus tuvastati mõned probleemid sellistes küsimustes nagu teatavate määratluste ülevõtmine, seirenõuded, direktiivi reguleerimisala ja heite piirväärtus. Komisjon võtab selle kontrolli käigus tehtud järeldusi arvesse, kui tööstusheidete direktiivi ülevõtmisfaasis liikmesriikidele oma abi hakkab andma.

3.2. Lahustidirektiivi rakendamine (2003–2007)

Üldised rakendamisküsimused

Liikmesriikide esitatud teabest ei ilmne ühtegi lahustidirektiivi rakendamise probleemi. Üldiselt võttes on liikmesriigid rakendanud direktiivi mitmesuguste aspektide täitmise tagamiseks vajalikud sätted, meetmed ja praktika. Direktiivi nõuete täitmine on tagatud järelevalve- ja aruandluskohustusega, kontrollide ja täitmise tagamisega nii dokumendikontrolli kui kohapealsete kontrollkäikude näol, ning seda täiustavad sellised toetusmeetmed nagu koolitus ja pädevatele asutustele juhendmaterjalide koostamine.

Mõned liikmesriigid on teatanud, et lahustidirektiivi rakendamine keemilise puhastuse sektoris on tekitanud probleeme. Lahustikasutuskavad on peamine vahend selle hindamiseks, kas käitis täidab nõudeid. Mõned pädevad asutused aga peavad lahustikasutuskavasid selle sektori jaoks liiga keerulisteks ja väga raskesti jõustatavateks, sest keemilise puhastuse ettevõtted on enamjaolt väikesed ja neid on väga palju. Mitmed liikmesriigid on võtnud vastu lahustidirektiivi rakendamise ja nõuete täitmise lihtsustatud käsitluse. Komisjon osaleb selleteemalistes edasistes aruteludes.

Reguleerimisalasse kuuluvad käitised

2007. aasta lõpuks tegutses EL 27 liikmesriikides umbes 53 000 lahustidirektiivi reguleerimisalasse kuuluvat käitist. Pärast lahustidirektiivi muutmist värvidirektiiviga (direktiiv 2004/42/EÜ[11]), millega lahustidirektiivi kohaldamisalast jäi suures osas välja sõidukite taasviimistlus, vähenes liikmesriikides lahustidirektiiviga hõlmatud käitiste hulk märkimisväärselt. 2004. aasta lõpuks kuulus enamik lahustidirektiivi käitistest (EL 15 liikmesriikides) sõidukite taasviimistluse sektorisse (54 %) ja keemilise puhastuse sektorisse (16 %), mis oli aga 2007. aasta lõpuks ise muutunud kõige suuremaks sektoriks (39 % käitistest). Mitmed liikmesriigid jätkasid lahustidirektiivi kohaste aruannete esitamist sõidukite pinnakatmise ja taasviimistluse kohta (27 % kõikidest aruannetes käsitletud käitistest), kuigi see tegevus oli lahustidirektiivi reguleerimisalast enamjaolt välja jäetud.

Esitatud andmete kohaselt oli pärast 2003. aastat loa saanud või registreeritud käitiste osakaal väga väike. See näitab, et paljudel liikmesriikidel oli juba enne seda tähtaega kehtestatud õigusaktid, mille kohaselt need käitised pidid olema registreeritud või loa saanud.

Heitkoguste vähendamise võimaluste kasutamine

Lahustidirektiivis pakutakse liikmesriikide käitistele LOÜde heitkoguste vajalikuks vähendamiseks kahte peamist võimalust: käitistel tuleb kinni pidada heite piirväärtusest või vähendamiskavas määratletud samaväärsest eesmärgist.

Aruannetega esitatud teabest nähtub, et paljudes liikmesriikides oli väga vähe või ei olnud üldsegi selliseid käitisi, kes vähendamiskava võimalust oleksid kasutanud. Lisaks sellele paistab, et mitmed pädevad asutused eelistavad heite piirväärtuse kohaldamist, sest keerukas on hinnata heite piirväärtuse ja vähendamiskava samaväärsust. See on nii eelkõige niisugustes liikmesriikides, kus enne lahustidirektiivi rakendamist reguleeriti käitiste tegevust heite piirväärtuse abil.

Lahustidirektiivis pakutakse liikmesriikidele ka kolmandat nõuete täitmise võimalust: tuleb koostada riiklik tegevuskava LOÜde koguheite vähendamiseks samaväärsel tasemel, mis oleks saavutatud käitiste kaudu asjale lähenedes. Üksi liikmesriik ei ole sellist riiklikku kava rakendanud.

