Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Summaries of EU Legislation

Jätkusuutlikkusega seotud teabe avalikustamine finantsteenuste sektoris

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2019/2088 jätkusuutlikkusega seotud teabe avalikustamise kohta finantsteenuste sektoris

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Määruses (EL) 2019/2088, mis võeti vastu kestliku rahanduse õigusraamistiku osana, sätestatakse ühtlustatud läbipaistvuseeskirjad finantsturu osaliste1 ja finantsnõustajate2 jaoks selle kohta, kuidas nad integreerivad keskkonna-, sotsiaalsed ja hea valitsemistava tegurid oma investeerimisotsustesse ja finantsnõustamistesse, ning nende üldiste ja toodetega seotud kestlikkuse ambitsioonide kohta. Selle eesmärk on piirata võimalikku rohepesu, kui kestliku või kliimasõbralikuna turustatavad finantstooted3 või väited finantsüksuste kaasamise kohta ei vasta praktikas nendele standarditele.
  • Kuigi määrus sätestab avalikustamise reeglid, nõuab see tõhusalt finantsturu osalistelt ja finantsnõustajatelt strateegiliste äri- ja investeerimisotsuste tegemist, mille nad peavad seejärel avalikustama.
  • Määrus lisab finantsturgudele vastutust, distsipliini ja tõhusust ning kiirendab konkurentsi kestliku rahanduse kiiresti arenevas segmendis. See parandab ka kestlikkuse tulemuslikkust puudutavat teavet ja võrreldavust lõppinvestoritele ning andmeid ja teavet poliitikakujundajatele, järelevalveasutustele, akadeemilistele ringkondadele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele.
  • Võrreldava ja usaldusväärse kestlikkusega seotud teabega investeeringute riskide ja mõjude kohta täiendab määrus muid algatusi, mis soodustavad finantssüsteemi üleminekut kestlikkusele ning toetab jätkuvalt juba kestlikke ettevõtteid.

PÕHIPUNKTID

Määruses tehakse selget vahet väljastpoolt tulevate kestlikkuse riskide (keskkonna-, sotsiaalsed või valitsemisalased (ESG) sündmused või tingimused, mis nende esinemisel võivad avaldada tegelikku või potentsiaalset olulist negatiivset mõju investeeringu väärtusele) ja kestlikkusega seotud ebasoodsate mõjude vahel (negatiivne välismõju ESG tingimustele). Määruses selgitatakse ka investeerimise võimalikke positiivseid mõjusid kestlikkusele.

Üksuse tasandil läbipaistvus / läbipaistvus finantsturu osaliste ja finantsnõustajate poolt

Finantsturu osalised ja finantsnõustajad peavad oma veebisaitidel avaldama alljärgneva:

  • teabe selle kohta, kuidas nad võtavad arvesse oma ärimudelite negatiivseid välismõjusid, nimelt investeerimisotsuste või finantsnõustamise peamisi negatiivseid mõjusid ESG kestlikkusele, või
  • teabe, mis selgitab, miks nende arvates selline negatiivne mõju puudub.

Finantsturu osaliste ja finantsnõustajate veebisaidid peavad sisaldama ka teavet selle kohta, kuidas

  • nad integreerivad kestlikkuse riskid oma investeerimisotsuste tegemise protsessi ja finantsnõustamisse;
  • nende tasustamispoliitika on kooskõlas kestlikkuse riskide integreerimisega.

Finantstoodete läbipaistvus

Tänaseks on välja töötatud erineva ambitsioonikusega kestlikke finantstooteid. Seetõttu eristatakse käesolevas määruses läbipaistvusnõudeid

  • finantstoodete puhul, mis edendavad keskkonna- või sotsiaalseid omadusi, ja
  • finantstoodete puhul, mille eesmärk on avaldada positiivset mõju keskkonnale ja ühiskonnale.

Kaks finantstoodete kategooriat peavad selgitama lepingueelsetes finantstoodetega seotud dokumentides4, kuidas tuleb saavutada nende ESG kestlikkus ja perioodilistes finantstoodetega seotud dokumentides5, kuidas see on saavutatud.

