25.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/66


2. novembril 2015 esitatud hagi – LL versus parlament

(Kohtuasi T-615/15)

(2016/C 027/84)

Kohtumenetluse keel: leedu

Pooled

Hageja: LL (Vilnius, Leedu) (esindaja: advokaat J. Petrulionis)

Kostja: Euroopa Parlament

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Euroopa Parlamendi peasekretäri 17. aprilli 2014. aasta otsus D(2014) 15503 ja selle otsuse alusel 5. mail 2014 väljastatud võlateade nr 2014-575;

mõista kõik hageja kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Makse nõuetekohasus ja sissenõudekorralduse kehtivus ja õiguspärasus

Hageja väidab, et Euroopa Parlamendi peasekretär on otsuses D(2014) 15503 täiesti põhjendamatult ning õigusvastaselt leidnud, et 37 728 euro suurune summa maksti hagejale alusetult, ning andnud Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse rakendusmeetmete artikli 68 ning finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artikli 80 kohaselt põhjendamatult ja õigusvastaselt Euroopa Parlamendi peaarvepidajale korralduse nõuda hagejalt 37 728 eurot tagasi ning teavitada sellest hagejat vastavalt menetluseeskirjadele sissenõudekorraldusega nr 2014-575.

Hageja arvates võttis Euroopa Parlamendi peasekretär otsuse tegemisel arvesse üksnes kahte aspekti: OLAFi aruannet ning asjaolu, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et makset kasutatakse kavandatud eesmärgil. Hageja väidab siiski, et Euroopa Parlamendi liikmete kulude hüvitamise ja toetuste maksmise eeskirja artiklit 14 rikkudes ei ole kogutud andmeid, mis kinnitaks, et hageja on kasutanud saadud makset muul kui kavandatud eesmärgil.

Aegumistähtaeg ja mõistliku tähtaja, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtete kohaldamine

Hageja väidab, et Euroopa Parlamendi peasekretäri otsusega D(2014) 15503 ja sissenõudekorraldusega nr 2014-575 ei peetud kinni finantsmääruse artiklis 81 ja finantsmääruse kohaldamise eeskirjade artiklis 93 sätestatud tähtajast ning et rikutud on mõistliku tähtaja, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetest tulenevaid nõudeid.

Hageja sõnul on EL asjaomased institutsioonid oma pädevuse teostamise ja asjaomaste otsuste tegemisega põhjendamatult ja ebaausalt ning ülemäära kaua viivitanud. Sellega on rikutud hageja õigusi, seal hulgas tema kaitseõigust ning selle nõuetekohast kasutamist, kuna uuritud asjaolude ja asjaomaste otsuste tegemise vahele jäänud pika aja tõttu võeti hagejalt objektiivselt võimalus end esitatud süüdistuste vastu tõhusalt kaitsta, tõendeid esitada ning võtta kõiki vajalikke meetmeid tagamaks, et uuritavas küsimuses tehtaks õiglane otsus.