22.10.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 381/14


Inge Barnetti 26. juulil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 16. mai 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-23/17: Barnett versus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)

(Kohtuasi C-503/18 P)

(2018/C 381/15)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Inge Barnett (esindajad: advokaadid S. Orlandi, T. Martin)

Teine menetlusosaline: Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK)

Apellandi nõuded

Esimese võimalusena:

tühistada Üldkohtu 16. mai 2018. aasta kohtuotsus Barnett vs. EMSK, T-23/17, EU:T:2018:271;

tühistada EMSK poolt 21. märtsil 201622. septembri 2015. aasta kohtuotsuse Barnett vs. EMSK (F-20/14, EU:F:2015:107) täitmiseks tehtud otsus;

mõista kohtukulud välja EMSK-lt.

Teise võimalusena:

tühistada Üldkohtu 16. mai 2018. aasta kohtuotsus Barnett vs. EMSK, T-23/17, EU:T:2018:271;

tühistada EMSK poolt 21. märtsil 201622. septembri 2015. aasta kohtuotsuse Barnett vs. EMSK (F-20/14, EU:F:2015:107) täitmiseks tehtud otsus;

mõista EMSK-lt tekitatud varalise kahju eest hageja kasuks välja 207 994,14 eurot, millele lisandub viivitusintress arvutatuna alates maksmisele kuuluvate summade sissenõutavaks muutumise kuupäevast, EKP poolt põhilistele refinantseerimistehingutele kehtestatud määras, millele on lisatud 3,5 protsendipunkti, ning 25 000 eurot tekitatud mittevaralise kahju eest;

mõista kohtukulud välja EMSK-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja väidab, et Üldkohus rikkus mitut õigusnormi, kui ta asus seisukohale, et EMSK-l oli õigus Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täitmiseks piirduda hageja kandidatuuri uuesti läbivaatamisega väidetavate teenistuse huvide seisukohalt, mis selgitati välja kolm aastat pärast tema kandidatuuri esmakordselt tagasi lükkamise otsuse tegemist ja mis ei olnud pooltele teada kuni 21. märtsini 2016. Neil väidetavatel teenistuse huvidel, mis on teenistuse heaks toimimiseks väidetavalt hädavajalikud ja mille tõttu hageja kandidatuur tagasi lükati, ei ole seost kohaldatavate EMSK üldiste rakendussätetega. Lisaks tugineti neile väidetavatele teenistuse huvidele ilma ühiskomiteega konsulteerimata. Ühiskomitee aga märkis 2013. aastal, et juhul, kui üks kahest isikust, kellele meedet kohaldatakse, sellest loobub, pakutakse seda hagejale, arvestades teenistuse huve.

Hageja väidab ka, et Üldkohus eiras Avaliku Teenistuse Kohtu jõustunud otsuse seadusjõudu.

Viimaseks, vaidlustatud kohtuotsuses on rikutud õigusnormi, sest Üldkohus leidis, et kuigi vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks vajalik õiguslik alus on kehtetuks tunnistatud, säilis EMSK-l pädevus teha otsus vastuseks hageja kandideerimisavaldusele. Seda väidet analüüsides moonutas Üldkohus muu hulgas argumente, mille hageja esitas pädevuse puudumist käsitleva väite põhjendamiseks.