4.2.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 32/54


NÕUKOGU OTSUS,

2. detsember 2005,

mis käsitleb ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse nimel

(2006/61/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega, artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga ning artikli 300 lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli (edaspidi “protokoll”) eesmärgiks on parandada üldsuse juurdepääsu teabele kooskõlas ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooniga (edaspidi “Århusi konventsioon”)

(2)

Ühendus allkirjastas Århusi konventsiooni 25. juunil 1998 ning kiitis selle heaks otsusega 2005/370/EÜ. (2)

(3)

Ühendus allkirjastas protokolli 21. mail 2003.

(4)

Protokoll on avatud ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks allakirjutanud riikidele ja piirkondlikele majandusintegratsiooni organisatsioonidele.

(5)

Vastavalt protokolli tingimustele peab piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas ära märkima oma pädevuse ulatuse protokolliga reguleeritud küsimustes.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006 määrusega (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist, (3) on käesoleva protokolli sätted saanud ühenduse õiguse osaks.

(7)

Protokolli artiklis 20 nähakse ette lisadesse muudatuste tegemise lihtsustatud ja kiirendatud kord.

(8)

Seetõttu on asjakohane protokoll ühenduse nimel heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokoll.

Protokolli tekst on esitatud käesoleva otsuse A lisas.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud andma Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile hoiule heakskiitmiskirja vastavalt protokolli artiklile 25.

Artikkel 3

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud ühenduse nimel andma hoiule käesoleva otsuse B lisas sätestatud pädevust tõendava deklaratsiooni vastavalt protokolli artikli 26 lõikele 4.

Artikkel 4

1.   Ühenduse pädevusse kuuluvates küsimustes on komisjonil vastavalt artiklile 20 lubatud ühenduse nimel heaks kiita protokolli lisade muudatused.

2.   Selle ülesande täitmisel abistab komisjoni nõukogu poolt määratud erikomitee.

3.   Lõikes 1 nimetatud luba piirdub üksnes selliste muudatustega, mis on kooskõlas Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist käsitlevate asjakohaste ühenduse õigusaktidega ega muuda neid.

4.   Kui protokolli lisade muudatust ei rakendata asjakohastes ühenduse õigusaktides kaheteistkümne kuu jooksul alates depositaari poolt teatamise kuupäevast, edastab komisjon depositaarile kõnealust muudatust hõlmava kirjaliku mittenõustumisteatise vastavalt protokolli artikli 20 lõikele 8 enne nimetatud kaheteistkümne kuu möödumist. Kui muudatus seejärel rakendatakse, tühistab komisjon teatise viivitamatult.

Artikkel 5

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 2. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT


(1)  30. mai 2005. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT L 124, 17.5.2005, lk 1.

(3)  ELT L 33, 4.2.2006, lk. 1.


A LISA

TÕLGE

SAASTEAINETE HEITE- JA ÜLEKANDEREGISTRITE PROTOKOLL

Käesoleva protokolli osalised,

Meenutades 1998. aasta keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) artikli 5 lõiget 9 ja artikli 10 lõiget 2;

Tõdedes, et saasteainete heite- ja ülekanderegistrid loovad olulise mehhanismi ühisvastutuse suurendamiseks, saaste vähendamiseks ja säästva arengu soodustamiseks, nagu on märgitud Århusi konventsiooni osaliste esimesel kohtumisel vastuvõetud Lucca deklaratsioonis;

Võttes arvesse Rio de Janeiro 1992. aasta keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 10. põhimõtet;

Võttes samuti arvesse neid põhimõtteid ja kohustusi, mille suhtes lepiti kokku ÜRO 1992. aasta keskkonna- ja arengukonverentsil, eriti Agenda 21 19. peatüki sätteid;

Võttes teadmiseks Agenda 21 edasise rakendamise kava, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee 19. eriistungil 1997. aastal, kus muu hulgas kutsuti üles suurendama nii siseriiklikku suutlikkust kui ka suutlikkust koguda, töödelda ja levitada infot ning hõlbustama üldsuse juurdepääsu ülemaailmseid keskkonnaprobleeme käsitlevale infole, rakendades selleks asjakohaseid meetmeid;

Võttes arvesse 2002. aasta säästva arengu tippkohtumisel vastuvõetud rakenduskava, milles kutsutakse üles koguma ühtset integreeritud infot kemikaalide kohta, näiteks saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite kaudu;

Võttes arvesse valitsustevahelise kemikaaliohutuse foorumi tööd, eriti 2000. aasta Bahia deklaratsiooni kemikaaliohutuse kohta, pärast 2000. aastat rakendatavaid prioriteetseid tegevusi ning tegevuskava saasteainete heite- ja ülekanderegistri/heitkoguste inventuuriks;

Võttes samuti arvesse organisatsioonidevahelise kemikaalide ohutu käitlemise programmi raames tehtut;

Võttes lisaks eelnevale arvesse veel Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tööd, eriti selle nõukogu soovitust saasteainete heite- ja ülekanderegistrite rakendamise kohta, milles nõukogu kutsub liikmesriike looma saasteainete heite ja ülekande siseriiklikke registreid ning tegema need üldsusele kättesaadavaks;

Soovides luua mehhanismi, mis toetaks praeguse ja tulevaste põlvkondade iga liikme võimalust elada keskkonnas, mis nende tervise ja heaolu jaoks on piisav, tagades selleks üldsusele kättesaadavate keskkonnainfosüsteemide väljaarendamise;

Soovides samuti kindlustada, et selliste süsteemide väljaarendamisel võetakse arvesse selliseid säästvat arengut toetavaid põhimõtteid nagu ettevaatuse põhimõte, mis on sõnastatud Rio de Janeiro 1992. aasta keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõttes;

Tõdedes seost piisavate keskkonnainfosüsteemide ja Århusi konventsioonis sisalduvate õiguste teostamise vahel;

Märkides vajadust teha koostööd teiste saasteaineid ja jäätmeid käsitlevate rahvusvaheliste algatuste raames, sealhulgas 2001. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni ja 1989. aasta ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni raames;

Tõdedes, et saastamise ja tööstusettevõtete ning teiste allikate tegevuse tagajärjel tekkivate jäätmekoguste vähendamiseks rakendatava integreeritud lähenemise eesmärk on saavutada keskkonna kui terviku kõrgetasemeline kaitse ning säästev ja keskkonnasõbralik areng ning kaitsta praeguse ja tulevaste põlvkondade tervist;

Olles veendunud saasteainete heite- ja ülekanderegistrite kui majanduslikult tasuvate vahendite väärtuses, selles, et need ergutavad parandama keskkonnaalast tegevust, tagavad üldsuse juurdepääsu infole saasteaineheidete ja ülekande kohta asukondade kaudu ja asukondadesse ning on kasutatavad riikide poolt, et jälgida suundumusi, näidata saavutatud edu saastamise vähendamisel, jälgida konkreetsetest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevate kohustuste täitmist, seada prioriteete ning hinnata keskkonnapoliitika ja -programmide rakendamisel saavutatud edu;

Uskudes, et saasteainete heite- ja ülekanderegistrid võivad saasteainete parema käitlemise tulemusena tuua tööstuse jaoks käegakatsutavat kasu;

Märkides, et saasteainete heite- ja ülekanderegistrite andmete kasutamine koos tervise-, keskkonna-, demograafilise, majandusliku jm tüüpi asjakohase infoga aitab paremini mõista võimalikke probleeme, määrata kindlaks valupunkte, võtta ennetavaid ja leevendavaid meetmeid ning seada keskkonnajuhtimisealaseid prioriteete;

Tõdedes saasteainete heite- ja ülekanderegistritele esitatud info töötlemise käigus identifitseeritud või identifitseeritavate füüsiliste isikute privaatsuse kaitse tähtsust kooskõlas rakendatavate rahvusvaheliste andmekaitsestandarditega;

Tõdedes ka rahvusvaheliselt kokkusobivate saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite süsteemide väljatöötamise tähtsust andmete võrreldavuse parandamise seisukohalt;

Märkides, et paljud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid, Euroopa Ühendus ja Põhja-Ameerika vabakaubanduse kokkuleppe osalised koguvad saasteainete heite- ja ülekanderegistrite jaoks andmeid erinevatest allikatest ning teevad need andmed üldsusele kättesaadavaks ning tõdedes mõnede riikide pikaajalisi ja väärtuslikke kogemusi eelkõige selles valdkonnas;

Võttes arvesse, et olemasolevaid saasteregistreid koostades on rakendatud erinevaid põhimõtteid ning seda, et on vaja vältida dubleerimist, ja tõdedes seetõttu, et teatud paindlikkus on vajalik;

Kutsudes tungivalt üles järk-järgult välja töötama saasteainete heite ja ülekande siseriiklikke registreid;

Kutsudes tungivalt üles ka looma ühenduslülisid saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite ning muid üldsusele huvipakkuvaid heitmeid käsitlevate infosüsteemide vahel,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on hõlbustada üldsuse juurdepääsu infole, luues selleks kooskõlas käesoleva protokolli sätetega ühtsed, integreeritud, üleriigilised saasteainete heite- ja ülekanderegistrid, mis võimaldaks üldsusel osaleda nii keskkonnaalaste otsuste tegemisel kui ka aitaks kaasa keskkonna saastamise vältimisele ja vähendamisele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.   protokolliosaline– riik või piirkonna majanduskoostöö organisatsioon, kellele viidatakse artiklis 24 ning kes on nõustunud siduma end käesoleva protokolliga ja kelle suhtes käesolev protokoll on jõus, kui tekstist ei tulene teisiti;

