14.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 16/54


29. oktoobril 2018 esitatud hagi – ZQ versus komisjon

(Kohtuasi T-647/18)

(2019/C 16/65)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: ZQ (esindaja: advokaat C. Cortese)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada vaidlustatud otsused ja konkreetsemalt:

a)

tühistada 15. detsembri 2017. aasta otsus, mis on registreeritud ARESes numbri HR.E.2/AS/Ares (2017) all, ja mille ese on „Abitaotlus D/374/17“, ning millega lükati nimetatud abitaotlus tagasi;

b)

tühistada vajalikus ulatuses ametisse nimetava asutuse 19. juuli 2018. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus N. R/187/18, HR.E.2/Ares (2018);

c)

mõista komisjonilt välja hüvitis summas 1 000 000 eurot kahju eest, mis hagejale tekkis mitme rikkumise tõttu, mida vaidlustatud otsus väljendab või mis on selle otsusega vahetult seotud;

lisaks:

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva kohtuasja hageja vaidleb vastu komisjoni otsusele, millega lükati tagasi abitaotlus, mis puudutas hageja seksuaalse sattumusega seotud väidetavat ahistamist.

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et tehti ilmselge hindamisviga.

Hageja väidab sellega seoses, et üldisest vaatepunktist ilmneb ilmselge hindamisviga selgelt vaidlustatud otsuses väljendatud eelarvamuslikust seisukohast, et hageja väited ei ole usutavad, kuna need puudutavad väga pikka ajavahemikku, mille jooksul hageja ei ole ühtki ametlikku kaebust esitanud.

Eelarvamuse olemasolu on pealegi hageja väitel ainus selgitus asjaolule, miks ametisse nimetav asutus jättis vaidlustatud otsuse kohaldamisalast välja terve rea asjaolusid, mille peale kaevati, aga mille osas ei toimunud mingit hindamist.

Hageja väiteid, mis käsitlevad väidetavalt toimunud ahistamist, pisendati kiiresti, et jätta muljet harilikest halva halduse juhtumitest või konfliktidest töökeskkonnas.

2.

Teine väide, et rikuti õigusnormi.

Hageja väidab sellega seoses:

a)

ahistamise ebaõige definitsiooni kasutamine, eeldades ahistajalt kavatsetud tegevust (animus nocendi);

b)

niisuguse tõendamiskoormise standardi kasutamine, mida kohaldatav õigus ei nõua (tõendatuse põhimõte); hageja väitel nõuti tõendeid, mis jätab faktilised asjaolud väljapoole igasugust mõistlikku kahtlust, ja nende asjaolude ühemõttelist õiguslikku kvalifitseerimist;

c)

ilmselgelt vale tõendamiskoormise standardi kohaldamine seoses väidete usutavuse hindamisega pikka ajavahemikku arvestades;

d)

rikuti kohustust alustada omal algatusel uurimist, kui olid ilmnenud usutavad faktilised asjaolud.

3.

Kolmas väide, et põhjendus puudus või oli puudulik.

Hageja väidab sellega seoses, et suurel määral puudub vaidlustatud otsusel sobiv põhjendus isegi siis, kui tahta võtta täiendavalt arvesse põhjendusi, mis sisaldusid kaebuse rahuldamata jätmise otsuses.

Mis puudutab kahjuhüvitisnõuet, siis väidab hageja, et kõik kohtupraktika järgi nõutud sisulised tingimused on käesoleval juhtumil täidetud.