4.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 190/39


3. aprillil 2018 esitatud hagi – Microsemi Europe ja Microsemi versus komisjon

(Kohtuasi T-227/18)

(2018/C 190/64)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hagejad: Microsemi Europe Ltd (Reading, Ühendkuningriik) ja Microsemi Corp. (Aliso Viejo, California, Ühendriigid) (esindajad: advokaadid D. Aulfes ja J. Lenz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada komisjoni 23. jaanuari 2018. aasta otsus (seoses asjaga AT.40529 – TSMC), mille aluseks on määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 18 lõige 3,

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad 12 väidet.

1.

Esimene väide: oluliste menetlusnormide rikkumine, kuna otsuse adressaati ei ole piisavalt selgelt ja üheselt määratletud

2.

Teine väide: pädevuse puudumine osas, milles teist hagejat saab käsitada vaidlusaluse otsuse adressaadina

Hagejad väidavad, et komisjonil ei ole pädevust anda õigusakte, mille toime ulatub üle Euroopa Liidu territooriumi piiride ning ta ei saa kohustada Ameerika Ühendriikides asutatud ettevõtjat teavet esitama.

3.

Kolmas väide: aluslepingute ja neid rakendavate õigusnormide rikkumine, osas, milles teist hagejat tuleb käsitada vaidlustatud otsuse adressaadina

Selles osas väidetakse, et komisjon ei saa panna Ameerika Ühendriikides asutatud ettevõtjale kohustust anda teavet ning ta ei või anda sellele ettevõtjale trahvide määramise kohta ebaõiget teavet.

4.

Neljas väide: aluslepingute ja neid rakendavate õigusnormide rikkumine

Edasi väidavad hagejad, et määruse (EÜ) nr 1/2003 põhjenduse 23 kohaselt ei tohi komisjon nõuda teavet kõigi ülemaailmsesse kontserni kuuluvate ettevõtjate kohta, vaid ainult sellist teavet, mis puudutab Euroopa Liidu turgu.

5.

Viies väide: aluslepingute ja neid rakendavate õigusnormide rikkumine

Hagejad väidavad, et komisjon rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, nõudes teavet Euroopa Liidu väliste turgude kohta.

6.

Kuues väide: aluslepingute ja neid rakendavate õigusnormide rikkumine osas, milles esimest hagejat saab käsitada vaidlusaluse otsuse adressaadina

Selle kohta märgitakse, et proportsionaalsuse põhimõtte rikkumisega oli tegemist siis, kui Euroopa Liidus asutatud tütarettevõtjalt nõuti teavet emaettevõtja kohta Ameerika Ühendriigis ja teiste seotud ettevõtjate kohta Euroopas.

7.

Seitsmes väide: võimu kuritarvitamine

Hagejad väidavad, et teiste seotud ettevõtjate kohta Euroopas teabe nõudmise tõttu on tegemist võimu kuritarvitamisega, kuna neilt ettevõtjatelt oleks võinud teavet nõuda otse.

8.

Kaheksas väide: oluliste menetlusnormide rikkumine, kuna vaidlusalune otsus on ebapiisavalt põhjendatud

9.

Üheksas väide: oluliste menetlusnormide rikkumine, kuna teabenõudeid pole piisavalt põhjendatud

10.

Kümnes väide: oluliste menetlusnormide rikkumine, kuna vaidlustatud otsusega seoses esitatud küsimused ei ole lubatud

11.

Üheteistkümnes väide: aluslepingute ja neid rakendavate õigusnormide rikkumine, kuna vaidlustatud otsusega seoses esitatud küsimused on ebatäpsed

12.

Kaheteistkümnes väide: aluslepingute ja neid rakendavate õigusnormide rikkumine