2.   konventsioon– keskkonnainfo kättesaadavuse ja üldsuse keskkonnaasjade otsustamises osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon, mis võeti vastu Taanis Århusis 25. juunil 1998. aastal;

3.   üldsus– üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavale nende isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad;

4.   rajatis– üks või mitu käitist samal maa-alal või külgnevatel maa-aladel, mida omab või käitab üks ja sama füüsiline või juriidiline isik;

5.   pädev asutus– siseriiklik asutus või asutused või muu pädev organ või organid, mille protokolliosaline on määranud saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite süsteemi juhtima;

6.   saasteaine– aine või ainerühm, mis oma omaduste tõttu ja keskkonda viimisel võib olla kahjulik keskkonnale või inimeste tervisele;

7.   heide– saasteainete inimtegevuse tagajärjel keskkonda viimine, kas tahtlikult või avariiliselt, plaanipäraselt või planeerimatult, sealhulgas nende mahavoolamine, emiteerimine, heide veekogusse, maasse pumpamine, kõrvaldamine või kaadamine või kanalisatsioonisüsteemide kaudu, ilma heitvett lõplikult puhastamata;

8.   ülekanne väljapoole objekti– kas kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks mõeldud saasteainete või jäätmete või käitlemiseks ettenähtud reovees sisalduvate saasteainete liikumine väljapoole rajatise piire;

9.   hajureostusallikas– sellised paljud väiksemad või hajutatud allikad, kust võivad toimuda saasteaineheited maismaale, õhku või vette ja mille kombineeritud mõju nendele keskkonnaelementidele võib olla märkimisväärne ning mille puhul ei ole praktiline koguda aruandeid iga allika kohta eraldi;

10.   siseriiklik ja üleriigiline– mõisted, mida käesolevast protokollist tulenevate kohustuste puhul tõlgendatakse nende osaliste suhtes, kes on piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid, kõnealuse piirkonna suhtes kohaldatavatena, kui tekstist ei tulene teisiti;

11.   jäätmed– ained või esemed, mis:

a)kõrvaldatakse või taaskasutatakse;b)kavatsetakse kõrvaldada või taaskasutada võic)tuleb kõrvaldada või taaskasutada vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

12.   ohtlikud jäätmed– jäätmed, mis on siseriiklikes õigusaktides määratletud ohtlikena;

13.   muud jäätmed– jäätmed, mis ei ole ohtlikud jäätmed;

14.   reovesi– kasutatud vesi, mis sisaldab aineid või esemeid ja mis jääb siseriiklike õigusaktide reguleerimisalasse.

Artikkel 3

Üldsätted

1.   Iga protokolliosaline võtab käesoleva protokolli rakendamiseks vajalikke õiguslikke ja muid meetmeid, samuti asjakohaseid meetmeid selle täitmise tagamiseks.

2.   Käesoleva protokolli sätted ei kahjusta protokolliosalise õigust säilitada või kasutusele võtta käesoleva protokolliga nõutavast ulatuslikumaid või üldsusele paremini kättesaadavaid saasteainete heite- ja ülekanderegistreid.

3.   Iga protokolliosaline võtab vajalikke meetmeid nõudmaks, et rajatis ega ametivõimud ei karista, kiusa taga ega ahista rajatise töötajaid ja üldsuse esindajaid, kes teatavad ametivõimudele käesoleva protokolli rakendamiseks võetud siseriiklike õigusaktide rajatisepoolsest rikkumisest, kuna nad sellest teatasid.

4.   Käesoleva protokolli rakendamisel juhindub iga protokolliosaline ettevaatuse põhimõttest, mis on sätestatud Rio de Janeiro 1992. aasta keskkonna- ja arengudeklaratsiooni 15. põhimõttes.

5.   Et vähendada aruandluse dubleerimist, võib saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemi integreerida selliste olemasolevate infoallikatega nagu litsentsidest ja tegevuslubadest aruandmise mehhanismid niivõrd, kuivõrd see on otstarbekas.

6.   Protokolliosalised püüavad ühitada saasteainete heite ja ülekande siseriiklikud registrid.

Artikkel 4

Saasteainete heite- ja ülekanderegistrite süsteemi põhielemendid

Vastavalt käesolevale protokollile loob ja peab iga protokolliosaline üldsusele kättesaadavat saasteainete heite ja ülekande siseriiklikku registrit, mis:

a)

punktreostusallikatest aruandmisel on rajatisepõhine;

b)

hõlmab aruandmist hajureostusallikatest;

c)

vastavalt vajadusele on kas saasteaine- või jäätmepõhine;

d)

hõlmab erinevaid keskkonnaelemente, eristades heiteid õhku, maismaale ja vette;

e)

sisaldab infot ülekannete kohta;

f)

põhineb kohustuslikul regulaarsel aruandmisel;

g)

sisaldab standarditud ja õigeaegseid andmeid, piiratud arvul aruande tarbeks standarditud künnisväärtusi ja kui üldse, siis üksnes piiratud hulgal konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid;

h)

on selge ning kavandatud kasutajasõbraliku ja avalikult kättesaadavana, sealhulgas elektrooniliselt;

i)

võimaldab üldsuse osalemist selle väljaarendamisel ja parandamisel ning

j)

on struktureeritud arvutipõhine andmebaas või koosneb mitmest üksteisega seotud andmebaasist, mida peab pädev asutus.

Artikkel 5

Ülesehitus ja struktuur

1.   Iga protokolliosaline tagab, et artiklis 4 viidatud registris sisalduvad andmed esitatakse nii kokkuvõtlikult kui ka üksikasjalikult, et heiteid ja ülekandeid oleks võimalik otsida ja kindlaks määrata:

a)

rajatise ja selle geograafilise asukoha järgi;

b)

tegevuse järgi;

c)

omaniku või käitaja ja vajaduse korral äriühingu järgi;

d)

vajaduse korral saasteaine või jäätmete põhjal;

e)

iga keskkonnaelemendi põhjal, kuhu saasteaine on heidetud, ning

f)

ülekande sihtpunkti ja vajaduse korral jäätmete kõrvaldamise või taaskasutamise koha järgi, nagu on märgitud artikli 7 lõikes 5.

2.   Iga protokolliosaline tagab ka, et andmeid saab otsida ja kindlaks määrata registrisse kantud hajureostusallikate järgi.

3.   Iga protokolliosaline võtab registri ülesehitamisel arvesse selle edasise laienemise võimalust ning tagab, et üldsusele on kättesaadavad vähemalt kümne viimase aruandeaasta aruannete andmed.

4.   Register ehitatakse üles selliselt, et üldsusel oleks võimalikult lihtne sellele juurde pääseda niisuguste elektrooniliste vahendite kaudu nagu Internet. Normaaltingimustel võimaldab selline ülesehitus registris sisalduvat infot elektrooniliste vahendite abil pidevalt ja viivitamata kätte saada.

5.   Iga protokolliosaline peaks looma oma registrisse ühendused asjakohaste olemasolevate, üldsusele kättesaadavate, keskkonnakaitsega seotud andmebaasidega.

6.   Iga protokolliosaline loob oma registrisse ühendused teiste käesoleva protokolli osaliste saasteaainete heite- ja ülekanderegistritega ning võimaluse korral teiste riikide vastavatesse registritega.

Artikkel 6

Registri ulatus

1.   Iga protokolliosaline tagab, et tema register sisaldab infot:

a)

saasteainete heidete kohta, mille puhul nõutakse aruande esitamist vastavalt artikli 7 lõikele 2;

b)

ülekannete kohta väljapoole objekti, mille puhul nõutakse aruande esitamist vastavalt artikli 7 lõikele 2; ning

c)

hajureostusallikatest pärinevate heidete kohta, mida nõutakse vastavalt artikli 7 lõikele 4.

2.   Olles hinnanud saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite väljaarendamisel ja käesoleva protokolli rakendamisel omandatud kogemusi ning võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi protsesse, vaatab protokolliosaliste kohtumine läbi käesoleva protokolli kohased aruandlusnõuded ja arvestab edasiarendamisel järgmisi küsimusi:

a)

I lisas loetletud tegevuste läbivaatamine;

b)

II lisas loetletud saasteainete läbivaatamine;

c)

I ja II lisas nimetatud künnisväärtuste läbivaatamine ning

d)

selliste muude asjakohaste aspektide lisamine nagu info objektisiseste ülekannete ja ladustamise kohta, hajureostusallikaid käsitleva aruandluse nõuete kindlaksmääramine või kriteeriumid saasteainete lisamiseks käesoleva protokolli alusel.

Artikkel 7

Aruandlusnõuded

1.   Iga protokolliosaline kas:

a)

nõuab oma jurisdiktsiooni all oleva iga üksiku rajatise omanikult või käitajalt, kes on seotud ühe või mitme I lisas nimetatud tegevusega, I lisa 1. veerus kindlaksmääratud kohaldatavat võimsuse/tootlikkuse künnist ja:

i)

viib keskkonda II lisas nimetatud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 1. veerus kindlaksmääratud kohaldatavaid künniseid;

ii)

kannab objekti piiridest välja II lisas nimetatud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 2. veerus kindlaksmääratud kohaldatavat künnist, juhul kui protokolliosaline on valinud heidete puhul saasteainepõhise aruandluse variandi vastavalt lõike 5 punktile d, või

iii)

kannab objekti piiridest välja ohtlikke jäätmeid rohkem kui 2 tonni aastas, või muid jäätmeid rohkem kui 2 000 tonni aastas, juhul kui protokolliosaline on valinud ülekannete puhul jäätmepõhise aruandluse variandi vastavalt lõike 5 punktile d, või

iv)

kannab reoveega, mida kavatsetakse puhastada, objekti piiridest välja II lisas kindlaksmääratud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 1b veerus kindlaksmääratud kohaldatavat künnist;

b)

kohustuste võtmist, mis sellise omaniku või käitaja suhtes on kehtestatud vastavalt lõikele 2, või nõuab oma jurisdiktsiooni all oleva iga üksiku rajatise omanikult või käitajalt kohustuste võtmist, mis sellise omaniku või käitaja suhtes on kehtestatud vastavalt lõikele 2, kui ta on seotud ühe või mitme I lisas nimetatud tegevusega I lisa 3. veerus töötajate arvu suhtes kehtestatud künnise piires või seda ületades, ning toodab, töötleb või kasutab II lisas nimetatud saasteainet kogustes, mis ületavad II lisa 3. veerus kindlaksmääratud kohaldatavat künnist.

