7.1.2019   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 4/15


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour d’appel de Paris (Prantsusmaa) 15. oktoobril 2018 – A versus Daniel B, UD, AFP, B, L

(Kohtuasi C-649/18)

(2019/C 4/20)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour d’appel de Paris

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: A

Vastustajad: Daniel B, UD, AFP, B, L

Eelotsuse küsimus

Euroopa Kohtult palutakse vastust küsimusele, kas Euroopa õigusnormid, sh eelkõige

ELTL artikkel 34,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi (muudetud) 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (1) artikli 85c sätted,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (2), artiklis 3 ette nähtud siseturu klausel,

võimaldavad liidu liikmesriigil oma territooriumil kehtestada liidu teise liikmesriigi kodanikust proviisoritele erinormid, mis puudutavad:

keeldu meelitada kliente toimingute ja vahenditega, mida peetakse kokkusobimatuks ametiväärikusega Prantsuse rahvatervise seadustiku (code de la santé publique) praeguse artikli R4235-22 kohaselt[;]

keeldu ärgitada patsiente ravimite kuritarvitamisele Prantsuse rahvatervise seadustiku (code de la santé publique) praeguse artikli R4235-22 kohaselt[;]

kohustust järgida ravimimüügi head tava, mis liikmesriigi ametiasutused on kindlaks määranud, nõudes lisaks terviseküsimustiku lisamist ravimite veebist tellimise protsessi ning keelates tasulise viitamisteenuse kasutamise Prantsuse sotsiaal- ja tervishoiuministri 28. novembri 2016. aasta määruse kohaselt?


(1)  EÜT L 311, lk 67; ELT eriväljaanne 13/27, lk 69.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta) (EÜT L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399).