Lisaks peavad kõik finantstooted:

  • täpsustama lepingueelsetes dokumentides, kuidas integreeritakse kestlikkuse riskid investeerimisotsustesse, ja
  • tegema kindlaks võimaliku mõju investeeringu tasuvusele.

Sarnased reeglid kehtivad ka finantsnõustajatele. Samuti peavad finantsturu osalised, kes arvestavad põhilise negatiivse mõjuga kestlikkusele, selgitama, kas ja kuidas nende finantstooted võtavad arvesse põhilist negatiivset mõju.

Euroopa järelevalveasutused pidid

  • koostama vajalikud regulatiivsed tehnilised standardid asjakohase teabe sisu, metoodika ja esitamise kohta ning esitama need Euroopa Komisjonile , , ja ;
  • koostama rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks keskkonna- või sotsiaalsete tunnuste ja kestlike investeeringute edendamist käsitleva teabe standardne esitusviis;
  • esitama ja seejärel igal aastal komisjonile aruande parimate tavade kohta ja andma soovitusi vabatahtlike aruandlusstandardite kohta.

Aruanne avalikustatakse ning edastatakse Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule.

Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid

  • tagavad, et vastavad asutused teevad järelevalvet käesoleva õigusakti täitmise üle;
  • võivad kohaldada määrust riiklikke sotsiaalkindlustusskeeme haldavate pensionitoodete väljatöötajate ning mikrokindlustuse vahendajate ja investeerimisühingute suhtes.

Komisjon

  • võib võtta vastu regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid;
  • pidi hindama õigusakti ja kaaluma muudatusettepanekute tegemist.

Seda määrust ei kohaldata automaatselt järgmiste suhtes:

  • kindlustusvahendajad, kes annavad nõu kindlustuspõhiste investeerimistoodete6 kohta;
  • investeerimisühingud, kes pakuvad investeerimisnõustamist ja on ettevõtted olenemata nende õiguslikust vormist.

Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP)

Muutmismäärusega (EL) 2023/2869 lisatakse määrusesse (EL) nr 2019/2088 uus artikkel, mis käsitleb juurdepääsu Euroopa ühtsele juurdepääsupunktile (ESAP), mis on loodud määrusega (EL) 2023/2859 (vt kokkuvõte). Euroopa ühtne juurdepääsupunkt võimaldab juurdepääsu ELi ettevõtjaid ja ELi investeerimistooteid käsitlevale avalikule finantsteabele ja kestlikkusega seotud teabele. Muutmisakti kohaselt nõutakse, et alates peavad finantsturu osalised ja finantsnõustajad kestlikkusriski käsitlemise põhimõtete, kestlikkusele avalduva kahjuliku mõju, tasustamispõhimõtete kooskõla kohta kestlikkusega seotud riskide lõimimise või finantstoodete keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste kohta teabe avalikustamisel esitama selle teabe samal ajal asjaomasele kogumisasutusele, et teha see ESAPi kaudu juurdepääsetavaks. Muutmismääruses on sätestatud ka tingimused, millele see teave peab vastama.

Delegeeritud õigusaktid

Delegeeritud määrusega (EL) 2022/1288 täiendatakse määrust (EL) 2019/2088 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks lepingueelsetes dokumentides, veebisaitidel ja korrapärastes aruannetes sisalduva teabe sisu, metoodika ja esitamine järgmiste kohta:

  • kestlikkuse näitajad ja kestlikkusele avalduv negatiivne mõju;
  • põhimõte ei kahjusta oluliselt;
  • keskkonnaalaste või sotsiaalsete omaduste ja kestliku investeerimise eesmärkide edendamine.

Õigusaktiga kohustatakse ka finantsturu osalejaid avalikustama teavet selle kohta, mil määral investeeritakse finantstootega maagaasi ja tuumaenergiaga seotud tegevustesse, mis on kooskõlas taksonoomiamäärusega (vt kokkuvõte), nagu on sätestatud täiendavas kliimaalases delegeeritud õigusaktis.

