11.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/30


19. veebruaril 2015 esitatud hagi – Binca Seafoods versus komisjon

(Kohtuasi T-94/15)

(2015/C 155/35)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Binca Seafoods GmbH (München, Saksamaa) (esindaja: Rechtsanwalt H. Schmidt)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

Hageja palub tühistada komisjoni 18. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1358/2014, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajanduslike vesiviljelusloomade päritolu, vesiviljeluse kasvatustavade, mahepõllumajandusliku vesiviljeluse loomasööda ja mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses kasutada lubatud toodete ja ainetega (ELT L 365, lk 97).

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

Esimene väide, et meelevaldse ebavõrdse kohtlemisega on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 16 (ettevõtlusvabaduse tagamine), 20 (võrdsuse põhimõte) ja 21 (diskrimineerimiskeeld)

Hageja väidab, et Euroopa Komisjon nägi teistele mahepõllumajandusliku vesiviljeluse liikidele rakendusmääruses ette üleminekumeetmed ja erieeskirjad, kuid jättis meelevaldselt pikendamata 1. jaanuaril 2015 möödunud määruse nr 889/2008 (1) artikli 95 lõike 11 üleminekuperioodi.

Euroopa Komisjonile oli teada, et pangaasiust peetakse küll alates kudemisest täielikult mahepõllumajanduslikult, kuid mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses kasvatatavate emaskalade marja heitmine kutsutakse esile hormoonide andmisega. Kuna see ei vasta tulevastele liidu õiguse üldistele vesiviljeluse eeskirjadele ning teisi kudemise esilekutsumise meetodeid töötatakse alles välja, siis tuleb üleminekuaega pikendada.

Teine väide, et rikutud on nõukogu antud rakendusvolitusi

Hageja väidab, et komisjon rikkus nõukogu antud volitust töötada liidu õiguse regulatiivne raamistik mahepõllumajandusliku vesiviljeluse jaoks välja nii ettevaatlikult, et mahepõllumajanduslikus tootmistehnikas saavutatud edusamme võetaks arvesse ka pärast üleminekueeskirjade kehtivuse lõppu, mitte aga ei surutaks selliste eeskirjade kehtivuse lõppemisega ökotoodete turult välja alates 2009. aastast eksisteerivaid ja tunnustatud eeskirjade järgi ökosertifikaati omavaid vesiviljelustooteid.

Kolmas väide, et rikutud on maailmakaubanduse vabadusega seotud õigusi

Euroopa Komisjon otsustas teadlikult mitte järgida ühiselt väljatöötatud codex alimentarius’e eeskirju, kuigi ta ei olnud selle codex’i üldises süsteemis vastu üldreegli kohaldamisele, mille järgi võib mitte mahepõllumajanduslikust paljundamisest pärinevaid noorloomi kasutada mahepõllumajanduslikus vesiviljeluses, kui neid ei saa mahepõllumajanduslikus kasvatuses paljundada, vaid toetas seda sõnastust koos codex alimentarius’e teiste liikmetega. See ei võimaldanud Euroopa Liidul vabastada end sellest konsensusest ilma et ta oleks rikkunud WTO tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid kohustusi.


(1)  Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, lk 1).