26.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 112/40


31. jaanuaril 2018 esitatud hagi – Saksamaa versus komisjon

(Kohtuasi T-53/18)

(2018/C 112/51)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Saksamaa Liitvabariik (esindajad: T. Henze ja J. Möller ning advokaadid M. Winkelmüller, F. van Schewick ja M. Kottmann)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 6. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/1995 säilitada Euroopa Liidu Teatajas viide harmoneeritud standardile EN 13341:2005 + A1:2011 „Kodumajapidamises kasutatava kütteõli, bensiini ja diiselkütuste maapealseks ladustamiseks kasutatavad termoplastsed statsionaarsed mahutid“ kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 305/2011 (ELT 2017, L 288, lk 36);

tühistada komisjoni 6. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/1996 säilitada Euroopa Liidu Teatajas viide harmoneeritud standardile EN 12285-2:2005 „Töökojas valmistatud terasest mahutid“ kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 305/2011 (ELT 2017, L 288, lk 39); ja

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide: põhjendamiskohustuse rikkumine

Esimeses väites toob hageja esile, et vaidlustatud otsused rikuvad ELTL artikli 296 lõikest 2 tulenevat põhjendamiskohustust. Vaidlustatud otsustes ei võetud seisukohta määruse (EL) Nr. 305/2011 (1) artikli 18 lõike 1 kohase põhiküsimuse kohta, kas asjaomased harmoneeritud standardid vastavad asjakohases volituses sätestatud normile ja kas selle normi alusel saab tagada ehitistele esitatavate põhinõuete täitmise. Selle tulemusel ei saanud hageja ega Üldkohus hinnata, millistele olulistele õigusnormidele ja faktilistele kaalutlustele kostja tugineb.

2.

Teine väide: määruse (EL) Nr. 305/2011 materiaalõigusnormide rikkumine

Esiteks on vaidlustatud otsustega rikutud määruse (EL) Nr. 305/2011 artikli 17 lõike 5 esimese lõigu punkte 1 und 2. Vastuolus nimetatud sätetega näib kostja olevat jätnud hindamata, millisel määral vastavad asjaomased harmoneeritud standardid asjakohases volituses sätestatud normile. Selle tulemusel jättis ta tähelepanuta, et selline vastavus tegelikult puudub.

Teiseks on vaidlustatud otsustega rikutud määruse (EL) Nr. 305/2011 artikli 18 lõiget 2 koosmõjus määruse artikli 3 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 17 lõike 3 esimese lõiguga. Kostja on jätnud tähelepanuta, et vaidlusalused harmoneeritud standardid ei sisalda korda ega kriteeriume, et hinnata vastupidavuse ja stabiilsuse põhiomadustega seotud toimivust ning paakide vastupidavust purunemisele ja muljumisele, kui need paigaldatakse standardite kohaldamisalasse kuuluvatesse maavärinatest või üleujutustest ohustatud piirkondadesse ning seetõttu ei ole need standardid terviklikud kolme ehitustoodete olulist põhiomadust silmas pidades ja järelikult seovad nad ohtu ehitistele esitatavate põhinõuete täitmise.

Kolmandaks tegi kostja hindamisvea, kui ta määruse (EL) Nr. 305/2011 artikli 18 lõiget 2 rikkudes keeldus tegemast hageja taotletud hoiatust Euroopa Liidu Teatajas avaldatud harmoneeritud standardisse.

Lõpuks väidab hageja, et kostja tegi vaidlustatud toimingute teostamisel veel ühe hindamisvea, kui jättis rahuldamata hageja poolt teise võimalusena esitatud taotluse jätta Euroopa Liidu Teatajast välja viide asjaomasele harmoneeritud standardile, ja põhjendas seda viitega komisjoni arvates liikmesriikidel olevale võimalusele piirata ja keelata ehitustoodete turule lubamist.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT 2011, L 88, lk 5).