7.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 256/32


30. mail 2017 esitatud hagi – Air France-KLM versus komisjon

(Kohtuasi T-337/17)

(2017/C 256/38)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Air France-KLM (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Wachsmann ja S. Thibault-Liger)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

esimese võimalusena tühistada ELTL artikli 263 alusel tervikuna Euroopa Komisjoni 17. märtsi 2017. aasta otsus C(2017) 1742 final seoses ELTL artikli 101, EMP lepingu artikli 53 ja Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise õhutranspordi alase kokkuleppe artikli 8 kohaldamise menetlusega (juhtum nr COMP/39258 – Lennulast), Air France-KLM-i puudutavas osas, ning selle otsuse resolutsiooni põhjendused (esimene väide);

teise võimalusena, kui Üldkohus jätab esimese väite alusel otsuse nr (2017) 1742 final tervikuna tühistamata:

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 1 punkt b, lõike 2 punkt b, lõike 3 punkt b ja lõike 4 punkt b, kuivõrd järeldus Air France-KLM-ile süüks pandud ühe ja jätkuva rikkumise kohta tugineb tõenditel, mille Lufthansa esitas trahvide eest kaitse saamise taotluse raames vastavalt komisjoni 2002. aasta teatisele, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul, ja põhjendused, otsuse artikli 3 punktid b ja d, kuivõrd Air France-KLM-ile määratakse kaks trahvi kogusummas 307 360 000 eurot, ja otsuse artikkel 4, ja sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel nende trahvide summat (teine väide);

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 1 punkt b, lõike 2 punkt b, lõike 3 punkt b ja lõike 4 punkt b, kuivõrd Air France-KLM-ile süüks pandava ühe ja jätkuva rikkumise ulatusest jäetakse välja lennuettevõtjad, kellele viidatakse otsuse põhjendavas osas kui selles rikkumises osalejatele, ja põhjendused, otsuse artikli 3 punktid b ja d, kuivõrd Air France-KLM-ile määratakse kaks trahvi kogusummas 307 360 000 eurot, ja otsuse artikkel 4, ja sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel nende trahvide summat (kolmas väide);

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 2 punkt b ja lõike 3 punkt b, kuivõrd Air France-KLM-ile süüks pandava ühe ja jätkuva rikkumise hulka arvatakse EMP-sse sisenevad lastiteenused (trafic inbound EEE), ja põhjendused, otsuse artikli 3 punktid b ja d, kuivõrd Air France-KLM-ile määratakse kaks trahvi kogusummas 307 360 000 eurot, ja otsuse artikkel 4, ja sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel nende trahvide summat (neljas väide);

kolmanda võimalusena, kui Üldkohus jätab teise, kolmanda või neljanda väite alusel otsuse nr C(2017) 1742 final tühistamata:

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 1 esimene lõik, artikli 1 lõike 1 punkt b, artikli 1 lõike 2 punkt b, lõike 3 punkt b ja lõike 4 punkt b, kuna selles tehakse järeldus, et ekspediitorite tellimisest keeldumine on Air France-KLM-ile süüks pandavast ühest ja jätkuvast rikkumisest eraldiseisev element, ja põhjendused, otsuse artikli 3 punktid b ja d, kuivõrd Air France-KLM-ile määratakse kaks trahvi kogusummas 307 360 000 eurot, ja otsuse artikkel 4, ja sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel nende trahvide summat (viies väide);

neljanda võimalusena, kui Üldkohus jätab viienda väite alusel otsuse nr C(2017) 1742 final tühistamata:

tühistada otsuse nr C(2017) 1742 final artikli 3 punktid b ja d, kuivõrd Air France-KLM-ile määratakse kaks trahvi kogusummas 307 360 000 eurot, kuna nende trahvide arvutamine hõlmas Société Air France’i ja KLM-i tariifid ja 50 % EMP-sse siseneva tulu (edaspidi „revenus inbound EEE“) (kuues väide), ülehindas Air France-KLM-ile süüks pandava rikkumise raskusastet (seitsmes väide), määras Société Air France’i puhul rikkumise kestuse valesti (kaheksas väide) ja kohaldas trahvi ebapiisavat vähendamist õigusnormide alusel (üheksas väide), ja põhjendused, ja sellest tulenevalt vähendada ELTL artikli 261 alusel nende trahvide summat asjakohaselt;

igal juhul mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja üheksa väidet.