2.   Iga protokolliosaline nõuab rajatise omanikult või käitajalt, kellele viidatakse lõikes 1, lõigetes 5 ja 6 nimetatud info edastamist kooskõlas seal esitatud nõuetega nende saasteainete ja jäätmete kohta, mille puhul künniseid ületati.

3.   Et saavutada käesoleva protokolli eesmärki, võib protokolliosaline konkreetse saasteaine puhul otsustada, kas kohaldada heitekünnist või tootmis-, töötlemis- või kasutamiskünnist, tingimusel et see suurendab registrist heidete või ülekannete kohta kättesaadava asjakohase info hulka.

4.   Iga protokolliosaline tagab, et tema pädev asutus kogub, või nimetab ühe või mitu ametiasutust või pädevat asutust, kes koguvad tema registri jaoks infot saasteaineheidete kohta hajureostusallikatest, mis on kindlaks määratud lõigetes 7 ja 8.

5.   Iga protokolliosaline nõuab nendelt rajatiste omanikelt või käitajatelt, kellel on aruandekohustus vastavalt lõikele 2, rajatise kohta alljärgneva info kogumist ja esitamist oma pädevale asutusele:

a)

rajatise nimetus, postiaadress, geograafiline asukoht, rajatise tegevusala või tegevusalad ning omaniku või käitaja nimi ja vajaduse korral äriühingu nimetus;

b)

nimetus ja numbriline identifikaator iga konkreetse saasteaine puhul, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2;

c)

iga sellise saasteaine kogus, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ning mis aruandeaasta jooksul on rajatisest keskkonda viidud, märkides eraldi ära nii koguheite kui heited õhku, vette või maismaale, sealhulgas maasse pumpamise;

d)

kas:

i)

iga sellise saasteaine kogus, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ja mis aruandeaasta jooksul on objekti piiridest välja kantud, eristades koguseid, mis on üle kantud taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks, ning vastuvõtva rajatise nimi ja aadress, või

ii)

jäätmete kogus, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ja mis aruandeaasta jooksul on objekti piiridest välja kantud, eristades iga taaskasutuse või kõrvaldamise puhul, kas tegemist on ohtlike või muude jäätmetega ning märgistades jäätmed kas tähega “R” või “D” vastavalt sellele, kas jäätmed on III lisa alusel suunatud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, ning ohtlike jäätmete piiriülese liikumise korral jäätmete taaskasutaja või kõrvaldaja nimi ja aadress ning tegelik taaskasutamise või kõrvaldamise objekt, kuhu jäätmed üle kanti;

e)

iga sellise saasteaine kogus reovees, mille kohta tuleb aru anda vastavalt lõikele 2 ja mis aruandeaasta jooksul on kantud objekti piiridest väljapoole, ja

f)

punktides c–e viidatud info saamiseks vastavalt artikli 9 lõikele 2 kasutatud metoodika, näidates ära, kas info põhineb mõõtmistel, arvutustel või hinnangutel.

6.   Lõike 5 punktides c–e viidatud info sisaldab andmeid plaanipärasest ja erakorralisest tegevusest tulenevate heidete ja ülekannete kohta.

7.   Iga protokolliosaline esitab oma registris piisava ruumilise jaotusega infot hajureostusallikatest pärinevate saasteaineheidete kohta, mille puhul kõnealune protokolliosaline otsustab, et andmeid kogub asjakohane asutus ja et neid on võimalik registrisse lisada. Kui protokolliosaline otsustab, et selliseid andmeid ei ole, võtab ta meetmeid, et algatada aruandmine vastavate saasteainete heidete kohta ühest või mitmest hajureostusallikast vastavalt siseriiklikele prioriteetidele.

8.   Lõikes 7 viidatud info sisaldab andmeid selle saamiseks kasutatud metoodika kohta.

Artikkel 8

Aruandetsükkel

1.   Iga protokolliosaline tagab, et info, mis peab sisalduma tema registris, on üldsusele kättesaadav, koostatud ja registrisse kantud kalendriaastate kaupa. Aruandeaasta on kalendriaasta, mille kohta infot antakse. Iga protokolliosalise jaoks on esimeseks aruandeaastaks esimene kalendriaasta pärast käesoleva protokolli jõustumist tema suhtes. Aruandmist vastavalt artiklile 7 nõutakse igal aastal. Siiski võib teiseks aruandeaastaks olla teine kalendriaasta pärast esimest aruandeaastat.

2.   Iga protokolliosaline, kes ei ole piirkonna majanduskoostöö organisatsioon, tagab, et info lisatakse tema registrisse viieteistkümne kuu jooksul pärast iga aruandeaasta lõppu. Info esimese aruandeaasta kohta lisatakse tema registrisse kahe aasta jooksul pärast kõnealuse aruandeaasta lõppu.

3.   Iga protokolliosaline, kes on piirkonna majanduskoostöö organisatsioon, tagab, et konkreetset aruandeaastat käsitlev info lisatakse tema registrisse kuus kuud pärast seda, kui seda peavad tegema need protokolliosalised, kes ei ole piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid.

Artikkel 9

Andmete kogumine ja dokumentatsiooni säilitamine

1.   Iga protokolliosaline nõuab selliste rajatiste omanikelt või käitajatelt, kes on kohustatud aru andma vastavalt artiklile 7, vajalike andmete kogumist, et vastavalt järgmisele lõikele 2 ja asjakohase sagedusega määrata kindlaks rajatisest pärinevad heited ja ülekanded väljapoole objekti piire, mille kohta tuleb aru anda vastavalt artiklile 7, ning teha pädevatele asutustele kättesaadavaks dokumentatsioon nende andmete kohta, kust saadi info aruandesse viieaastase perioodi kohta alates asjaomase aruandeaasta lõpust. Kõnealuses dokumentatsioonis on kirjeldatud ka andmete kogumisel kasutatud metoodika.

2.   Iga protokolliosaline nõuab selliste rajatiste omanikelt või käitajatelt, kes on kohustatud aru andma vastavalt artiklile 7, et nad kasutaksid parimat olemasolevat infot, mis võib sisaldada seireandmeid, heitefaktoreid, massitasakaalu võrrandeid, kaudset seiret või muid arvutusi, insenerhinnanguid ja teisi meetodeid. Vajaduse korral tuleks seda teha kooskõlas rahvusvaheliselt heakskiidetud metoodikatega.

Artikkel 10

Kvaliteedi hindamine

1.   Iga protokolliosaline nõuab, et selliste rajatiste omanikud või käitlejad, kes vastavalt artikli 7 lõikele 1 on aruandekohustuslased, tagavad edastatava info kvaliteedi.

2.   Iga protokolliosaline tagab, et pädev asutus hindab tema registris sisalduvate andmete kvaliteeti, eelkõige nende terviklikkust, järjepidevust ja usaldatavust, võttes arvesse kõiki protokolliosaliste kohtumisel väljatöötatud suuniseid.

Artikkel 11

Info kättesaadavus üldsusele

1.   Iga protokolliosaline tagab, et saasteainete heite- ja ülekanderegistris sisalduv info on vastavalt käesoleva protokolli sätetele üldsusele kättesaadav, ilma et oleks vaja oma huvi tõendada, tagades eelkõige selle, et register võimaldab elektrooniliselt otse ligi pääseda infole avalike sidevõrkude kaudu.

2.   Kui registris sisalduv info ei ole üldsusele kergesti kättesaadav otseste elektrooniliste vahendite kaudu, tagab iga protokolliosaline, et tema pädev asutus esitab nõudmisel selle info teisel tõhusal viisil nii ruttu kui võimalik, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

3.   Kui lõikest 4 ei tulene teisiti, tagab iga protokolliosaline, et juurdepääs tema registris sisalduvale infole on tasuta.

4.   Iga protokolliosaline võib lubada oma pädeval asutusel võtta lõikes 2 viidatud konkreetse info paljundamise ja postitamise eest tasu, kuid see tasu ei tohi ületada mõistlikku suurust.

5.   Kui registrites sisalduv info ei ole üldsusele otseste elektrooniliste vahendite kaudu kergesti kättesaadav, hõlbustab iga protokolliosaline elektroonilist juurdepääsu registrile sellistes avalikult juurdepääsetavates kohtades nagu avalikud raamatukogud, kohalike omavalitsuste kontorid või muud asjakohased asutused.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

1.   Iga protokolliosaline võib volitada pädevat asutust hoidma registris peetavat infot konfidentsiaalsena, kui selle avalikustamine võib ebasoodsalt mõjutada:

a)

rahvusvahelisi suhteid, riigikaitset või avalikku julgeolekut;

b)

õigusemõistmist, isiku õigust õiglasele kohtumõistmisele või ametiasutuse suutlikkust viia läbi kriminaal- või distsiplinaaruurimist;

c)

äri- või tööstusinfo konfidentsiaalsust, kui seda kaitseb majanduslike huvide kaitse seadus;

d)

intellektuaalomandi õigusi või

e)

füüsilise isiku andmete ja failide konfidentsiaalsust, kui kõnealune isik ei ole nõus üldsusele infot teatavaks tegema ning kui selline konfidentsiaalsus on ette nähtud siseriikliku õigusega.

