52007DC0287

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule NUTSi määruse rakendamine (Määrus (EÜ) nr 1059/2003) /* KOM/2007/0287 lõplik */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 4.6.2007

KOM(2007) 287 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

NUTSi määruse rakendamine (Määrus (EÜ) nr 1059/2003)

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

NUTSi määruse rakendamine(Määrus (EÜ) nr 1059/2003)

1. EESMÄRK

Käesolev aruanne on ette nähtud Euroopa parlamendi ja nõukogu 26. mai 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)[1] (edaspidi „NUTSi määrus“). Artikkel 8 on järgmine:

„Aruandlus Kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle rakendamise kohta.“ |

2. ARUANDES KÄSITLETUD TEGEVUSED

Käesolev aruanne käsitleb kõiki NUTSi määruse rakendamiseks ettevõetud tegevusi. Rakendamise esimene etapp toimus 2003. aastal pärast määruse vastuvõtmist. Vastavalt määruse sätetele toimub liigituse ehk klassifikaatori ajakohastamine iga kolme aasta järel. See oluline tegevus toimus 2006. aasta lõpupoole. Käesolev aruanne ajastati seetõttu selliselt, et klassifikaatori ajakohastamist täielikult arvesse võtta.

NUTS on kogu ELi piirkondliku statistika tugiraamistik. Seetõttu on asjakohane teha aruanne liikmesriikide piirkondliku statistika esitamise kohta komisjonile, täpsemalt Eurostatile.

Kooskõlas artikli 2 lõikega 5 on arutatud seda, kas NUTSi määrus peaks jätkuvalt hõlmama kolme territoriaalset tasandit või tuleks lisada veel tasandeid. Komisjon esitas selle küsimuse kohta nõuetekohase teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.[2]

1. mail 2004 ühinesid Euroopa Liiduga kümme riiki. NUTSi määrust on muudetud, et hõlmata need uued liikmesriigid ning käesolev aruanne käsitleb ka seda protsessi.

Aruteludes kandidaatriikidega nende piirkondliku liigituse kohta kasutatakse NUTSi määruse sätteid juhistena.

3. EUROSTATI ANDMEBAASIDE RAKENDAMINE

Eurostat hoiab piirkondlikke andmeid kahes keskkonnas: üks on tootmisandmebaas, kuhu andmed salvestatakse nende kontrollimiseks ning milles arvutatakse suhtarve ja muid tuletatud näitajaid, ning teine on teabeedastuse andmebaas, mis on Eurostati veebilehel elektrooniliselt kättesaadav. Statistika on kõigile tasuta kättesaadav, kui ei ole väga erilist põhjust piirata andmete avaldamist.

Mõlemates andmebaasides ajakohastati NUTSi koode pärast määruse vastuvõtmist. Kuna avaldatakse vaid olemasolevate piirkondade andmeid, siis tuli enne 2003. aastat kasutatud koodid andmebaasist eemaldada. Eemaldatud koodidega seotud statistilised andmed viidi või konverteeriti vastavalt võimalusele andmebaasis NUTSi uute koodide alla.

20. novembril 2003 lülitati Eurostati andmebaasid eelmiselt versioonilt (NUTS 1999, mis põhines mitteametlikul kokkuleppel) 2003. aasta versioonile.

2003. aastast alates muudeti NUTSi koode selliselt, et need oleksid sama NUTSi tasandi jaoks ühesuguse pikkusega; varem see nii ei olnud. See oli tööalane parandus, mis teeb NUTSi piirkondade identifitseerimise ja sorteerimise statistilistes tabelites lihtsamaks.

4. PIIRKONDLIK STATISTIKA

Liikmesriigid esitavad Eurostatile vastavalt NUTSi klassifikaatorile piirkondlikku statistikat mitme valdkonna kohta. Peale andmete kontrollimist avaldatakse need Eurostati veebilehel.

Mõne valdkonna kohta on liikmesriikidel seadusjärgne kohustus esitada piirkondlikke andmeid, samas kui muudes valdkondades esitavad nad andmeid vastavalt mitteametlikele kokkulepetele. Kõige rohkem kogutakse andmeid NUTSi 2. tasandil. Väike osa tabeleid esitatakse üksikasjalikumal NUTSi 3. tasandil.

Pärast iga piirkondliku klassifikaatori muudatust peavad liikmesriigid andmed vastavalt uuele klassifikaatorile ümber arvutama. 2003. aastal tehti NUTSis muudatusi viies tollasest 15 EL liikmesriigist. Seepärast saab kontrollida, kas need liikmesriigid on üldiselt esitanud varasemaid andmeid 2003. aastal uuesti määratletud piirkondade kohta.