Heite piirväärtuste erandid

Lahustidirektiiviga on lubatud heite piirväärtustest teatud erandeid teha, kui saastetõrjemeetmed ei ole majanduslikult ega tehniliselt otstarbekad. See võib olla vajalik sellise tegevuse puhul nagu näiteks laeva- ja lennukiehitus, kus ei saa töötada ohjeldatud tingimustes. Eranditest teatasid umbes pooled liikmesriigid, kuid kokku moodustas erandite hulk vähem kui 0,01 % käitiste koguarvust. Saadud teabe põhjal ei olnud võimalik hinnata erandite tegemise tingimusi ega nõutud alternatiivseid tingimusi.

Komisjoni algatused direktiivi rakendamise edendamiseks

Lahustidirektiivi artiklis 7 on sätestatud, et komisjon peab tagama orgaaniliste lahustite kasutamist ja asendamist käsitleva teabe vahetamise. Selleks on komisjon välja töötanud veebisaidi, millelt on kättesaadavad juhendmaterjalid ja lahustite asendamise head tavad[12] ning samuti spetsiaalsed tegevusaladega seotud juhendid[13]. Samuti on komisjon teinud liikmesriikidega tihedat koostööd, et vastata lahustidirektiivi rakendamisel tekkinud küsimustele, eriti neile, mis puudutasid direktiivi reguleerimisala ja vähendamiskava kohaldamist.

Vastastikune mõju teiste ELi õigusaktidega

Värvidirektiivis on sätestatud LOÜde sisalduse piirväärtused teatavatele värvidele ja sõidukite taasviimistlustoodetele. Mitmeid selliseid tooteid kasutatakse käitistes, mis kuuluvad lahustidirektiivi reguleerimisalasse. Seetõttu muudeti lahustidirektiivi, et nimetatud tegevus reguleerimisalast välja arvata. Nagu ülalpool on osutatud, viis see muudatus lahustidirektiiviga hõlmatud käitiste hulga järsu vähenemiseni. Siiski on mõned liikmesriigid otsustanud jätkata lahustidirektiivi nõuete kohaldamist kõnealusele sektorile, nagu värvidirektiivis on ka selgesti lubatud. Värvidirektiiviga vabastatakse teatavad tooted LOÜde piirväärtuste nõudele vastamisest, kui neid tooteid müüakse ainult sellises käitises kasutamiseks, mis kuulub lahustidirektiivi reguleerimisalasse.

Kahe direktiivi kattumise probleem on sidusrühmades ja pädevates asutustes küsimusi tekitanud. Komisjon on püüdnud olukorda selgitada ja küsimust on kaalutud ka värvidirektiivi läbivaatamisel, mille kohta komisjon esitab aruande eraldi teatises.

Mõned suuremad pinnatöötlusega tegelevad käitised kuuluvad nii lahustidirektiivi kui ka SKVK direktiivi reguleerimise alla. Seetõttu tuleb neile antavates lubades määrata heite piirväärtus PVT põhjal. Sellisel juhul kohaldatakse lahustidirektiivi piirmäärasid miinimumnõuetena. Lahustidirektiivi ja SKVK direktiivi vastastikust mõju on tööstusheidete direktiivis üksikasjalikult käsitletud.

4. Kokkuvõtvad märkused

SKVK direktiiv

Liikmesriikide aruannetest SKVK direktiivi rakendamise kohta on ilmnenud mõne riigi vajadus viia lõpule lubade väljastamine, et tagada direktiivi nõuete täitmine. Lisaks sellele on komisjoni korraldatud juhtumiuuringutest selgunud, et load ei põhine piisavalt PVT-l. Lisaks sellele tuvastati veel mitmeid muid probleeme, näiteks vajadus ühtsema kontrollimehhanismi järele, halduskoormuse vähendamise tarve ja SKVK direktiivi küündimatus selle valdkonna poliitika oluliste eesmärkide saavutamisel. Neid küsimusi tuleks enamikus lahendada tööstusheidete direktiivi kaudu.

Lahustidirektiiv

Aruannetest, mis liikmesriigid olid lahustidirektiivi rakendamise kohta enne olemasolevatele käitistele direktiivi rakendamise lõpptähtaega esitanud, ei ilmnenud ühtegi suuremat horisontaalset probleemi. Lahustidirektiivi rakendamisel keemilise puhastuse sektoris ilmnesid mõned sektori erijoontest tulenevad probleemid, kuid juba töötatakse välja otstarbekaid lihtsustatud käsitlusi.

Tulevane tööstusheidete direktiiv

Lõplikku vastuvõtmist ootav tööstusheidete direktiiv ühendab seitse direktiivi, teiste hulgas SKVK direktiiv ja lahustidirektiiv, kokku üheks õigusaktiks. Sellega selgineb kõikide nende õigusaktide vastastikune mõju ja ühtlustuvad mitmed olulised, sealhulgas järelevalvet ja aruandlust käsitlevad sätted.