Eespool märgitud konfidentsiaalsuspõhjendusi tõlgendatakse kitsendavalt, arvestades seda, kas avalikustamine teenib üldsuse huve ja kas info puudutab heiteid keskkonda.

2.   Lõike 1 punkti c raames kaalutakse heiteid käsitleva keskkonnakaitsealase info avalikustamist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele.

3.   Kui info konfidentsiaalsus säilitatakse vastavalt lõikele 1, näidatakse registris ära, missugust infot ei avalikustata, esitades võimaluse korral näiteks infot üldiste keemiliste omaduste ja mitteavalikustamise põhjuste kohta.

Artikkel 13

Üldsuse osalemine saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite väljatöötamises

1.   Iga protokolliosaline tagab oma siseriiklike õigusaktidega üldsusele asjakohased võimalused osaleda saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite väljatöötamisel.

2.   Lõike 1 kohaldamisel võimaldab iga protokolliosaline üldsusele tasuta juurdepääsu infole kavandatavate meetmete kohta, mis käsitlevad saasteainete heite ja ülekande siseriikliku registri väljatöötamist, samuti annab võimaluse esitada otsustamise käigus asjakohaseid märkusi, infot, analüüse või arvamusi ning asjaomane asutus võtab üldsuse sellist panust kohaselt arvesse.

3.   Iga protokolliosaline tagab, et kui otsus registri loomise või selle ulatusliku muutmise kohta on vastu võetud, tehakse üldsusele õigeaegselt teatavaks nii info sellise otsuse kohta kui ka kaalutlused, mille alusel see otsus tehti.

Artikkel 14

Õigusabi kättesaadavus

1.   Iga protokolliosaline tagab siseriiklike õigusaktidega, et igal isikul, kes leiab, et tema poolt vastavalt artikli 11 lõikele 2 esitatud infotaotlust on kas osaliselt või täielikult eiratud, see on ebaseaduslikult tagasi lükatud, sellele on ebapiisavalt vastatud või pole seda muul viisil käsitletud kooskõlas kõnealuse lõike sätetega, on õigus pöörduda kohtusse või mõne muu seaduse alusel loodud sõltumatu ja erapooletu asutuse poole.

2.   Lõikes 1 esitatud nõuete kohaldamine ei piira protokolliosaliste vahel sõlmitud lepetest tulenevaid ja käesoleva artikli valdkonda käsitlevaid vastavaid õigusi ja kohustusi.

Artikkel 15

Suutlikkuse tõstmine

1.   Iga protokolliosaline tõstab üldsuse teadlikkust saasteainete heite- ja ülekanderegistri kohta ning tagab, et üldsusele osutatakse abi ja teda juhendatakse registrile juurdepääsul ning selles sisalduvast infost arusaamisel ja kasutamisel.

2.   Iga protokolliosaline peaks piisavalt tõstma vastutavate ametivõimude ja asutuste suutlikkust, et aidata neil täita käesolevast protokollist tulenevaid kohustusi.

Artikkel 16

Rahvusvaheline koostöö

1.   Protokolliosalised teevad koostööd vastavalt vajadusele ja abistavad üksteist:

a)

käesoleva protokolli eesmärke toetavas rahvusvahelises tegevuses;

b)

vastavalt käesolevale protokollile loodavate või loodud siseriiklike süsteemide rakendamisel asjaomaste protokolliosaliste vahel sõlmitud vastastikuse kokkuleppe alusel;

c)

käesoleva protokolli kohase sellise info vahetamisel, mis käsitleb heiteid ja ülekandeid piirialadel;

d)

protokolliosaliste vahelist ülekannet käsitleva info vahetamisel käesoleva protokolli alusel.

2.   Protokolliosalised soodustavad vajaduse korral omavahelist koostööd ja koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada:

a)

üldsuse teadlikkust rahvusvahelisel tasandil;

b)

tehnoloogiasiiret ning

c)

tehnilise abi osutamist käesoleva protokolliga seotud küsimustes sellistele protokolliosalistele, kes on arengumaad või üleminekumajandusega osalised.

Artikkel 17

Protokolliosaliste kohtumine

1.   Käesolevaga sätestatakse protokolliosaliste kohtumine. Selle esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist. Seejärel korraldatakse protokolliosaliste kohtumise tavaistungeid järjestikuliselt või paralleelselt konventsiooniosaliste tavakohtumistega, kui käesoleva protokolli osalised pole otsustanud teisiti. Protokolliosaliste kohtumine peab erakorralise istungi, kui seda otsustatakse tavaistungil või mõne protokolliosalise kirjaliku taotluse põhjal, tingimusel et kuue kuu jooksul alates Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretäri poolt taotluse edastamisest kõikidele protokolliosalistele toetab seda vähemalt üks kolmandik kõnealustest osalistest.

2.   Protokolliosaliste korrapäraste aruannete põhjal hoiab osaliste kohtumine käesoleva protokolli rakendamist ja arendamist pideva vaatluse all ning seda eesmärki silmas pidades:

a)

vaatab läbi saasteainete heite- ja ülekanderegistrite arendamise ning soodustab nende järkjärgulist tugevdamist ja lähendamist;

b)

koostab suunised, et hõlbustada protokolliosaliste aruandmist osaliste kohtumisele, pidades silmas vajadust vältida tööde dubleerimist;

c)

koostab töökava;

d)

kaalub meetmeid tugevdamaks rahvusvahelist koostööd vastavalt artiklile 16 ja võtab need vajaduse korral vastu;

e)

asutab vajalikuks peetavad abistavad asutused;

f)

otsustab ja võtab vajaduse korral vastavalt artiklile 20 vastu käesoleva protokolli ja selle lisade muutmisettepanekud, mis on vajalikud käesoleva protokolli kohaldamiseks;

g)

esimesel istungil otsustab ja võtab konsensuse alusel vastu oma ja abistavate asutuste istungite protseduurireeglid, võttes arvesse kõiki konventsiooniosaliste kohtumisel vastuvõetud protseduurireegleid;

h)

kaalub konsensuse alusel finantskorralduste tegemist ja tehnilise abi mehhanismide loomist, et hõlbustada käesoleva protokolli rakendamist;

i)

kasutab käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks vajaduse korral teiste asjakohaste rahvusvaheliste asutuste teenuseid ning

j)

kaalub ja võtab endale lisameetmeid, mis võivad olla vajalikud käesoleva protokolli eesmärkide saavutamiseks, näiteks nagu protokolli rakendamist soodustavate suuniste ja soovituste vastuvõtmine.

3.   Protokolliosaliste kohtumine hõlbustab info vahetamist seoses kogemustega, mis on saadud aruandmisel saasteainete ülekannete kohta, kasutades saasteaine- ja jäätmepõhist lähenemisviisi, ning vaatab need kogemused läbi, et uurida võimalust nende kahe lähenemisviisi lähendamiseks, võttes arvesse üldsuse huvi info vastu vastavalt artiklile 1 ning saasteainete heite ja ülekande siseriiklike registrite üldist tõhusust.

4.   ÜROl, tema spetsialiseeritud asutustel ja Rahvusvahelisel Aatomienergiaagentuuril, samuti igal riigil või piirkonna majanduskoostöö organisatsioonil, kellel vastavalt artiklile 24 on õigus sellele protokollile alla kirjutada, kuid kes ei ole käesoleva protokolli osaline, ning igal valitsustevahelisel organisatsioonil, kellel on kogemusi käesoleva protokolliga seotud valdkonnas, on õigus osaleda osaliste kohtumise istungil vaatlejana. Nende istungile lubamine ja osalemine sätestatakse protseduurireeglites, mille võtab vastu osaliste kohtumine.

5.   Igal valitsusvälisel organisatsioonil, kellel on kogemusi käesoleva protokolliga seotud valdkonnas ja kes on informeerinud Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretäri oma soovist olla esindatud osaliste kohtumise istungil, on õigus osaleda vaatlejana, välja arvatud juhul, kui üks kolmandik istungil osalevatest protokolliosalistest esitavad vastuväite. Nende istungile lubamine ja osalemine sätestatakse protseduurireeglites, mille võtab vastu protokolliosaliste kohtumine.

Artikkel 18

Hääleõigus

1.   Igal käesoleva protokolli osalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhtudel.

2.   Piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid kasutavad oma pädevusse kuuluvates küsimustes õigust hääletada sellise arvu häältega, mis on võrdne nende liikmesriikide arvuga, kes on käesoleva protokolli osalised. Sellised organisatsioonid ei kasuta oma hääleõigust, kui nende liikmesriigid kasutavad oma hääleõigust ise, ja vastupidi.

Artikkel 19

Lisad

Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa ja viide käesolevale protokollile on samal ajal ka viide selle lisadele, välja arvatud juhul, kui on selgesõnaliselt sätestatud teisiti.

