15.1.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 13/3


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy (Poola) 18. septembril 2017 – Mariusz Pawlak versus Prezes Kasy Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego

(Kohtuasi C-545/17)

(2018/C 013/03)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Najwyższy

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Mariusz Pawlak

Vastustaja: Prezes Kasy Rolniczego Ubezpieczenia Społecznego

Eelotsuse küsimused

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (1) artikli 7 lõike 1 esimest lauset koosmõjus artikliga 8 tuleb tõlgendada nii, et eriõigust andvaks tuleb pidada liikmesriigi sellist menetlusõigusnormi nagu 17. novembri 1964. aasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 165 § 2 (konsolideeritud redaktsioon; DZ. U. 2016, nr 1822, mida on hiljem muudetud; edaspidi „k.p.c.“), mille kohaselt on menetlusdokumendi esitamisega kohtule samaväärne üksnes menetlusdokumendi postitamine liikmesriigi postiasutuses, mis kuulub universaalteenuseid osutama määratud postiteenuse osutajale, st universaalteenuste osutamiseks kohustatud teenuseosutajale, ning dokumendi esitamisega kohtule ei ole samaväärne menetlusdokumendi postitamine liikmesriigi postiasutuses, mis kuulub mõnele muule universaalpostiteenuste osutajale kui määratud teenuseosutaja?

2.

Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 lõike 1 esimest lauset koosmõjus ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et eeliseid, mis tulenevad määratud teenuseosutajale sellest, et direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 lõike 1 esimest lauset rikkudes on talle antud eriõigus, tuleb laiendada teistele postiteenuste osutajatele, mille tagajärjel on menetlusdokumendi postitamine liikmesriigi postiasutuses, mis kuulub mõnele muule universaalpostiteenuste osutajale kui määratud teenuseosutaja, samaväärne selle dokumendi esitamisega kohtule, ja nimelt kohaldades põhimõtteid, mis vastavad Euroopa Liidu Kohtu 21. juuni 2007. aasta otsuses Jonkman jt (C-231/06–C-233/06, ECLI:EU:C:2007:373) välja töötatud põhimõtetele?

3.

Juhul kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt: Kas direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 lõike 1 esimest lauset koosmõjus ELL artikli 4 lõikega 3 tuleb tõlgendada nii, et menetlusosaline, kes esindab liikmesriiki, saab tugineda liikmesriigi sellise õigusnormi nagu k.p.c. artikli 165 § 2 vastuolule direktiivi 97/67/EÜ artikli 7 lõike 1 esimese lausega?


(1)  ELT 1998, L 15, lk 14; ELT eriväljaanne 06/03, lk 71.