Piirkondade liitmise korral oli suhteliselt lihtne liita andmeid uue NUTSi piirkonna jaoks. Juhul kui piirkond jaotati või kui muudeti piirkondade piire, ei olnud Eurostatil võimalik olemasolevate andmete põhjal ümberarvutusi teha. Asjaomastel liikmeriikidel paluti esitada ümberarvutatud andmed, kui see on võimalik. Valikuuringute puhul on sageli võimatu piirkondlikke andmeid tagant järele ümber arvutada, kuna uuringu kava, kaasa arvatud valimi suurus igas (vanas) piirkonnas ei võimalda sellist ümberarvutust. Seetõttu on ilmne, et pärast NUTSi piirkondade muutmist on andmebaasis lüngad.

Veel tuleb märkida, et 2000/2001. aasta rahva- ja eluasemeloenduse piirkondlikke andmeid koguti vastavalt loenduse ajal kehtinud piirkondlikule klassifikaatorile (nii vanades kui uutes liikmesriikides). Eurostat on püüdnud need andmed vastavalt praegu kehtivale NUTSile (2003) ümber kodeerida. Enamikel juhtumitel oli see võimatu. Mõnel juhul paluti asjaomase liikmesriigi statistikaametil esitada parandatud tabelid, mis on ümber arvutatud vastavalt 2003. aasta piirkondlikule klassifikaatorile.

5. TÄIENDAVAD NUTSI TASANDID

NUTS koosneb kolmest hierarhilisest tasandist. NUTSi määruse artikli 2 lõikes 5 on nõutud, et komisjon esitaks teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule võimaluse kohta kehtestada üksikasjalikumad tasandid NUTSi määruses. Komisjon arutas seda küsimust liikmesriikidega ja esitas seejärel teatise (KOM(2005) 473), milles järeldati järgmist:

Komisjon jõudis järeldusele, et käesoleval etapil ei tuleks kavandada NUTSi määruse raamistikus täiendavaid piirkondliku klassifikaatori tasandeid. Jõupingutused tuleks keskendada olemasolevate NUTSi tasandite statistilisele teabele, pidades silmas konsolideerimist laienenud 25 liikmesriigiga ELis, kvaliteedi parandamisele ning piirkondliku lisateabe hankimisele, kui seda on vaja poliitiliste otsuste langetamiseks.

Samuti peaks komisjon mitteametlikul tasemel aktiivselt toetama kohalike haldusüksuste 1. tasandi ühtlustamist üleeuroopaliselt (see tasand on NUTSi 3. tasandi aluseks). See toob kaasa statistikaasutuste vahelise arvamustevahetuse, mida komisjon ergutab ja toetab, ning kohalike haldusüksuste 1. tasandi ühtlustamise juhiste ning mõistete ja määratluste väljatöötamise.

On ettepanek, et olukorda tuleks tulevikus uuesti hinnata. Võimalik sobiv hetk selleks oleks millalgi pärast 2008. aastat.

6. ELI LAIENEMINE

ELi laienemine 1. mail 2004 kümne liikmesriigi võrra tõi kaasa vajaduse muuta NUTSi määruse 1. ja 3. lisa, et hõlmata kõiki 25 liikmesriiki.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2005. aastal vastu määruse muudatuste kohta.[3] Muudatuste määruse vastuvõtmise menetlus kestis palju kauem ja nõudis rohkem pingutusi kui algselt arvati; selle põhjuseks oli määruses käsitlevate riikide hulk. Üheks peamiseks probleemiks oli see, et mõned uued liikmesriigid tegid ettepanekud oma NUTSi piirkondade muutmiseks väga hilja (aprillis 2004). Siiski hõlmati kõik ettepanekud määrusesse.

Mõned liituvad riigid olid vastu võtnud oma õigusaktid piirkondlike statistiliste klassifikaatorite kohta. Sellised õigusaktid ei käsitle nende riikide haldusstruktuuri, vaid on lihtsalt NUTSi kajastav statistiline klassifikaator. Sellised siseriiklikud õigusaktid on üleliigsed, kuna NUTSi määrus on otseselt kohaldatav kõigis liikmesriikides. Pealegi näitab komisjoni varasem kogemus, et selline „paralleelne“ õigusakt piirkondliku statistika klassifikaatori kohta teeb asjad palju keerulisemaks. Kui komisjon peab muutma piirkondlikku klassifikaatorit, et viia see kooskõlla ELi juriidiliste kohustuste ja poliitikaga, siis peavad ka liikmesriigid oma õigusaktid tühistama. Tulevikus soovitatakse kandidaatriikidel tungivalt selliseid õigusakte mitte vastu võtta.