Artikkel 20

Muutmine

1.   Iga protokolliosaline võib teha ettepanekuid muudatuste tegemiseks käesolevas protokollis.

2.   Ettepanekuid muudatuste tegemiseks käesolevasse protokolli kaalutakse protokolliosaliste kohtumisel.

3.   Iga protokolli muudatusettepanek esitatakse kirjalikult sekretariaadile, kes teatab sellest vähemalt kuus kuud enne istungit, kus ettepanek kavatsetakse vastu võtta, kõikidele protokolliosalistele, teistele riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, kes on nõustunud end siduma selle protokolliga, kuid kelle suhtes protokoll pole veel jõustunud, ning allakirjutanutele.

4.   Protokolliosalised teevad kõik selleks, et jõuda konsensuse alusel kokkuleppele iga käesoleva protokolli muudatusettepaneku suhtes. Kui kõik jõupingutused konsensuse saavutamiseks on tehtud, kuid kokkuleppele pole jõutud, võetakse muudatusettepanek viimase abinõuna vastu kohalolevate ja hääletusel osalevate protokolliosaliste kolme neljandiku häälteenamusega.

5.   Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste “kohalolevad ja hääletusel osalevad protokolliosalised” osalisi, kes on kohal ja hääletavad kas poolt või vastu.

6.   Sekretariaat edastab käesoleva protokolli muudatusettepanekud, mis on vastu võetud kooskõlas lõikega 4, depositaarile, kes saadab need kõikidele protokolliosalistele, teistele riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, kes on nõustunud end siduma selle protokolliga, kuid kelle suhtes protokoll pole veel jõustunud, ning allakirjutanutele.

7.   Muudatus, v.a lisa muudatus, jõustub selle ratifitseerinud, vastuvõtnud või heakskiitnud osaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar on saanud ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirjad vähemalt kolmelt neljandikult osalistest, kes olid protokolliosalised selle muudatuse vastuvõtmise ajal. Seejärel jõustub muudatus kõigi teiste osaliste suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui see protokolliosaline on esitanud muudatuste kohta oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamiskirja.

8.   Iga protokolliosaline, kes ei kiida heaks protokolli lisa muudatust, teatab sellest depositaarile kirjalikult kaheteistkümne kuu jooksul alates sellest teatamise kuupäevast depositaari poolt. Depositaar teatab viivitamatult kõikidele osalistele sellise teatise saamisest. Protokolliosaline võib igal ajal mittenõustumisteatise tagasi võtta, misjärel lisa muudatus jõustub kõnealuse osalise suhtes.

9.   Kaheteistkümne kuu möödumisel depositaari poolt teatamise kuupäevast vastavalt lõikele 6 jõustub lisa muudatus nende osaliste suhtes, kes ei ole esitanud depositaarile teatist vastavalt lõikele 8, tingimusel et selleks ajaks ei ole sellist teatist esitanud üle ühe kolmandiku osalistest, kes olid osalised muudatuse vastuvõtmise ajal.

10.   Kui lisa muudatus on otseselt seotud käesoleva protokolli muudatusega, ei jõustu see enne, kui on jõustunud käesoleva protokolli muudatus.

Artikkel 21

Sekretariaat

Käesoleva protokolli jaoks täidab Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretariaat järgmisi sekretariaadi ülesandeid:

a)

protokolliosaliste istungite ettevalmistamine ja teenindamine;

b)

protokolliosalistele aruannete ja muu info edastamine, mis on saabunud vastavalt käesoleva protokolli sätetele;

c)

aruandmine sekretariaadi tegevusest protokolliosaliste kohtumisele ning

d)

muud ülesanded, mis võidakse kindlaks määrata protokolliosaliste kohtumisel olemasolevate vahendite alusel.

Artikkel 22

Nõuete järgimise kontrollimine

Protokolliosaliste kohtumise esimesel istungil kehtestatakse konsensuse alusel vastasseisu ja kohtulahendeid vältivad konsultatiivse iseloomuga koostöömenetlused ja institutsiooniline kord, et hinnata ja edendada käesoleva protokolli sätete täitmist ja käsitleda nõuete täitmatajätmise juhtumeid. Kõnealuste menetluste ja korra kehtestamisel kaalub osaliste kohtumine muu hulgas seda, kas lubada käesoleva protokolliga seotud küsimustes üldsuselt saadud info vastuvõtmist.

Artikkel 23

Vaidluste lahendamine

1.   Kui kahe või mitme protokolliosalise vahel tekib vaidlus käesoleva protokolli tõlgendamise või rakendamise küsimustes, püüavad nad leida lahendust läbirääkimiste teel või mõnel muul vaidluseosalistele vastuvõetaval vaidluste rahumeelse lahendamise viisil.

2.   Käesoleva protokolli allakirjutamisel, ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, kinnitamisel või sellega ühinemisel või igal ajal pärast seda võib riik depositaarile kirjalikult teatada, et vastavalt lõikele 1 lahendamata jäänud vaidluse korral tunnistab ta üht või mõlemat alljärgnevatest vaidluse lahendamise viisidest kui kohustuslikku iga protokolliosalise suhtes, kes on võtnud endale samasuguse kohustuse:

a)

vaidluse esitamine rahvusvahelisele kohtule;

b)

vaidluse esitamine vahekohtule vastavalt IV lisas sätestatud menetlusele.

Piirkonna majanduskoostöö organisatsioon võib koostada vahekohtu osas sarnase mõjuga deklaratsiooni kooskõlas punktis b viidatud menetlustega.

3.   Kui vaidluseosalised on tunnistanud mõlemat vaidluse lahendamise viisi, mis on esitatud lõikes 2, võib vaidluse esitada ainult rahvusvahelisele kohtule, välja arvatud juhul, kui osalised lepivad kokku teisiti.

Artikkel 24

Allakirjutamine

Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud Kiievis (Ukraina) 21.–23. mail 2003. aastal viiendal ministrite konverentsil “Keskkond Euroopa jaoks” ja pärast seda ÜRO peakorteris New Yorgis kuni 31. detsembrini 2003 kõikidele ÜRO liikmesriikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele, kes koosnevad suveräänsetest ÜRO liikmesriikidest, kellele nende liikmesriigid on üle kandnud oma pädevuse käesoleva protokolliga reguleeritud küsimustes, sealhulgas pädevuse sõlmida lepinguid nendes küsimustes.

Artikkel 25

Depositaar

Käesoleva protokolli depositaarina tegutseb ÜRO peasekretär.

Artikkel 26

Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

1.   Käesoleva protokolli ratifitseerivad, võtavad vastu või kinnitavad sellele alla kirjutanud riigid ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonid, kellele viidatakse artiklis 24.

2.   Käesolev protokoll on avatud ühinemiseks artiklis 24 viidatud riikidele ja piirkonna majanduskoostöö organisatsioonidele alates 1. jaanuarist 2004.

3.   Iga piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni suhtes, kellele viidatakse artiklis 24 ja kellest saab käesoleva protokolli osaline, ilma et ükski selle liikmesriikidest oleks protokolliosaline, kehtivad kõik käesolevast protokollist tulenevad kohustused. Kui üks või mitu sellise organisatsiooni liikmesriikidest on käesoleva protokolli liikmesriigid, teevad organisatsioon ja selle liikmesriigid otsuse oma vastutuse kohta käesolevast protokollist tulenevate kohustuste täitmisel. Sel juhul ei laiene organisatsioonile ega liikmesriikidele käesolevast protokollist tulenevad õigused üheaegselt.

4.   Artiklis 24 viidatud piirkondlikud majanduskoostöö organisatsioonid teatavad ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirjades oma pädevuse ulatuse käesoleva protokolliga reguleeritavates küsimustes. Samuti teavitavad kõnealused organisatsioonid depositaari oma pädevuse ulatuse olulistest muudatustest.

Artikkel 27

Jõustumine

1.   Käesolev protokoll jõustub üheksakümnendal päeval pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimist.

2.   Lõike 1 kohaldamisel ei peeta piirkonna majanduskoostöö organisatsiooni hoiuleantud kirja selle organisatsiooni liikmesriikide hoiuleantud dokumente täiendavaks dokumendiks.

3.   Iga riigi või majanduskoostöö organisatsiooni suhtes, mis ratifitseerib, võtab vastu või kiidab heaks käesoleva protokolli või ühineb sellega pärast kuueteistkümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimist, jõustub käesolev protokoll üheksakümnendal päeval pärast kõnesoleva riigi või organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemiskirja deponeerimist.

Artikkel 28

Erandid

Käesoleva protokolli suhtes ei või teha erandeid.

Artikkel 29

Väljaastumine

Igal ajal pärast kolme aasta möödumist käesoleva protokolli jõustumisest osalise suhtes, võib see protokolliosaline protokollist välja astuda, teatades sellest kirjalikult depositaarile. Väljaastumine jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar saab sellekohase kirjaliku teatise.

Artikkel 30

Autentsed tekstid

Käesoleva protokolli originaal, mille inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed, antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Kiiev (Ukraina), kahekümne esimene mai, kahe tuhande kolmas aasta.

I LISA

TEGEVUSED

Jrk nr

Tegevus

Võimsuse/tootlikkuse künnis

(1. veerg)

Töötajate künnisarv

(2. veerg)

1.

Energeetikasektor

a)

Mineraalõli ja gaasi rafineerimistehased

*

10 töötajat

b)

Utmisrajatised

*

c)

Soojuselektrijaamad ja muud põletusseadmed

nimisoojusvõimsusega 50 megavatti (MW)

d)

Koksiahjud

*

e)

Kivisöe trummelveskid

tootmisvõimsusega 1 tonn tunnis

f)

Rajatised söekeemiatoodete ja tahke suitsuvaba kütuse tootmiseks

*

2.

