ELi ühine kalanduspoliitika

PÕHIPUNKTID

• Kalavarude majandamise eesmärk on võimaldada kaluritel saavutada maksimaalne püük kalavarude taastootmist märkimisväärselt ohustamata (nende „maksimaalne jätkusuutlik saagikus“). Selleks on kõigile ärilisel eesmärgil kasutatavatele kalavarudele määratud lubatud kogupüük (või „kalapüügivõimalused“). Kui võimalik, siis 2015. aastaks, aga hiljemalt 2020. aastaks, mõnel juhul 2025. aastaks, pidi kõigi kalavarude püügitase olema kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega.
• Kalavarude majandamine põhineb teaduslikel nõuannetel. ELi liikmesriigid peavad koguma ja haldama teaduslike nõuannete jaoks vajalikke andmeid ning tegema need kättesaadavaks. Need hõlmavad bioloogilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaal-majanduslikke andmeid. EL toetab rahaliselt andmekogumise tegevust.
• ÜKP määruse eesmärk on lossimiskohustuse kehtestamisega lõpetada raiskav tava visata soovimatu saak tagasi merre (tagasiheide). Lossimiskohustus kehtestati järk-järgult aastatel 2015–2019 ja on nüüd täielikult jõus. Selle kohaselt on kalurid kohustatud lossima kogu reguleeritud kaubanduslike liikide saagi.
• Mitmeaastastes kavades on ette nähtud kalavarude majandamise eesmärgid.
• Tehnilised meetmed on ulatuslik eeskirjade kogum, millega reguleeritakse seda, kuidas, kus ja millal tohivad kalurid kala püüda. Need on kehtestatud kõigile Euroopa merepiirkondadele, kuid need on piirkondlikke olusid arvesse võttes erinevates merepiirkondades märkimisväärselt erinevad.
• ÜKP määrusega detsentraliseeritakse otsustamist ja tuuakse see püügipiirkondadele lähemale (nn piirkondadeks jaotamise protsess). Sellega nähakse ette nõuandekomisjonide moodustamine igas geograafilises piirkonnas. Liikmesriigid, kellel on majandamisalane huvi konkreetse piirkonna vastu, võivad teha üksikasjalike meetmete ettepanekud, mille komisjon võib võtta ELi õigusesse.
• Kalanduse kontrollisüsteem tagab ÜKP määruse eeskirjade järgimise, sealhulgas uue määruse (EL) 2023/2842 (juhtimismäärus) ja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses (määrus (EÜ) nr 1005/2008 – vt kokkuvõte). Määrusega (EL) nr 1026/2012 (vt kokkuvõte) sätestatakse eeskirjad, mis kehtivad kalavarude kaitsmise kohta mittesäästvat kalapüüki lubavates riikides.
• Uued turustusstandardid, mis puudutavad märgistamist, kvaliteeti ja jälgitavust, võimaldavad tarbijatel olla paremini informeeritud müügil oleva kala päritolust ja selle tootmisviisist.
• Nüüdsest kohaldatakse ELi vetest väljaspool kalastavatele ELi laevadele säästvuse põhimõtet. Komisjonile antakse volitused pidada läbirääkimisi ja sõlmida ELi nimel säästva kalapüügi partnerluslepinguid teatavate ELi mittekuuluvate partnerriikidega. Need lepingud:
  • võimaldavad ELi laevadel püüda ülemääraseid varusid partnerriigi eksklusiivses majandusvööndis õiguslikult reguleeritud keskkonnas rahalise toetuse eest;
  • keskenduvad ressursside säilitamisele ja keskkonnasäästlikkusele, tagades, et kõigi ELi laevade suhtes kohaldatakse samu kontrolli- ja läbipaistvuseeskirju.
• Liikmesriigid peavad toetama säästva vesiviljeluse arengut mitmeaastaste riiklike kavade kaudu.

ÜKP määruse läbivaatamine

2023. aastal avaldas komisjon aruande ühise kalanduspoliitika toimimise kohta. See raport hindab ÜKP toimivust, 10 aastat pärast viimast reformi 2013. aastal. Selles antakse ülevaade sellest, mis toimib ja kus on saavutatud käegakatsutavaid tulemusi, kus rakendamine on maha jäänud ja milliseid jõupingutusi on veel vaja teha, et ühise kalanduspoliitika potentsiaali täielikult ära kasutada. Samal ajal on sellel ka tulevikku suunatud perspektiiv, mis pakub tulevikuvisiooni ja teed kestliku ja vastupanuvõimelise kalanduse suunas.

Komisjon avaldab igal aastal teatise, milles antakse ülevaade edusammudest kalavarude olukorras ja algatatakse laialdane üldsusega konsulteerimine järgmise aasta püügivõimaluste kindlaks määramiseks. Teatises hinnatakse edusamme säästva kalapüügi saavutamisel ELi vetes ning vaadatakse üle tasakaal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel, sektori sotsiaal-majanduslikud tulemused ja lossimiskohustuse rakendamine. Samuti esitatakse selles põhisuunad, millel põhinevad järgmise aasta kalapüügivõimalusi käsitlevad ettepanekud.