7. NUTSI MÄÄRUSE AJAKOHASTAMISE MENETLUS

NUTSi määruse artiklis 5 on sätestatud, kuidas NUTSi võib ajakohastada. Peamine lähenemisviis seisneb siiski selles, et hoida NUTSi võimalikult stabiilsena, selleks et vältida statistiliste aegridade katkemist. Seetõttu ei muudeta NUTSi klassifikaatorit sagedamini kui iga kolme aasta järel. Erandit sellest kolmeaastasest piirangust lubatakse vaid juhul, kui liikmesriigis toimub täielik administratiivne ümberkorraldus, sest sellise ümberkorralduse puhul oleks asjaomase liikmesriigi statistikaametil võimatu või väga töömahukas esitada statistikat, mis põhineb kasutusest kõrvaldatud piirkondlikul klassifikaatoril. Teine erand lubatakse piirkondade piiride väga väikeste muudatuste korral: piiride muutmisel, mille korral kõige väiksema piirkonna rahvaarvu muutus on alla 1%, ei tule NUTSi klassifikaatorit ajakohastada.

Alates 2003. aasta juunist ei ole vastavalt artikli 5 lõikele 4 üheski liikmesriigis toimunud piirkondade ümberkorraldusi. NUTSi piirkondadevahelistes piirides on tehtud üksnes väiksemaid muudatusi.

Kolmeaastane NUTSi klassifikaatori muutmise piirang tähendas, et esimese muudatuse võis teha 2006. aastal. Komisjonil paluti liikmesriikide esitatud teabe põhjal teha ettepanek NUTSi klassifikaatori ajakohastamiseks, võttes arvesse komisjoni osakondade poliitikavajadusi, nii et need muudatused võetaks vastu kalendriaasta teisel poolel. Sellise muudatuse üldine menetlus ja liikmesriikide menetlus, mille kohaselt nad teatasid komisjonile kõigist muudatustest, mida nad NUTSi klassifikaatoris teha soovivad, töötati koos liikmesriikidega Eurostati piirkondliku ja linnastatistika töörühma korralistel koosolekutel lõplikult välja 2005. aastal. Tegelikult tähendab klassifikaatori muutmine vaid kõnealuse määruse lisade muutmist.

Kuna NUTSi määrus käsitleb statistikat, vastutab iga liikmesriigi statistikaamet piirkondliku klassifikaatori haldamise kooskõlastamise eest. Liikmesriigid peavad siiski komisjonile oma alalise esinduse kaudu ELi juures ametlikult kirja teel teatama kõigist muudatustest, mida nad soovivad teha.

Ülalnimetatud menetluse tulemusel esitati Euroopa piirkondliku klassifikaatori (NUTS) muudatusettepanekud järgmises 12 liikmesriigis: Belgia, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Holland, Poola, Soome, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriik. Tervikuna mõjutab see ainult Taanit, Sloveeniat ja Rootsit; teistes liikmesriikides piirduvad muudatused vaid valitud piirkondadega. Komisjon lükkas Portugali ettepanekud tagasi, kuna leiti, et need on vastuolus määruse teatavate sätetega.

Uut NUTSi klassifikaator puudutab andmeid, mis on esitatud alates 2008. aasta 1 jaanuarist. Sellest kuupäevast alates peavad esitatud statistilised andmed vastama uuele NUTS 2006 klassifikaatorile.

Statistikaprogrammi komitee võttis komisjoni määruse eelnõu komiteemenetluse kohaselt vastu oma 16. novembri 2006. aasta koosolekul.

Määruse eelnõu edastati Euroopa Parlamendile vastavalt parlamendi kontrolliõigusele (Nõukogu otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõige 4) 5. detsembril 2006 ning võeti lõplikult vastu komisjonis 1. veebruaril 2007. [4]

Kokkuvõte

Üldiselt toimis piirkondliku klassifikaatori muudatuse menetlus hästi, kuid järgmise, 2009. aasta muudatuse ajaks tuleb teha mõned muudatused menetluses. Kõigepealt, et tagada selgus iga liikmesriigi plaanides, nõutakse igalt liikmeriigilt konkreetset teadet selle kohta, kas nad soovivad teha muudatusi. Sellega välditakse tulevikus ebaselgust liikmesriikide plaanide suhtes. Veelgi olulisem on see, et võttes arvesse komiteemenetluse muutmist, eelkõige Euroopa Parlamendi kontrolliõiguse aja pikendamist, tuleb muudatusmenetlust alustada asjaomasel aastal palju varem ning tähtaegu tuleb vastavalt sellele kohandada.

