201806150771955392018/C 231/422552018TC23120180702ET01ETINFO_JUDICIAL20180423333421

Kohtuasi T-255/18: 23. aprillil 2018 esitatud hagi – US versus EKP


C2312018ET3310120180423ET0042331342

23. aprillil 2018 esitatud hagi – US versus EKP

(Kohtuasi T-255/18)

2018/C 231/42Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: US (esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Blot)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

sellest tulenevalt:

tühistada 13. juuni 2017. aasta otsus, millega hageja leping pikendamata jäeti;

tühistada EKP 11. oktoobri 2017. aasta otsus, millega hageja 11. augusti 2017. aasta halduskorras läbivaatamise taotlus („administrative review“) rahuldamata jäeti;

tühistada EKP 13. veebruari 2018. aasta otsus, mis tehti hagejale teatavaks samal päeval ja millega hageja 7. detsembril 2017 esitatud kaebus („grievance procedure“) rahuldamata jäeti;

mõista tekitatud kahju eest välja hüvitis;

mõista kõik kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide, et lepingu muutmise mehhanism on õigusvastane, kuna sellega rikutakse töötingimuste artikli 10 punkti c ja personalieeskirjade artiklit 2.0 ning õigusnormide hierarhiat.

2.

Teine väide, mis puudutab õigusvastasust osas, milles töötingimuste artikli 10 punkt c ja personalieeskirjade artikkel 2.0 ei ole kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiiviga 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta.

3.

Kolmas väide, et töötasude ja hüvitiste iga-aastase läbivaatamise juhend on õigusvastane, kuna see on vastuolus põhjendamiskohustuse ja õiguskindluse põhimõttega.

4.

Neljas väide, et on tehtud ilmne hindamisviga ja rikutud põhjendamiskohustust, mis puudutab esiteks hagejale määratud palgaastmeid, teiseks hageja „pidevat arengut“ ja kolmandaks ettevõtte vajaduste („business needs“) säilitamist hageja konkreetsete teadmiste, oskuste ja pädevuse jaoks.