1.

Esimene väide, et Air France-KLM-ile omistati vääralt vastutus Air France’i ja KLM-i tegevuse eest. See väide jaguneb kaheks osaks:

Esimene osa, et Air France-KLM-ile omistati vääralt vastutus Air France’i tegevuse eest alates 15. septembrist 2004 ja KLM-i tegevuse eest alates 5. maist 2004;

Teine osa, et Air France-KLM-ile omistati vääralt vastutus Air France’i tegevuse eest ajavahemikul 7. detsember 1999 kuni 15. september 2004;

2.

Teine väide, et rikuti 2002. aasta leebema kohtlemise teatist ning õiguspärase ootuse, võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet Air France-KLM-i ja Lufthansa vahel, mis mõjutab Lufthansa trahvide eest kaitse saamise taotluse raames esitatud tõendite vastuvõetavust;

3.

Kolmas väide, et rikuti põhjendamiskohustust ning võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu ja komisjoni omavolilise sekkumise eest kaitse põhimõtet sellega, et otsuse resolutsioonist jäeti välja lennuettevõtjad, kes nendes tegevustes osalesid. See väide jaguneb kaheks osaks:

Esimese osa, et lennuettevõtjate, kes nendes tegevustes osalesid, väljajätmine otsuse resolutsioonist ei olnud põhjendatud;

Teine osa, et lennuettevõtjate, kes nendes tegevustes osalesid, väljajätmine otsuse resolutsioonist rikub võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu ja komisjoni omavolilise sekkumise eest kaitse põhimõtet;

4.

Neljas väide, et trafic inbound EEE arvati ühe ja jätkuva rikkumise hulka, mis rikub komisjoni territoriaalset pädevust piiravaid reegleid. See väide jaguneb kaheks osaks:

Esimene osa, et EMP-s ei ole trafic inbound EEE praktikat rakendatud;

Teine osa: komisjon ei ole tõendanud konkreetsemõju esinemist EMP-s seoses trafic inbound EEE-d puudutava tegevusega;

5.

Viies väide, et põhjendused on vasturääkivad ja hindamisel tehti ilmselge viga, mis rikub järeldust, et ekspediitorite tellimisest keeldumine on ühe ja jätkuva rikkumisest eraldiseisev element. See väide koosneb kahest osast:

Esimene osa, et nimetatud järelduse põhjendused on vasturääkivad;

Teine osa, et nimetatud järelduses tehti ilmselge hindamisviga;

6.

Kuues väide, et Air France-KLM-ile määratud trahvide arvutamisel arvesse võetud müügiväärtused on valed, ning see väide jaguneb kaheks osaks:

Esimene osa, et tariifide arvamine müügiväärtuste hulka tugineb põhjenduste vasturääkivusel, mitmel õigusnormide rikkumisel ja ilmselgel hindamisveal;

Teine osa, et 50 % revenus inbound EEE arvamine müügiväärtuste hulka rikub 2006. aasta trahvi määramise suuniseid ning non bis in idem põhimõtet;

7.

Seitsmes väide, et rikkumise raskusastet hinnati valesti, ning see väide jaguneb kaheks osaks:

Esimene osa tugineb argumendil, mille kohaselt tegevuste raskusastme ülehindamine rajaneb mitmel ilmselgel hindamisveal ning karistuste proportsionaalsuse võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisel;

Teine osa, et argument, mille kohaselt tegevuste raskusastme ülehindamine tuleneb EMP-st väljaspool rakendatud tegevusega seotud kontaktide arvamine rikkumise hulka, rikub komisjoni territoriaalse pädevuse eeskirju;

8.

Kaheksas väide, et Air France’ile ette heidetud ning Air France-KLM-ile määratud trahvi arvutamisel arvesse võetud rikkumise kestuse arvutamine oli väär;

9.

Üheksas väide, et põhjendusi ei esitatud ning komisjoni polt õigusnormide alusel antud 15 %-line vähendamine oli ebapiisav.