8. KANDIDAATRIIGID

Alates 2004. aasta maist on viis kandidaatriiki pidanud Eurostatiga läbirääkimisi nende piirkondliku statistilise klassifikaatori üle. Kuna nad on ikka veel kandidaatriigid, lepitakse kokku statistiliste piirkondade klassifikaator, et hõlbustada võrreldava piirkondliku statistika kogumist kogu liitumisprotsessi kestel. Nende piirkondade määramisel ja kõigi muudatusettepanekute hindamisel arvestab Eurostat NUTSi määruse sätteid, eelkõige artikli 3 lõikes 2 nimetatud rahvastiku piirmäärasid.

Bulgaaria ja Rumeenia jõudsid juba enne NUTSi määruse lõplikku vastuvõtmist 2003. aastal statistiliste piirkondade suhtes kokkuleppele. Mõned neist piirkondadest ei vastanud täielikult kõnealusele määrusele (artikkel 3 lõige 2). Nende riikide ELiga liitumise ettevalmistuse ajal pidas Eurostat laiaulatuslikke arutelusid nii Bulgaaria kui Rumeeniaga, et viia nende riikide statistilised piirkonnad rohkem kooskõlla NUTSi määruse sätetega. Rumeenia puhul olid komisjoni liitumiseelsed piirkondliku toetuse kavad, mis põhinesid 2. tasandi statistiliste piirkondade kokkulepitud ajutistel määratlustel, igasuguste muudatuste vastu liitumise käigus, eelkõige selle tõttu, et tagada võrreldav piirkondlik statistika, mis hõlmaks nii liitumiseelset kui -järgset perioodi. See vaadatakse järgmise ajakohastamise ajaks uuesti läbi.

Horvaatial paluti stabiliseerimis- ja assotsieerimispakti raames kehtestada piirkondlik statistiline klassifikaator ning ta tegi selle kohta mitmeid ettepanekuid. Komisjon lükkas kaks esimest ettepanekut tagasi, kuna 2. tasandi (mittehalduslikud) üksused ei vastanud NUTSi määruse artikli 3 lõikes 2 kehtestatud suuruse kriteeriumitele. Komisjon võttis vastu kolmanda ettepaneku, kuid seejärel võttis Horvaatia selle ettepaneku tagasi. Seejärel esitas Horvaatia järgmise ettepaneku, mille komisjon on nüüdseks vastu võtnud.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik esitas Eurostatile kaks piirkondliku statistilise klassifikaatori ettepanekut. Mõlemas ettepanekus oli 3. tasandil mitmeid mittehalduslikke üksusi, millest üks oli liiga väike, ega vastanud seetõttu artikli 3 lõike 5 nõuetele. Selliste mittehalduslike üksuste kriteeriumid on veelgi kitsendavamad kui halduspiirkondade kriteeriumid. Seega lükkas komisjon artikli 3 lõike 2 alusel mõlemad ettepanekud tagasi.

Türgi jõudis juba enne NUTSi määruse jõustumist 2003. aastal statistiliste piirkondade suhtes ajutisele kokkuleppele. NUTSi piirkondade lõpliku klassifikaatori üle, mis liitumisel vastu võetakse, peetakse veel liitumisprotsessi kestel läbirääkimisi.

9. MUUD RIIGID JA TERRITOORIUMID

Piirkondliku statistika suhtes ei kohaldata Euroopa Majanduspiirkonna lepingut. Island, Liechtenstein ja Norra võtavad arvesse NUTSi määrusega sätestatud kriteeriume, kuid nad ei ole selle määrusega juriidiliselt seotud. ELi ja Šveitsi vaheline kokkulepe hõlmab piirkondlikku statistikat mõnes valdkonnas.

Aeg-ajalt on Eurostat saanud päringuid ELi-väliste riikide ja territooriumide NUTSi-taolistel klassifikaatoritel põhinevate piirkondlike andmete kasutajatelt. Eurostat ei ole suutnud sellistele päringutele vastata, hoolimata sellest, et see vajadus on tekkinud selliste ELi algatuste tõttu, nagu Socratese programm, programm „Interreg” või regionaalpoliitika.

- Socratese programm, mida juhib hariduse ja kultuuri peadirektoraat, nõuab piirkondlikku klassifikaatorit CARDS-riikides Lääne-Balkanil ja liikmesriikide ülemereterritooriumitel (nõukogu otsus 2001/822/EÜ, 27. november 2001, ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega).

- Interregi programmid ulatuvad üle ELi välispiiride ning hõlmavad piirkondi sellistes riikides nagu Ukraina, Moldaavia või Venemaa. Kuna nendes riikides ei ole määratletud NUTS piirkondi, siis on selle programmi jaoks sobivad piirkonnad määratletud ajutisel alusel.

