24.9.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 341/6


Euroopa välisteenistuse 26. juunil 2018 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 13. aprilli 2018. aasta otsuse peale kohtuasjas T-119/17: Alba Aguilera versus Euroopa välisteenistus

(Kohtuasi C-427/18 P)

(2018/C 341/07)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellant: Euroopa välisteenistus (esindajad: S. Marquardt ja R. Spac, abogado M. Troncoso Ferrer, avocat F.-M. Hislaire, abogada S. Moya Izquierdo)

Teised menetlusosalised: Ruben Alba Aguilera, Simone Barenghi, Massimo Bonannini, Antonio Capone, Stéphanie Carette, Alejo Carrasco Garcia, Francisco Carreras Sequeros, Carl Daspect, Nathalie Devos, Jean-Baptiste Fauvel, Paula Cristina Fernandes, Stephan Fox, Birgitte Hagelund, Chantal Hebberecht, Karin Kaup-Laponin, Terhi Lehtinen, Sandrine Marot, David Mogollon, Clara Molera Gui, Daniele Morbin, Charlotte Onraet, Augusto Piccagli, Gary Quince, Pierre-Luc Vanhaeverbeke, Tamara Vleminckx, Birgit Vleugels, Robert Wade, Luca Zampetti

Apellandi nõuded

tunnistada apellatsioonkaebus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

eelnevast tulenevalt tühistada Üldkohtu 13. aprilli 2018. aasta otsus kohtuasjas T-119/17;

rahuldada nõuded, mille Euroopa välisteenistus esitas esimeses kohtuastmes;

mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja teistelt menetlusosalistelt.

Väited ja peamised argumendid

Esimese väite kohaselt on Üldkohus ametnike personalieeskirjade X lisa artikli 1 tõlgendusega rikkunud õigusnormi. Üldkohtu arvates on selle sättega pandud kohustus võtta vastu üldised rakendussätted personalieeskirjade artikli 110 kohaselt, mis käib personalieeskirjade X lisa kohta tervikuna, sealhulgas artikli 10 kohta (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 30 ja 31). Seadusandja on aga üksnes X lisa artiklis 3 sõnaselgelt pannud kohustuse võtta vastu üldised rakendussätted. Seevastu teistes sätetes nagu artikli 2 teises lõigus, artikli 5 lõikes 2, artikli 8 esimeses lõigus või artiklites 10 ja 21 on sama seadusandja ette näinud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kehtestatud „tingimused“ või „üksikasjalikud rakenduseeskirjad“.

Teise väite kohaselt on Üldkohus X lisa artikli 10 tõlgendusega rikkunud õigusnormi, leides et nimetatud säte on nii ebaselge ja ebatäpne, et ei võimalda kohaldamist, mis ei oleks meelevaldne, mistõttu on vaja võtta vastu üldised rakendussätted (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 28 ja 29). Hageja on seisukohal, et X lisa artikliga 10 on ette nähtud piisavalt üksikasjalik õiguslik raamistik, millega on ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kaalutlusõigus täpselt piiritletud.