31.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 249/30


15. mail 2017 esitatud hagi – Optile versus komisjon

(Kohtuasi T-309/17)

(2017/C 249/46)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Organisation professionnelle des transports d’Ile de France (Optile) (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid F. Thiriez ja M. Dangibeaud)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

esimese võimalusena tühistada osaliselt Euroopa Komisjoni 2. veebruari 2017. aasta otsuse SA.26763 artikkel 1, mis puudutab abi, mida Île-de-France’i piirkond väidetavalt andis ühistranspordiettevõtjatele, kuid üksnes osas, milles järeldatakse, et Île-de-France’i piirkonna poolt alates 1979. aastast kuni 2008. aastani kehtestatud abikava on „ebaseaduslikult rakendatud“ uus abikava;

teise võimalusena tühistada osaliselt Euroopa Komisjoni 2. veebruari 2017. aasta otsuse SA.26763 artikkel 1, mis puudutab abi, mida Île-de-France’i piirkond väidetavalt andis ühistranspordiettevõtjatele, kuna selles märgitakse, et abikava on 1994. aasta maist kuni 25. detsembrini 2008„ebaseaduslikult rakendatud“.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et komisjoni 2. veebruari 2017. aasta otsuses abikava kohta SA.26763 2014/C (ex 2012/NN), mida Prantsusmaa rakendas Île-de-France’i piirkonna bussiveoettevõtjatele (C (2017) 439 final) (edaspidi „vaidlustatud otsus“) järeldati, et analüüsitud režiim kujutas endast uut abikava. Sellega seoses esitab hageja järgmised argumendid:

nõukogu 13. juuli 2015. aasta määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9) (edaspidi määrus nr 2015/1589) artikli 1 punkti b alapunkti i rikkumine, kuna analüüsitud kava õiguslik alus eelneb Rooma lepingule;

ebapiisavad põhjendused, arvestades määruse nr 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti v;

faktiviga ja õigusnormi rikkumine seoses kuupäevaga, mis loeti turu liberaliseerimise aluseks.

2.

Teine väide, et vaidlustatud otsusega määratletakse režiim uueks abikavaks ajavahemikus 1994–1998. Sellega seoses viitab hageja järgmistele asjaoludele:

poolte menetlusõiguste rikkumine ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtete rikkumine, kuna komisjon laiendas oma uurimise ulatust, võrreldes raamistikuga, mis oli märgitud algatamise otsuses;

määruse nr 2015/1589 artikli 17 rikkumine, kuna komisjon järeldas, et üksikisiku esitatud kehtetuks tunnistamise taotlus peatab aegumise.