30.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 369/3


Euroopa Liidu, keda esindas Euroopa Liidu Kohus, 25. juulil 2017 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kolmas koda laiendatud koosseisus) 7. juuni 2017. aasta otsuse peale kohtuasjas T-673/15: Guardian Europe versus Euroopa Liit

(Kohtuasi C-447/17 P)

(2017/C 369/04)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Liidu Kohus (esindajad: J. Inghelram ja K. Sawyer)

Teised menetlusosalised: Guardian Europe Sàrl; Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 1;

jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata Guardian Europe’i poolt esimeses astmes esitatud nõue summas 936 000 eurot seoses pangagarantiitasudega hüvitiseks kahju eest, mida ta väidetavalt kandis seetõttu, et kohtuasjas T-82/08 rikuti kohustust jõuda kohtulahendini mõistliku aja jooksul; või – ja üksnes teise võimalusena – vähendada see hüvitis 299 251,64 euroni koos tasandusintressiga, mille arvutamisel on arvesse võetud, et see koosneb eri summadest, mille väljamaksmise kohustused tekkisid eri ajahetkedel;

mõista kohtukulud välja Guardian Europe’ilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks on apellant esitanud neli väidet.

1)

Esimene väide on see, et kohaldatavate jätkuva kahju korral aegumist käsitlevate eeskirjade tõlgendamisel rikuti õigusnormi, kuna Üldkohus asus seisukohale, et väidetav pangagarantiitasude maksmises seisnenud varaline kahju, mis tekkis rohkem kui viis aastat enne kahju hüvitamise hagi esitamist, ei olnud aegunud.

2)

Teine väide seisneb selles, et põhjusliku seose mõiste tõlgendamisel rikuti õigusnormi, kuna Üldkohus otsustas, et pangagarantiitasude maksmises seisnenud varaline kahju tekkis määravalt seetõttu, et rikuti mõistliku aja jooksul kohtulahendini jõudmise kohustust, väljakujunenud kohtupraktika kohaselt aga kujutab ettevõtja enda otsus jätta Euroopa Liidu kohtute menetluse vältel trahv maksmata endast niisuguste tasude maksmise määravat põhjust.

3)

Kolmas väide seisneb selles, et väidetava varalise kahju tekkimise ajavahemiku kindlaksmääramisel rikuti õigusnormi ning põhjendused olid puudulikud, kuna Üldkohus märkis põhistamata, et ajavahemik, mille kestel tekkis pangagarantiitasude maksmises seisnenud varaline kahju, võis erineda ajavahemikust, mille kestel leidis aset väidetavalt seda kahju põhjustanud õigusvastane tegevus.

4)

Neljas väide seisneb selles, et tasandusintressi väljamõistmisel tekkinud ülemäärase hüvitamisega rikuti õigusnormi, kuna Üldkohus määras hagejale tasandusintressi teatavalt summalt alates kuupäevast, mil ta seda summat veel ei võlgnenud.