Metallide tootmine ja töötlemine

a)

Rajatised metallimaakide (sealhulgas sulfiidmaak) särdamiseks või paagutamiseks

*

10 töötajat

b)

Rajatised malmi või terase tootmiseks (esmane või teisene sulatamine), kaasa arvatud pidevvalu

tootmisvõimsusega 2,5 tonni tunnis

c)

Rajatised mustmetallide töötlemiseks:

 

i)

kuumvaltsimisseadmed

tootmisvõimsusega 20 tonni toorterast tunnis

ii)

sepistamine sepikodades

löögienergiaga 50 kJ vasara kohta, kus kasutatav soojusvõimsus on üle 20 MW

iii)

pinnete pealesulatamine (mustmetallidele)

toorterase kuluga 2 tonni tunnis

d)

Mustmetalli valukojad

tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas

e)

Rajatised:

 

i)

värviliste toormetallide tootmiseks maagist, kontsentraatidest või teisesest toormest metallurgiliselt, keemiliselt või elektrolüütiliselt

*

ii)

värviliste metallide, sealhulgas teisese toorme sulatamiseks, kaasa arvatud sulamite valmistamiseks (rafineerimise, valamise, jm eesmärgil)

sulatamisvõimsusega 4 tonni pliid ja kaadmiumi või 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas

10 töötajat

f)

Rajatised metallide ja plastide elektrolüütiliseks või keemiliseks pinnatöötluseks

kus töötlemisvannide kogumaht on võrdne 30 m3

3.

Mineraalitööstus

a)

Allmaakaevandamine ja sellega seotud toimingud

*

10 töötajat

b)

Lahtine kaevandamine

kus kaevandatava ala pindala on võrdne 25 ha

c)

Rajatised:

 

i)

tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes

tootmisvõimsusega 500 tonni ööpäevas

ii)

lubja tootmiseks pöördahjudes

tootmisvõimsusega üle 50 tonni ööpäevas

iii)

tsemendiklinkri või lubja tootmiseks teistes ahjudes

tootmisvõimsusega 50 tonni ööpäevas

d)

Rajatised asbesti ja asbestil põhinevate toodete valmistamiseks

*

e)

Rajatised klaasi, kaasa arvatud klaaskiu tootmiseks

sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas

f)

Rajatised mineraalainete sulatamiseks, sealhulgas mineraalkiu tootmiseks

sulatusvõimsusega 20 tonni ööpäevas

g)

Rajatised põletatud keraamiliste toodete valmistamiseks, eriti katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide või portselani valmistamiseks

tootmisvõimsusega 75 tonni ööpäevas või ahjudes mahutavusega 4 m3 ja mahtuvustihedusega 300 kg/m3 põletusahju kohta

4.

Keemiatööstus

a)

Keemiatööstuse seadmed selliste orgaaniliste põhikemikaalide tööstuslikuks tootmiseks nagu:

i)

lihtsüsivesinikud (atsüklilised või tsüklilised, küllastatud või küllastamata, alifaatsed või aromaatsed)

ii)

hapnikku sisaldavad süsivesinikud nagu alkoholid, aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid, atsetaadid, eetrid, peroksiidid, epoksüvaigud

iii)

väävlit sisaldavad süsivesinikud

iv)

lämmastikku sisaldavad süsivesinikud nagu amiinid, amiidid, nitrosoühendid, nitroühendid või nitraadiühendid, nitriilid, tsüanaadid, isotsüanaadid

v)

fosforit sisaldavad süsivesinikud

vi)

halogeenitud süsivesinikud

vii)

metallorgaanilised ühendid

viii)

põhilised plastid (polümeerid, sünteeskiud ja tselluloosil põhinevad kiud)

ix)

sünteetilised kummid

x)

värvained ja pigmendid

xi)

pindaktiivsed ained

*

10 töötajat

b)

Keemiatööstuse seadmed selliste anorgaaniliste põhikemikaalide tootmiseks nagu:

i)

gaasilised ained nagu ammoniaak, kloor või vesinikkloriid, fluor või vesinikfluoriid, süsinikoksiidid, väävliühendid, lämmastikoksiidid, vesinik, vääveldioksiid, karbonüülkloriid

ii)

happed nagu kroomhape, fluorvesinikhape, fosforhape, lämmastikhape, soolhape, väävelhape, ooleum, väävlishape

iii)

alused nagu ammoonium hüdroksiid, kaaliumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid

iv)

soolad nagu ammooniumkloriid, kaaliumkloraat, kaaliumkarbonaat, naatriumkarbonaat, booraks, hõbenitraat

v)

mittemetallid, metalloksiidid või muud sellised anorgaanilised ühendid nagu kaltsiumkarbiid, räni, ränikarbiid

*

c)

Keemiatööstuse seadmed fosfor-, lämmastik- või kaaliväetiste (liht- ja liitväetised) tootmiseks

*

d)

Keemiatööstuse seadmed põhiliste taimekaitsevahendite ja biotsiidide tootmiseks

*

e)

Keemiatööstuse seadmed põhiliste ravimainete tootmiseks keemiliste või bioloogiliste protsesside abil

*

f)

Rajatised lõhkematerjalide ja pürotehniliste toodete tööstuslikuks tootmiseks

*

10 töötajat

5.

Jäätme- ja reoveekäitlus

a)

Rajatised ohtlike jäätmete põletamiseks, pürolüüsiks, taaskasutamiseks, keemiliseks töötlemiseks või ladestamiseks

jõudlusega 10 tonni ööpäevas

10 töötajat

b)

Seadmed olmejäätmete põletamiseks

võimsusega 3 tonni tunnis

c)

Rajatised tavajäätmete kõrvaldamiseks

võimsusega 50 tonni ööpäevas

d)

Prügilad (v.a püsijäätmete ladestamine)

jõudlusega 10 tonni ööpäevas või üldmahuga 25 000 tonni

e)

Rajatised loomakorjuste ja loomsete jäätmete kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks

jõudlusega 10 tonni päevas

f)

Olmereoveepuhastid

võimsusega 100 000 inimekvivalenti

g)

Iseseisvalt käitatavad tööstusreovee puhastid, mis teenindavad üht või mitut käesolevas lisas nimetatud tegevust

võimsusega 10 000 m3 ööpäevas

6.

Paberi- ja puidu tootmine ja töötlemine

a)

Tööstusseadmed tselluloosi tootmiseks puidust või sarnastest kiudmaterjalidest

*

10 töötajat

b)

Tööstusseadmed paberi, pappi ja teiste esmaste puidutoodete tootmiseks (nagu puitlaastplaat, kiud- ja vineerplaat)

tootmisvõimsusega 20 tonni ööpäevas

c)

Tööstusseadmed puidu ja puittoodete töötlemiseks kemikaalidega

tootmisvõimsusega 50 m3 ööpäevas

7.

Intensiivne loomakasvatus ja vesiviljelus

a)

Lindude ja sigade intensiivkasvatus farmides

i)

40 000 linnu kohta

ii)

2 000 produktiivsea kohta (kehamassiga üle 30 kg)

iii)

750 emise kohta

10 töötajat

b)

Intensiivne vesiviljelus

1 000 tonni kalu ja koorikloomi aastas

10 töötajat

8.

Loomsest ja taimsest toormest tooted toiduainete ja jookide tootmisel

a)

Tapamajad

tootmisvõimsusega 50 tonni rümpasid ööpäevas

10 töötajat

b)

Toiduainete, piimatoodete ja jookide töötlemine ja tootmine

 

i)

loomsest toormest (v.a piim)

tootlikkusega 75 tonni valmistoodangut ööpäevas

ii)

taimsest toormest

tootlikkusega 300 tonni ööpäevas (kvartali keskmine tootlikkus)

c)

Piima tootmine ja töötlemine

kus piima võetakse vastu 200 tonni päevas (aasta keskmine)

9.

Muu tegevus

a)

Seadmed kiu või tekstiili eeltöötlemiseks või värvimiseks (pesemiseks, pleegitamiseks, merseerimiseks)

töötlemisvõimsusega 10 tonni ööpäevas

10 töötajat

b)

Nahaparkimisseadmed

töötlemisvõimsusega 12 tonni lõpptoodet ööpäevas

c)

Rajatised ainete, esemete või toodete pinna töötlemiseks, kasutades orgaanilisi lahusteid, eriti viimistlemiseks, trükkimiseks, katmiseks, rasva ärastamiseks, veekindluse tagamiseks, kruntimiseks, värvimiseks, puhastamiseks või impregneerimiseks

lahustite kuluga 150 kg tunnis või 200 tonni aastas

d)

Seadmed grafiidi (tempersöe) või elektrografiidi tootmiseks põletamise või grafitiseerimise teel

*

e)

Rajatised laevaehituseks, laevade värvimiseks või nendelt värvi eemaldamiseks

tootmisvõimsusega 100 m pikkuste laevade jaoks

Selgitavad märkused:

1. veerg sisaldab võimsuse/tootlikkuse künnisväärtusi, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punktis a.

Tärniga (*) tähistatakse olukorda, kus võimsuse/tootlikkuse künnisväärtusi ei kohaldata (kõik rajatised peavad esitama aruanded).

2. veerg sisaldab töötajate künnisarvu, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punktis b.

“10 töötajat” tähendab 10 täiskohaga töötaja ekvivalenti.

