18.2.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 65/42


7. detsembril 2018 esitatud hagi – Melin versus parlament

(Kohtuasi T-726/18)

(2019/C 65/54)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Joëlle Melin (Aubagne, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat F. Wagner)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada vastuvõetavaks õigusvastasuse väide ja tunnistada Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklid 33 ja 68 õigusvastaseks;

tuvastada, et peasekretäri 4. oktoobri 2018. aasta otsus on vastu võetud ilma õigusliku aluseta;

põhimenetluses:

tühistada 10. oktoobri 2018. aasta kirjaga nr D316037 teatavaks tehtud Euroopa Parlamendi peasekretäri 4. oktoobri 2018. aasta otsus, mis on vastu võetud Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta, muudetud redaktsioonis, artikli 68 alusel, ja milles tuvastati hageja võlg summas 130 339,35 eurot, mis tulenes parlamendiliikmete assisteerimise kulude alusetult maksmist ja oli aluseks selle tagasiunõudmiseks;

tühistada võlateade nr 2018-1597, milles hagejale teatatakse, et tema suhtes on tuvastatud nõue vastavalt peasekretäri 4. oktoobri 2018. aasta otsusele parlamendiliikme assisteerimiseks alusetult makstud summade tagasinõudmise kohta vastavalt parlamendiliikmete põhimääruse rakendusmeetmete artiklile 68 ja finantsmääruse artiklitele 78 ja 79;

mõista kõik kohtukulud välja parlamendilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et Euroopa Parlamendi juhatuse 19. mai ja 9. juuli 2008. aasta otsuse Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete kohta artiklitega 33 ja 68 on rikutud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid eelkõige sellega, et need pole selged ega täpsed.

2.

Teine väide, et on rikutud vorminõudeid, kuna vaidlustatud otsus ei võimalda selgelt aru saada, mis põhjustel keelduti tehtud töö kohta esitatud dokumente tõenditena arvesse võtmast. Seega ei ole otsus põhjendatud, millega on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41, mis käsitleb õigust heale haldusele.

3.

Kolmas väide, et hageja õigusi on rikutud sellega, et peasekretär ei kuulanud teda ära suuliselt, vaid ainult kirjalikus menetluses.