10.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 112/48


28. veebruaril 2017 esitatud hagi – BASF Grenzach versus ECHA

(Kohtuasi T-125/17)

(2017/C 112/67)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: BASF Grenzach GmbH (Grenzach-Wyhlen, Saksamaa) (esindajad: advokaadid K. Nordlander ja M. Abenhaïm)

Kostja: Euroopa Kemikaaliamet

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

Tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks;

tühistada Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) apellatsiooninõukogu 19. detsembri 2016. aasta otsus Triclosani kohta, mis tehti ainete hindamise menetluses vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 (1) artikli 46 lõikele 1 (juhtum nr A-018-2014) („Triclosani otsus“), osas milles apellatsiooninõukogu jättis hageja kaebuse rahuldamata, kinnitas ECHA poolt eelnevalt nõutud rotikatsed, kalakatsed ja püsivuskatsed ning otsustas, et ülejäänud teave tuleb esitada 28. detsembriks 2018;

mõista hageja kohtukulud välja ECHA-lt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimene väide, et rikuti olulisi menetlusnõudeid.

Hageja väidab, et apellatsiooninõukogu rikkus olulist menetlusnõuet, kui ta piiras oma rolli üksnes õigusküsimuste läbivaatamisega, selle asemel et Triclosani otsus kaebuse lahendamise raames täies mahus läbi vaadata. Hageja väidab, et apellatsiooninõukogu rikkus lisaks kaht olulist menetlusnõuet, kui ta jättis – sisusse süvenemata – kõrvale mitu keskset argumenti ja teaduslikke tõendeid, mille hageja oli esitanud. Nii toimides jättis apellatsiooninõukogu kasutamata talle antud pädevuse kaebuse läbivaatamiseks ja lisaks rikkus hageja kaitseõigusi.

2.

Teine väide, et rikuti proportsionaalsuse põhimõtet koostoimes ELTL artikliga 13, REACH-määruse artikli 25 lõikega 1, REACH-määruse artikliga 47 ja Üldkohtu väljakujunenud kohtupraktikaga kohtuliku kontrolli ja tõendamiskoormise valdkonnas.

Mis puudutab rotikatseid, siis väidab hageja, et nii ECHA kui ka apellatsiooninõukogu tunnistasid, et roti ja inimese kilpnääre toimivad erinevalt, ent tuginesid peamiselt andmetele, mis on saadud rottide uurimisel demonstreerimaks inimese türoksiini potentsiaalset mõju (samas kui inimestega tehtud uuringud näitasid sellise mõju puudumist). Selliselt toimimise tagajärg on hageja väitel see, et Triclosani otsus: (i) ei võta arvesse kogu kättesaadavat asjassepuutuvat teavet; (ii) on vastuoluline; (iii) rajaneb ebajärjepidevatel tõenditel ja niivõrd, kuivõrd selles käsitletakse inimestel arenguhäireid põhjustavat neurotoksilisust, sisaldab olulist hindamisviga rotikatsete vajalikkuse hindamisel. Mis puudutab seksuaal- ja reproduktiivse toksilisuse näitajaid rotikatsetes, siis läheb hageja isegi kaugemale ja väidab, et nii ECHA kui ka apellatsiooninõukogu jätsid lisaks arvesse võtmata kogu kättesaadava asjassepuutuva teabe ja tuginesid ebajärjepidevatel tõenditel. Hageja leiab, et ECHA ja apellatsiooninõukogu tegid nii toimides olulise hindamisvea küsimuses, kas rotikatsed on reproduktiivse toksilisuse näitajate seisukohast vajalikud. Hageja väitel on rotikatsed lisaks ilmselgelt ebasobivad, sest tulemused ei saa kuidagi aidata ECHA-l selgitada inimestel väidetavalt tekkivaid sisesekretsioonisüsteemi häireid. Viimaseks toob hageja esile, et Triclosani otsus on õigusvastane osas, milles apellatsiooninõukogu kinnitas rotikatsed, kontrollimata, kas kõik proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvad nõuded olid täidetud; konkreetselt jättis apellatsiooninõukogu kontrollimata, kas oleks saanud kasutada vähem koormavaid meetmeid, et selgitada Triclosani väidetavat sisesekretsioonisüsteemi häireid põhjustavat mõju.

Kalakatsete kohta väidab hageja, et: (i) apellatsiooninõukogu jättis tegelikkuses kasutamata tal oleva hindamispädevuse, jättes kindlaks määramata, kas kättesaadavate teaduslike tõendite alusel eksisteeris „potentsiaalne risk“, mis võis õigustada edasisi katseid; (ii) ECHA ja apellatsiooninõukogu (kumbki neist) ei näidanud ära, et kättesaadavate teaduslike tõendite alusel eksisteeris potentsiaalne sisesekretsioonisüsteemi häirete esinemisrisk, mis õigustas edasisi katseid kalade peal; ning et (iii) ECHA ja apellatsiooninõukogu (mõlemad) pöörasid ümber tõendamiskoormise ja rikkusid REACH-määruse artikli 25 lõiget 1, nõudes, et hageja sellise esinemisriski puudumist tõendaks.

Mis puudutab püsivuskatseid, siis väidab hageja, et kui ECHA ja apellatsiooninõukogu nõudsid, et ta katsetaks püsivust nii magevees kui ka merevees, et väidetavalt kõrvaldada potentsiaalne risk seoses Triclosani püsivusega keskkonnas, siis jätsid nii ECHA kui apellatsiooninõukogu nõuetekohaselt arvestamata Triclosani püsivust tõendavad kaalukad tõendid ning nõude, et tuleb arvesse võtta keskkonnaalaselt asjakohaseid tingimusi vastavalt XIII lisale. Hageja väidab täiendavalt, et kui ECHA ja apellatsiooninõukogu nõudsid, et ta katsetaks püsivust avavees (s.t selges setteta vees), siis jätsid nad järgimata selge suunise REACH-määruse XIII lisas, mille kohaselt tuleb arvestada tõendeid, mis puudutavad keskkonnaalaselt „asjakohaseid“ tingimusi. Hageja väidab lisaks, et pärast seda, kui ECHA ja apellatsiooninõukogu olid otsustanud, et erandlik simulatsioonikatse peab peegeldama keskkonnaalaselt asjakohaseid tingimusi, jätsid nad kasutamata asjakohase ekspertpädevuse, et määrata kindlaks asjakohased katsetingimused.


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT 2006 L 396, lk 1).