II LISA

SAASTEAINED

Jrk nr

CASi number

Saasteaine

Heidete künnisarvud

(1. veerg)

Saasteainete objektiväliste ülekannete künnisarvud

(2. veerg)

Tootmise, töötlemise või kasutamise künnisarvud

(3. veerg)

Õhku

(1a allveerg)

Vette

(1b allveerg)

Maale

(1c allveerg)

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

kg/aastas

1

74-82-8

Metaan (CH4)

100 000

-

-

-

*

2

630-08-0

Süsinikmonoksiid (CO)

500 000

-

-

-

*

3

124-38-9

Süsinikdioksiid (CO2)

100 miljonit

-

-

-

*

4

 

Fluorosüsivesinikud (HFC-d)

100

-

-

-

*

5

10024-97-2

Dilämmastik(mono)oksiid (N2O)

10 000

-

-

-

*

6

7664-41-7

Ammoniaak (NH3)

10 000

-

-

-

10 000

7

 

Mittelenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC)

100 000

-

-

-

*

8

 

Lämmastikoksiidid (NOx/NO2)

100 000

-

-

-

*

9

 

Perfluorosüsinikud (PFC-d)

100

-

-

-

*

10

2551-62-4

Väävelheksafluoriid (SF6)

50

-

-

-

*

11

 

Vääveloksiidid (SOx/SO2)

150 000

-

-

-

*

12

 

Üldlämmastik

-

50 000

50 000

10 000

10 000

13

 

Üldfosfor

-

5 000

5 000

10 000

10 000

14

 

Fluoroklorosüsivesinikud (HCFC-d)

1

-

-

100

10 000

15

 

Fluoroklorosüsinikud (CFC-d)

1

-

-

100

10 000

16

 

Haloonid

1

-

-

100

10 000

17

7440-38-2

Arseen ja selle ühendid (As-ina)

20

5

5

50

50

18

7440-43-9

Kaadmium ja selle ühendid (Cd-na)

10

5

5

5

5

19

7440-47-3

Kroom ja selle ühendid (Cr-ina)

100

50

50

200

10 000

20

7440-50-8

Vask ja selle ühendid (Cu-na)

100

50

50

500

10 000

21

7439-97-6

Elavhõbe ja selle ühendid (Hg-na)

10

1

1

5

5

22

7440-02-0

Nikkel ja selle ühendid (Ni-na)

50

20

20

500

10 000

23

7439-92-1

Plii ja selle ühendid (Pb-na)

200

20

20

50

50

24

7440-66-6

Tsink ja selle ühendid (Zn-na)

200

100

100

1 000

10 000

25

15972-60-8

Alakloor

-

1

1

5

10 000

26

309-00-2

Aldriin

1

1

1

1

1

27

1912-24-9

Atratsiin

-

1

1

5

10 000

28

57-74-9

Klordaan

1

1

1

1

1

29

143-50-0

Kloordekoon

1

1

1

1

1

30

470-90-6

Kloorfenvinfos

-

1

1

5

10 000

31

85535-84-8

Kloroalkaanid, C10-C13

-

1

1

10

10 000

32

2921-88-2

Kloorpürifos

-

1

1

5

10 000

33

50-29-3

DDT

1

1

1

1

1

34

107-06-2

1,2-dikloroetaan (EDC)

1 000

10

10

100

10 000

35

75-09-2

Diklorometaan (DCM)

1 000

10

10

100

10 000

36

60-57-1

Dieldriin

1

1

1

1

1

37

330-54-1

Diuroon

-

1

1

5

10 000

38

115-29-7

Endosulfaan

-

1

1

5

10 000

39

72-20-8

Endriin

1

1

1

1

1

40

 

Halogeenitud orgaanilised ühendid (AOX-ina)

-

1 000

1 000

1 000

10 000

41

76-44-8

Heptakloor

1

1

1

1

1

42

118-74-1

Heksaklorobenseen (HCB)

10

1

1

1

5

43

87-68-3

Heksaklorobutadieen (HCBD)

-

1

1

5

10 000

44

608-73-1

1,2,3,4,5,6-heksaklorotsükloheksaan (HCH)

10

1

1

1

10

45

58-89-9

Lindaan

1

1

1

1

1

46

2385-85-5

Mireks C10Cl12

1

1

1

1

1

47

 

PCDD + PCDF (dioksiinid + furaanid) (Teq-ina)

0,001

0,001

0,001

0,001

0,001

48

608-93-5

Pentaklorobenseen

1

1

1

5

50

49

87-86-5

Pentaklorofenool (PCP)

10

1

1

5

10 000

50

1336-36-3

Polüklooritud bifenüülid (PCBd)

0,1

0,1

0,1

1

50

51

122-34-9

Simasiin

-

1

1

5

10 000

52

127-18-4

Tetrakloroetüleen (PER)

2 000

-

-

1 000

10 000

53

56-23-5

Tetraklorometaan (TCM)

100

-

-

1 000

10 000

54

12002-48-1

Triklorobenseenid (TCBd)

10

-

-

1 000

10 000

55

71-55-6

1,1,1-trikloroetaan

100

-

-

1 000

10 000

56

79-34-5

1,1,2,2-tetrakloroetaan

50

-

-

1 000

10 000

57

79-01-6

Trikloroetüleen

2 000

-

-

1 000

10 000

58

67-66-3

Triklorometaan

500

-

-

1 000

10 000

59

8001-35-2

Toksafeen

1

1

1

1

1

60

75-01-4

Vinüülkloriid

1 000

10

10

100

10 000

61

120-12-7

Antratseen

50

1

1

50

50

62

71-43-2

Benseen

1 000

200 (BTEX-ina) (1)

200 (BTEX-ina) (1)

2 000 (BTEX-ina) (1)

10 000

63

 

Broomitud difenüüleetrid (PBDE)

-

1

1

5

10 000

64

 

Nonülfenool etoksülaadid (NP/NPEd) ja nendega seotud ained

-

1

1

5

10 000

65

100-41-4

Etüülbenseen

-

200 (BTEX-ina) (1)

200 (BTEX-ina) (1)

2 000 (BTEX-ina) (1)

10 000

66

75-21-8

Etüleenoksiid

1 000

10

10

100

10 000

67

34123-59-6

Isoproturoon

-

1

1

5

10 000

68

91-20-3

Naftaleen

100

10

10

100

10 000

69

 

Tinaorgaanilised ühendid (Snüld)

-

50

50

50

10 000

70

117-81-7

Di-(2-etüül heksüül) ftalaat (DEHP)

10

1

1

100

10 000

71

108-95-2

Fenoolid (Cüld)

-

20

20

200

10 000

72

 

Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHd) (2)

50

5

5

50

50

73

108-88-3

Tolueen

-

200 (BTEX-ina) (1)

200 (BTEX-ina) (1)

2 000 (BTEX-ina) (1)

10 000

74

 

Tributüültina ja ühendid

-

1

1

5

10 000

75

 

Trifenüültina ja ühendid

-

1

1

5

10 000

76

 

Orgaaniline üldsüsinik (TOC) (kas Cüld või COD/3)

-

50 000

-

-

**

77

1582-09-8

Trifluraliin

-

1

1

5

10 000

78

1330-20-7

Ksüleenid

-

200 (BTEX-ina) (1)

200 (BTEX-ina) (1)

2 000 (BTEX-ina) (1)

10 000

79

 

Kloriidid (Clüld)

-

2 miljonit

2 miljonit

2 miljonit

10 000 (3)

80

 

Kloor ja anorgaanilised ühendid (HCl-ina)

10 000

-

-

-

10 000

81

1332-21-4

Asbest

1

1

1

10

10 000

82

 

Tsüaniidid (CNüld)

-

50

50

500

10 000

83

 

Fluoriidid (Füld)

-

2 000

2 000

10 000

10 000 (3)

84

 

Fluor ja anorgaanilised ühendid (HF-ina)

5 000

-

-

-

10 000

85

74-90-8

Vesiniktsüaniid (HCN)

200

-

-

-

10 000

86

 

Tahked osakesed (PM10)

50 000

-

-

-

*

Saasteaine CASi number tähendab keemiaalase referaatteeninduse (Chemical Abstracts Service) täpset registrinumbrit.

1. veerg sisaldab künnisarve, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktides i ja iv. Kui allveerus (õhk, vesi või maa) toodud künnisarvu on ületatud, nõutakse protokolliosalistelt, kes on end sidunud aruandluse süsteemiga vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile a, aruande esitamist, sõltuvalt kõnealusest rajatisest, heidete või saasteainete kohta reovees, mis on suunatud reovee puhastamisele või ülekannete kohta allveerus viidatud keskkonnaelementidesse.

2. veerg sisaldab künnisarve, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktis ii. Kui selles veerus toodud künnisarve ületatakse mingi kindla saasteaine osas, nõutakse protokolliosalistelt, kes on end sidunud aruandluse süsteemiga vastavalt artikli 7 lõike 1 punkti a alapunktile ii, aruande esitamist selle saasteaine ülekandmise kohta väljapoole kõnesoleva rajatise territooriumi.

3. veerg sisaldab künnisarve, millele viidatakse artikli 7 lõike 1 punktis b. Kui selles veerus toodud künnisarve ületatakse mingi kindla saasteaine osas, nõutakse protokolliosalistelt, kes on end sidunud aruandluse süsteemiga vastavalt artikli 7 lõike 1 punktile b, aruannet selle saasteaine heidete ja ülekande kohta väljapoole kõnealuse rajatise territooriumi.

Sidekriips (-) näitab, et kõnealuse parameeteri kohta ei ole vaja aru anda.

Tärn (*) näitab, et selle saasteaine osas tuleks tootmise, töötlemise või kasutamise künnisarvu asemel kasutada pigem 1a allveerus märgitud heite künnisarvu.

Kahekordne tärn (**) näitab, et selle saasteaine osas tuleks tootmise, töötlemise või kasutamise künnisarvu asemel kasutada pigem 1b allveerus märgitud heite künnisarvu.