Nende muudatuste eesmärk on suurendada läbipaistvust ja anda investoritele võimalus teha teadlikke investeerimisotsuseid.

Kõnealuseid nõudeid ja standardeid kohaldatakse alates ja muudatusi kohaldatakse alates .

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates , välja arvatud reeglid, mis käsitlevad kestlikkusele avalduvate negatiivsete mõjude läbipaistvust, kuivõrd neid kohaldatakse finantsturu osaliste suhtes, kelle keskmine töötajate arv on majandusaasta jooksul üle 500, või kes on emaettevõtjad suurele kontsernile, kelle konsolideeritud töötajate arv on majandusaastal üle 500. Nendel juhtudel on seda kohaldatud alates .

TAUST

  • Ühtlustatud reeglid võimaldavad lõppinvestoritel saada teavet erinevate finantstoodete ESG-mõju kohta erinevates liikmesriikides.
  • Institutsionaalsed investorid, nagu varahaldurid, pensionifondid või elukindlustusseltsid, investeerivad oma klientide nimel. ELi ranged õigusnõuded, mis hõlmavad laia valikut finantstooteid alates investeerimisfondidest kuni personaalsete pensionitoodeteni, tagavad, et need investorid tegutsevad oma klientide huvides.
  • Määrusega kehtestatakse täiendavad avalikustamisnõuded investeerimisotsuste keskkonna- ja sotsiaalse mõju kohta.

Lisateave

PÕHIMÕISTED

  1. Finantsturu osaline. Kõik finantsüksused, kes haldavad oma klientide raha finantstoodete kaudu ja mis on kindlustusandja, kes pakub kindlustuspõhist investeerimistoodet; investeerimisühing, kes tegeleb portfelli valitsemisega; tööandja kogumispensioni asutus; pensionitoote väljatöötaja; alternatiivse investeerimisfondi valitseja; üleeuroopalise personaalse pensionitoote pakkuja; määruse (EL) nr 345/2013 artikli 14 kohaselt registreeritud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja; määruse (EL) nr 346/2013 artikli 15 kohaselt registreeritud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja; vabalt kaubeldavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjat (UCITS) valitsev fondivalitseja; või krediidiasutus, kes tegeleb portfelli valitsemisega.
  2. Finantsnõustaja. See mõiste hõlmab kõike alljärgnevat: kindlustusvahendaja või ettevõtja, kes pakub kindlustusnõustamist seoses kindlustuspõhiste investeerimistoodetega; krediidiasutus või investeerimisühing, kes pakub investeerimisnõustamist; alternatiivse investeerimisfondi valitseja, kes pakub investeerimisnõustamist kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL (riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta) või eurofondi valitseja, kes pakub investeerimisnõustamist vastavalt eurofondide direktiivile 2009/65/EÜ.
  3. Finantstooted. Investeeringud, nagu väärtpaberiportfell, alternatiivne investeerimisfond, kindlustuspõhine investeerimistoode, pensionitoode või -skeem, eurofond või üleeuroopaline personaalne pensionitoode.
  4. Lepingueelsed finantstoodetega seotud dokumendid. Dokumendid, mis jagavad teavet finantstoodete kohta enne, kui investor teeb investeerimisotsuse.
  5. Perioodilised finantstoodetega seotud dokumendid. Aruanded, mis avaldatakse tavaliselt igal aastal ja mis käsitlevad konkreetsete finantstoodete tulemuslikkust.
  6. Kindlustuspõhised investeerimistooted. Valik investeerimistooteid, mida turustatakse jaeinvestoritele ja mis on seotud investeerimisriskiga. Nende hulka kuuluvad kindlustuspoliisides sisalduvad struktureeritud finantstooted, nagu optsioonid.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, , lk 1–16)

Määruse (EL) 2019/2088 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud:

Top