Tööstusheidete direktiivis suurendatakse pöördeliselt PVT tähtsust loamenetluses ja käsitletakse teatavaid SKVK direktiivi puudusi, eriti seoses lubade läbivaatamisega ja kontrollkäikudega. Loodetakse, et liikmesriigid suudavad tööstusheidete direktiivi pärast jõustumist tõhusamalt rakendada.

Edasised meetmed

Enne tööstusheidete direktiivi jõustumist on kavandatud veel lahustidirektiivi aruandlusperiood (2008–2010) ja SKVK direktiivi aruandlusperiood (2009–2011) ning komisjon jätkab nende kahe õigusakti rakendamise jälgimist. Samal ajal valmistab komisjon ette liikmesriikidele tööstusheidete direktiivi ülevõtmiseks ja rakendamiseks pakutavat tuge ja soodustusi.

I lisa. Hinnang komisjoni 2007. aasta SKVK tegevuskava rakendamisele

Meede | Hinnang edasijõudmisele |

1. Direktiivi täieliku ülevõtmise tagamine | SKVK direktiiv on korralikult üle võetud 25 liikmesriigis. Kohtuasjad Eesti ja Leedu vastu on veel pooleli. |

2. Toetada liikmesriike ülemäärase halduskoormuse vähendamisel | Tööstusheidete direktiiviga vähendatakse liigset halduskoormust 32 miljoni euro võrra aastas. Liikmesriikide halduskoormuse vähendamiseks jätkatakse koostööd halduskoormust käsitleva sõltumatute huvirühmade kõrgetasemelise töörühma ja liikmesriikidega. |

3. Toetada liikmesriike õigusaktide rakendamisel | Komisjon jätkas teabevahetust liikmesriikidega, kel on probleeme lubade väljastamisega. On jagatud teavet SKVK rakendamise kohta ELis ja korraldatud koos liikmesriikidega selleteemalisi õpikodasid. |

4. Tööstusheiteid käsitlevate õigusaktide kohaldamise ulatuslikum järelevalve ja nõuete täitmise kontrollimine | Komisjon jälgib jätkuvalt väljaantud lubade koguarvu ja enamikus liikmesriikides välja antud üksikute lubade arvu. Jätkuvalt jälgitakse direktiivi rakendamist kodanike kaebustest ja Euroopa Parlamendis esitatud küsimustest lähtuvalt. Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistrit kasutatakse võimalike rakendusprobleemide tuvastamiseks ja jälgimiseks. |

5. Parandada andmete kogumist PVT viitedokumentide läbivaatamiseks ja luua tugevamad seosed teadusuuringute raamprogrammiga | On avaldatud juhend, kuidas parandada andmete kogumist ja edastamist PVT viitedokumentide läbivaatamiseks. Koostöö teadusuuringute peadirektoraadiga PVT viitedokumentide ja teadusuuringute raamprogrammi vaheliste seoste loomiseks. Tööstusheidete direktiivis antakse uutele meetoditele kõrgem staatus. |

[1] Viited: KOM(2003) 354, KOM(2005) 540 ja KOM(2007) 843.

[2] Teave on kokku võetud ja analüüsitud kahes järgmises tehnilises aruandes: http://circa.europa.eu/Public/irc/env/voc/library?l=/2006_reportspdf/_EN_1.0_&a=d ja http://circa.europa.eu/Public/irc/env/voc/library?l=/implementation_2005-07/final12_marchpdf/_EN_1.0_&a=d

[3] SKVK: otsus 2006/194/EÜ, lahustid: otsus 2002/529/EÜ.

[4] Rohkem teavet ReportNeti kohta: http://www.eionet.europa.eu/reportnet

[5] Tööstusheidet käsitleva aruandluse infosüsteemi kohta vt lähemalt: http://iris.eionet.europa.eu/.

[6] Uuesti sõnastatud SKVK direktiiv koosneb lisaks lahustidirektiivile ja SKVK direktiivile veel suurte põletusseadmete direktiivist (2001/80/EÜ), jäätmete põletamise direktiivist (2000/76/EÜ) ja kolmest titaandioksiidi direktiivist (78/176/EMÜ, 82/883/EMÜ ja 92/112/EMÜ).

[7] Euroopa Parlament võttis teisel lugemisel 7. juulil 2010 vastu seisukoha: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P7-TA-2010-0267+0+DOC+XML+V0//EN&language=EN#top

[8] http://circa.europa.eu/Public/irc/env/ippc_rev/library. Uuringute kolmas aruanne pannakse samale veebilehele üles 2011. aasta jooksul.

[9] Rohkem teavet SKVK büroo kohta: http://eippcb.jrc.es/

[10] KOM(2007) 843 (lõplik)

[11] ELT L 143, 30.4.2004, lk 87–96.

[12] http://ec.europa.eu/environment/air/pollutants/stationary/solvents/index.htm

[13] http://circa.europa.eu/Public/irc/env/voc/library?l=/guidance_documents/final_versions&vm=detailed&sb=Title.