III LISA

A   OSA

KÕRVALDAMISTOIMINGUD (“D”)

maapealne või maa-alune ladestamine (nt prügilasse),

pinnastöötlus (nt vedelate või püdelate jäätmete biolagundamine pinnases),

maasse pumpamine (nt vedelate heitmete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse),

ladustamine pinnareservuaaridesse (nt vedelate või püdelate jäätmete paigutamine karjääridesse, tiikidesse või biotiikidesse),

spetsiaalselt ehitatud prügilatesse (nt paigutamine eraldatud, vooderdatud kärgedesse, mis on kaetud ning isoleeritud üksteisest ja ka ümbritsevast keskkonnast),

heited veekogusse, v.a merre/ookeani,

heited merre/ookeani, sealhulgas sisestamine merepõhja,

bioloogiline käitlemine, mida ei ole käesolevas lisas mujal määratletud ja mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse käesolevas osas määratletud toimingute abil,

füüsikalis-keemiline töötlemine, mida käesolevas lisas ei ole mujal määratletud ja mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse käesolevas osas määratletud toimingute abil (nt aurustamine, kuivatamine, kaltsineerimine, neutraliseerimine, sadestamine),

põletamine maal,

põletamine merel,

püsiladustamine (nt konteinerite paigutamine kaevandusse),

jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne käesolevas osas määratletud toimingute alustamist,

ümberpakkimine enne käesolevas osas määratletud toimingute alustamist,

vaheladustamine käesolevas lisas määratletud toimingu ajal.

B   OSA

TAASKASUTAMISTOIMINGUD (“R”)

kasutamine kütusena (v.a otsene põletamine) või muu energiaallikana,

lahusti taasväärtustamine/regenereerimine,

lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine,

metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine,

muude anorgaaniliste materjalide ringlussevõtt/taasväärtustamine,

hapete ja aluste regenereerimine,

reostustõrjeks kasutatud komponentide taaskasutamine,

katalüsaatorikomponentide taaskasutamine,

kasutatud naftasaaduste taasrafineerimine või korduskasutamine mõnel muul viisil,

pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parandamiseks,

jääkmaterjalide kasutamine, mis on saadud käesolevas osas eespool määratletud taaskasutamistoimingute tulemusena,

jäätmete vahetamine käesolevas osas eespool määratletud taaskasutamistoiminguteks,

materjali kogumine, mida on kavas kasutada käesolevas osas määratletud toiminguteks.

IV LISA

VAHEKOHUS

1.

Kui vaidlus antakse käesoleva protokolli artikli 23 lõike 2 kohaselt lahendamiseks vahekohtusse, teatab vaidluseosaline või teatavad vaidluseosalised diplomaatilisel teel teisele vaidluseosalisele või teistele vaidluseosalistele ning samuti sekretariaadile vaidluse sisu, viidates esmajoones protokolli nendele artiklitele, mille tõlgendamise või kohaldamise üle vaieldakse. Sekretariaat edastab saadud info kõigile protokolliosalistele.

2.

Vahekohus koosneb kolmest liikmest. Vaidluses hagejaks olev osaline või olevad osalised ning vaidluse vastasosaline või -osalised määravad mõlemad vahekohtuniku ning need kaks nimetatud vahekohtunikku määravad vastastikusel kokkuleppel kolmanda, kes on vahekohtu esimees. Viimati nimetatud vahekohtunik ei või olla vaidluseosalise riigi kodanik, tema alaline elukoht ei või olla vaidluseosalise riigi territooriumil, ta ei tohi töötada vaidluseosalise heaks, ega või olla osalenud nimetatud vaidluse lahendamises muus ametis olles.

3.

Kui vahekohtu esimeest ei ole määratud teise vahekohtuniku määramisest alates kahe kuu jooksul, määrab esimehe Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretär ükskõik kumma vaidluseosalise taotluse põhjal järgmise kahe kuu jooksul.

4.

Kui üks vaidluseosaline ei määra kohtunikku lõikes 1 viidatud teatamisest alates kahe kuu jooksul, võib teine vaidluseosaline teatada sellest Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretärile, kes määrab vahekohtu esimehe järgmise kahe kuu jooksul. Pärast määramist palub vahekohtu esimees vaidluseosalisel, kes ei ole vahekohtunikku määranud, määrata see kahe kuu jooksul. Kui ta ei ole seda nimetatud aja jooksul teinud, teavitab esimees sellest Euroopa Majanduskomisjoni tegevsekretäri, kes määrab vahekohtuniku järgmise kahe kuu jooksul.

5.

Vahekohus teeb oma otsuse kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja käesoleva protokolli sätetega.

6.

Käesoleva lisa sätete kohaselt moodustatud vahekohus koostab oma töökorra.

7.

Vahekohtu otsused menetluse korra ja sisu kohta võetakse vastu liikmete häälteenamusega.

8.

Faktide selgitamiseks võib vahekohus võtta kõiki vajalikke meetmeid.

9.

Vaidluseosalised lihtsustavad vahekohtu tööd ning kasutades eelkõige kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid:

a)

esitavad talle kõik asjakohased dokumendid, vahendid ja info;

b)

võimaldavad tal vajaduse korral kutsuda tunnistajaid või eksperte ja saada neilt tunnistusi.

10.

Vaidluseosalised ja vahekohtunikud kaitsevad usaldusalustelt kohtumenetluse käigus saadud info konfidentsiaalsust.

11.

Vahekohus võib ühe vaidluseosalise taotlusel soovitada ajutiste kaitsemeetmete võtmist.

12.

Kui üks vaidluseosaline ei ilmu vahekohtusse või ei suuda end kohtuasjas kaitsta, võib teine vaidluseosaline taotleda vahekohtult menetluse jätkamist ja lõppotsuse tegemist. Ühe vaidluseosalise puudumine istungilt või vaidluseosalise ebaõnnestumine enda kaitsmisel ei takista menetlust. Vahekohus peab enne lõppotsuse tegemist veenduma, et hagi on nii faktiliselt kui juriidiliselt põhjendatud.

13.

Vahekohus võib ära kuulata otseselt vaidlusalusest asjast tekkiva vastunõude ja teha selle kohta otsuse.

14.

Vaidluseosalised tasuvad vahekohtu liikmete töötasu ja muud kulud võrdselt, kui kohus vaidluse asjaoludest tingituna ei otsusta teisiti. Vahekohus peab oma kulude arvestust ja koostab pooltele nende kohta lõpparuande.

15.

Protokolliosaline, kellel on vaidlusaluses asjas õiguslikke huvisid, mida asjas tehtud otsus võib mõjutada, võib menetlusse sekkuda vahekohtu nõusolekul.

16.

Vahekohus teeb otsuse viie kuu jooksul alates kohtu moodustamise päevast, kui ta ei pea vajalikuks pikendada tähtaega veel kuni viie kuu võrra.

17.

Vahekohtu otsusele lisatakse selle põhjendus. Otsus on lõplik ja vaidluseosalistele täitmiseks kohustuslik. Vahekohus saadab otsuse vaidluspooltele ja sekretariaadile. Sekretariaat edastab saadud info kõigile protokolliosalistele.

18.

Vaidluseosaliste vahel tekkinud otsuse tõlgendamise või täitmise vaidluse võib kumbki osaline esitada lahendamiseks asjas otsuse teinud vahekohtule või kui see on toimimise lõpetanud, siis teisele vahekohtule, mis on selleks otstarbeks moodustatud samal viisil kui esimene.


(1)  Üksikute saasteainete kohta antakse aru BTEX-i künnisarvu (benseeni, tolueeni, etüülbenseeni ja ksüleeni summaarne parameeter) ületamise korral.

(2)  Polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAHd) tuleb mõõta bens(a)püreeni (50-32-8), benso(b)fluoranteeni (205-99-2), benso(k)fluoranteeni (207-08-9), indeno (1,2,3-cd)püreenina (193-39-5) (võetud piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokollist püsivate orgaaniliste saasteainete kohta).

(3)  Anorgaanilised ühendid.


B LISA

Euroopa Ühenduse deklaratsioon kooskõlas ÜRO-EMK saasteainete heite- ja ülekanderegistrite protokolli artikli 26 lõikega 4

Euroopa Ühendus deklareerib, et vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule, eriti selle artikli 175 lõikele 1, on ta pädev sõlmima rahvusvahelisi lepinguid ning rakendama nendest tulenevaid kohustusi, mis aitavad kaasa järgmiste eesmärkide saavutamisele:

keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine,

inimese tervise kaitse,

loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine,

meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegeleda piirkondlike või ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega.

Saasteainete heite- ja ülekanderegister on sobiv vahend, millega ergutada keskkonnaalase tegevuse parandamist, võimaldada üldsuse juurdepääsu saasteaine heitkoguste alasele teabele ning mida riigid saavad kasutada arengusuundade jälgimiseks, saasteainete vähendamise edusammude demonstreerimiseks, täitmise järelvalve toetamiseks ja edusammude hindamiseks, aidates sellega kaasa eespool nimetatud eesmärkide saavutamisele.

Lisaks deklareerib Euroopa Ühendus, et on juba võtnud vastu õigusaktid, mis on tema liikmetele siduvad ja mis hõlmavad käesoleva protokolliga reguleeritud küsimusi, ning et ta esitab nende õigusaktide nimekirja vastavalt protokolli artikli 26 lõikele 4 ja ajakohastab seda vajadusel.

Euroopa Ühendus vastutab selliste protokollist tulenevate nõuete täitmise eest, mida reguleerib ühenduse kehtiv õigus.

Ühenduse pädevus on oma loomult pidevalt arenev.