10.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 371/14


28. juulil 2016 esitatud hagi – Achemos Grupė ja Achema versus komisjon

(Kohtuasi T-417/16)

(2016/C 371/16)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hagejad: Achemos Grupė UAB (Vilnius, Leedu) ja Achema AB (Jonava, Leedu) (esindajad: advokaadid: R. Martens ja C. Maczkovics)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada komisjoni 20. novembri 2013. aasta otsus riigiabi juhtumis SA.36740 (2013/NN) – Leedu, Klaipedos Nafta – LNG Terminalile antav abi, Brüssel, C(2013) 7884 final, ELT 2016 C 161, lk 1; ja

mõista kõik kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad kolm väidet.

1.

Esimene väide, et rikuti ELTL artikli 108 lõikes 2 ja määruse 2015/1589 (1) artikli 4 lõikes 4 sisalduvaid menetlusreegleid ning hea halduse põhimõtet, kuna vaatamata tõsistele raskustele, mis kõnealuste riigiabimeetmete ühisturuga kokkusobivuse hindamisel ilmnesid, tugines komisjon üksnes riigiabimeetmete esialgsele uurimisele, samas kui neid raskusi arvesse võttes oli komisjon kohustatud algatama menetluse ELTL artikli 108 lõike 2 ja määruse nr 2015/1589 artikli 6 alusel.

2.

Teine väide, et rikuti ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c, kuna komisjon ei kohaldanud nõuetekohaselt vaidlustatud otsuse punktis 135 sätestatud hindamiskriteeriume, samas kui

esiteks, mis puudutab meetmete asjakohasust ja vajalikkust, oleks komisjon pidanud neid meetmeid konkreetselt hindama ja uurima, kas leidus muid, sihipärasemaid instrumente;

teiseks oleks komisjon pidanud tegema järelduse, et stimuleeriv mõju puudub, kuna KN on õiguslikult kohustatud LNG Terminali arendama;

kolmandaks oleks komisjon pidanud hindama, kas subsideeritud LNG Terminali suurus oli proportsionaalne taotletava eesmärgi saavutamiseks ega tekitanud liigset tootmisvõimsust.

3.

Kolmas väide, et rikuti ELTL artikli 106 lõiget 2, SGEI raamistikku (2) ja selliseid üldpõhimõtteid nagu võrdne kohtlemine ja õiguspärase ootuse kaitse, ning direktiivis 2004/18 (3) sisalduvaid hankereegleid ja direktiivi 2004/18 artiklit 14, kuna komisjon kohaldas vääralt üldist majandushuvi pakkuva teenuse raamistikku, kiites heaks KN otsevolituse 55 aastaks kasumiga, mis vastab projekti kapitali tasuvusele, samas kui

esiteks oleks volituste periood pidanud olema põhjendatud viitega objektiivsetele kriteeriumidele, ületamata üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks nõutavate kõige olulisemate vahendite (rahalise) väärtuse vähenemiseks ette nähtud ajavahemikku;

teiseks ei oleks KN määramine tohtinud olla hankereeglitest välja jäetud oluliste julgeolekuhuvide kaitse kaalutlustel direktiivi 2004/18 artikli 14 tähenduses, kuna käesoleval juhul on võimalik kasutada teisi vahendeid, mis on oma olemuselt vähem piiravad kui lepingu otsesõlmimine;

kolmandaks, võttes arvesse KN kantud riski taset, oleks viimase kasum pidanud olema piiratud vastava vahetustehingute intressimääraga (vajadusel uuest hinnatud, et võtta arvesse lõpptähtaega), millele lisandub 100 baaspunkti.


(1)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 2015, lk 9).

(2)  Komisjoni teatis – Euroopa Liidu raamistik riigiabi jaoks, mida antakse avalike teenuste eest makstava hüvitisena (2011), (ELT 2012, C 8, lk 15) (edaspidi „üldist majandushuvi pakkuva teenuse raamistik“).

(3)  Euroopa parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (EÜT L 134, 2004, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).