16.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 347/22


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa) 21. augustil 2017 – Google Inc. versus Commission nationale de l’informatique et des libertés (CNIL)

(Kohtuasi C-507/17)

(2017/C 347/30)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Google Inc.

Vastustaja: Commission nationale de l’informatique et des libertés (CNIL)

Teised menetlusosalised: Wikimedia Foundation Inc., Fondation pour la liberté de la presse, Microsoft Corp., Reporters Committee for Freedom of the Press jt, Article 19 jt, Internet Freedom Foundation jt, Défenseur des droits

Eelotsuse küsimused

1.

Kas „õigust olla unustatud“ niisugusena, nagu selle on sedastanud Euroopa Liidu Kohus oma 13. mai 2014. aasta otsuses (1)24. oktoobri 1995. aasta direktiivi (2) artikli 12 punkti b ja artikli 14 punkti a põhjal, tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui otsingumootori haldaja rahuldab taotluse austada õigust olla unustatud, on ta kohustatud selle unustamise läbi viima oma otsingumootori kõikidel domeeninimedel nii, et vaidlusalused lingid ei tule enam välja, olenemata kohast, kus otsing taotleja nime põhjal tehakse, sh väljaspool 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi territoriaalset kohaldamisala?

2.

Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on eitav, tuleb „õigust olla unustatud“ niisugusena, nagu selle sedastas Euroopa Liidu Kohus oma eespool viidatud otsuses, tõlgendada nii, et juhul kui otsingumootori haldaja rahuldab taotluse austada õigust olla unustatud, on ta kohustatud kustutama vaidlusalused lingid ainult nendest tulemustest, mis kuvatakse otsingu tulemusel, mis tehti taotleja nime põhjal selle domeeninime kaudu, mis vastab riigile, kus päring loetakse olevat tehtud, või laiemalt otsingumootori nende domeeninimede kaudu, mis vastavad selle mootori Euroopa Liidu kõikide liikmesriikide laienditele?

3.

Kas lisaks teises küsimuses nimetatud kohustusele tuleb „õigust olla unustatud“ niisugusena, nagu selle sedastas Euroopa Liidu Kohus oma eespool viidatud kohtuotsuses, tõlgendada nii, et otsingumootori haldaja, kes rahuldab taotluse austada õigust olla unustatud, peab nn „geoblokeeringu“ tehnika abil IP-aadressi põhjal, mis loetakse asuvat „õiguse olla unustatud“ omaja elukohariigis, kustutama vaidlusalused lingid tulemustest, mis kuvatakse taotleja nime põhjal tehtud otsingu tulemusel, või isegi üldisemalt IP-aadressi põhjal, mis loetakse asuvat ühes liikmesriikidest, mille suhtes kohaldatakse 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi, ning seda olenemata domeeninimest, mida kasutab veebikasutaja, kes päringu teeb?


(1)  Kohtuotsus, 13.5.2014, Google Spain ja Google, C-131/12, EU:C:2014:317.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT 1995, L 281, lk 31; ELT eriväljaanne 13/15, lk 255).