- Geograafiliselt kohaldatakse NUTSi määrust ESA (95) määruses määratletud majandusterritooriumi suhtes (punktid 2.05 ja 13.07),[5] mille tõttu arvatakse NUTSi klassifikaatorist välja teatavad konkreetsed piirkonnad nagu Gibraltar või Athose mägi.

10. AVALDAMINE

Piirkondade täielik loetelu koos koodide ja nimetustega on kättesaadav RAMON klassifikaatorite serverilt Eurostati veebilehel. Sellisel viisil tehakse teave NUTSi klassifikaatori kohta võimalikult laiale üldsusele kättesaadavaks.

Lisaks piirkondade loetelule on veebilehel sissejuhatavad ja selgitavad tekstid NUTSi kohta ning kaks kaartidega alajaotust, kus on näha piirkondade piirid. Kodulehe aadress on:

http://ec.europa.eu/eurostat/ramon/nuts/.

Eurostat avaldas 2003. aastal brošüüri, milles olid NUTSi klassifikaator ja ülevaatlikud kaardid. 2004. aastal anti sellest välja parandatud versioon, mis sisaldas kõiki NUTSi piirkondi ELi 25 liikmesriigis. Neid brošüüre on jaotatud Eurostati siseselt ning liikmesriikide statistikutele, kes on Eurostati peamised kontaktid piirkondliku statistika esitamisel. Need brošüürid on ka elektrooniliselt kättesaadavad PDF formaadis Eurostati kodulehel aadressil:

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pageid=1073,1135281,1073_1135295&_dad=portal&_schema=PORTAL&p_product_code=KS-BD-04-005.

Eurostat on korduvalt esitanud NUTSi klassifikaatorit ja eeskirju, eelkõige NUTSi muudatusi, Euroopa statistikasüsteemi töörühmade koosolekutel, mis on peamine foorum, kus liikmesriikide statistikaametitega arutletakse NUTSi üle. Töörühmadele ja teatavate komisjoni poliitikaalaste peadirektoraatide liikmetele on esitletud ka mitmeid teisi teemasid (nt geograafilised informatsioonisüsteemid ja statistika, demograafia, turismi ja transpordi statistika)

11. KOKKUVÕTE

NUTSi määrus toimib Euroopa statistikasüsteemi sees ning täidab oma peamist eesmärki piirkondliku statistika raamistikuna Euroopa tasandil.

NUTSi määruse põhjenduses 8 rõhutatakse kavatsust säilitada NUTSi klassifikaatori stabiilsust. Piirkondliku statistika teatavates valdkondades tekitab igasugune NUTSi klassifikaatori muudatus märkimisväärseid probleeme statistiliste andmete säilitamisel ja ümberarvutamisel. Seetõttu lubab komisjon oma ettepanekus üksnes piiratud arvul muudatusi NUTSi piirkondades.

Täiendavate piirkondlike tasandite lisamist on arutatud põhjalikult ning selles osas on toimunud ettenähtud konsultatsioonid liikmesriikidega. Komisjon esitas selles küsimuses teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Otsustati, et praegusel hetkel ei ole vaja NUTSi määrusesse lisada täiendavaid tasandeid. See otsus vaadatakse uuesti läbi millalgi peale 2008. aastat.

Aruteludes kandidaatriikidega on kasutatud NUTSi määruse sätteid, et ergutada asjaomaseid riike viima oma ettepanekud kooskõlla rohkem ühtlustatud Euroopa piirkondliku klassifikaatoriga.

NUTSi määruse ajakohastamine toimus sujuvalt, kuid tuleb teha väiksemaid muudatusi, et konsolideerida seda menetlust 2009. aasta läbivaatamiseks.

[1] ELT L 154, 21.6.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 105/2007 (ELT L 39, 10.2.2007, lk 1).

[2] Komisjoni teatis Euroopa parlamendile ja Nõukogule, milles käsitletakse NUTSi üksikasjalikumate tasandite kohta üleeuroopaliste eeskirjade kehtestamise asjakohasust (KOM(2005) 473 lõplik, 6. oktoober 2005).

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1888/2005, 26. oktoober 2005, millega muudetakse Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemise tõttu Euroopa Liiduga määrust (EÜ) nr 1059/2003, millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS) (ELT L 309, 25.11.2005, lk.1).

[4] Komisjoni määrus (EÜ) nr 105/2007, 1. veebruar 2007, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 39,10.2.2007, lk. 1).

[5] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2223/96, 25. juuni 1996, ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1).