Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravad meetmed

KOKKUVÕTE:

nõukogu otsus (ÜVJP) 2020/1999, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid

nõukogu määrus (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid

MIS ON OTSUSE JA MÄÄRUSE EESMÄRK?

  • Otsusega (CFSP) 2020/1999 ja määrusega (EL) 2020/1998 kehtestatakse ülemaailmne Euroopa Liidu (EL) sanktsioonide kord raskete inimõiguste rikkumiste eest.
  • Määrust (EL) 2020/1998 kohaldati automaatselt ja ühtselt kõikides ELi liikmesriikides kohe pärast selle jõustumist, ilma vajaduseta siseriiklikku õigusesse ülevõtmise järele. Seda on korduvalt muudetud, viimati 2024. aasta mais määrusega (EL) 2025/1256.
  • Selleks et tagada kooskõla ELi sanktsioonide süsteemi ja ÜRO Julgeolekunõukogu vastu võetud meetmete vahel, muudetakse nõukogu otsustega (ÜVJP) 2025/1110 ja 2025/1255 otsust (ÜVJP) 2020/1999.

PÕHIPUNKTID

ELi ülemaailmne inimõiguste sanktsioonirežiim (EUGHRSR) annab ELile õigusliku aluse võtta sihikule üksikisikud, ettevõtted ja rühmitused (sealhulgas need, kes on või ei ole seotud riikide valitsustega), kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest või on sellega seotud kogu maailmas, olenemata toimumiskohast.

Kohaldamisala

EUGHRSR hõlmab mitmeid inimõiguste rikkumisi, sealhulgas:

  • genotsiid;
  • inimsusevastased kuriteod;
  • piinamine ja muu julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine;
  • orjus;
  • kohtuvälised, hulgi või meelevaldsed hukkamised ja tapmised;
  • isikute sunniviisiline kadumine ja meelevaldsed vahistamised või kinnipidamised.

Sanktsioonide kord hõlmab ka tegusid, mis on laialt levinud, süstemaatilised või tekitavad tõsist muret seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eesmärkidega, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21. Need hõlmavad muuhulgas järgmist:

  • inimkaubandus;
  • inimõiguste rikkumine rändajate salaja üle piiri toimetajate poolt;
  • seksuaalvägivald ja soopõhine vägivald;
  • vabaduste rikkumine või kuritarvitamine:
    • rahumeelne kogunemine ja ühinemine,
    • arvamus ja eneseväljendus,
    • religioon või veendumused.

Sanktsioonid ja erandid

Piiravad meetmed hõlmavad üksikisikute reisikeeldu ja nii üksikisikute kui ka üksuste rahaliste vahendite külmutamist. Lisaks keelatakse ELi isikutel ja üksustel teha vahendeid kas otseselt või kaudselt kättesaadavaks nimekirja lisatud isikutele.

Liikmesriigid võivad teha meetmetest erandeid järgmistel põhjustel reisimisele:

  • kiireloomuline humanitaarvajadus;
  • osalemine valitsustevahelistel või ELi reklaamitud või korraldatud koosolekutel;
  • kohtumenetluses osalemine.

Kajastades ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2664 (2022) mõtet ja eesmärgiga tagada humanitaarabi õigeaegne kohaletoimetamine või muu inimeste põhivajadusi toetav tegevus, kehtestatakse nõukogu otsuse (ÜVJP) 2024/1025 muutmisega erand otsuse (ÜVJP) 2020/1999 alusel loetellu kantud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes kohaldatavatest varade külmutamise meetmetest ning neile rahaliste vahendite ja majandusressursside kättesaadavaks tegemise piirangutest. See erand on seotud selliste organisatsioonide tegevusega nagu

  • ÜRO, selle asutused ja programmid;
  • rahvusvahelised organisatsioonid;
  • humanitaarorganisatsioonid, kellel on ÜRO Peaassamblee vaatleja staatus;
  • organisatsioonid ja asutused, kellele EL on andnud humanitaarpartnerluse tõendi või kelle liikmesriik on sertifitseerinud või tunnustanud vastavalt riiklikele menetlustele;
  • liikmesriikide spetsialiseeritud asutused.

Liikmesriikide pädevad asutused võivad anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui nad on teinud kindlaks, et nende rahaliste vahendite või majandusressursside andmine on vajalik humanitaarabi õigeaegse kohaletoimetamise tagamiseks või inimeste põhivajadusi toetava muu tegevuse toetamiseks.

Nimekirja muutmine

Nimekirja muudatusettepanekuid saavad teha Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning liikmesriigid.

Muudatuste üle otsustab Euroopa Liidu Nõukogu ja need kuulutatakse välja avalikult.

Teatavate kolmandate riikide ühinemine ELi piiravate meetmetega

Selle otsusega on ühinenud kandidaatriigid Albaania, Gruusia, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Ukraina ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigid Island, Liechtenstein ja Norra (mis on samuti Euroopa Majanduspiirkonna liikmed). Nad tagavad, et nende riiklik poliitika on kooskõlas selle otsusega.

MIS AJAST OTSUST JA MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Neid kohaldatakse alates .

Otsuse (ÜVJP) 2023/2721 muutmisega pikendati otsuses (ÜVJP) 2020/1999 sätestatud meetmete kehtivust kuni .

TAUST

EUGHRSR oli osa ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavas aastateks 2020–2024 sätestatud kohustusest võidelda raskete inimõiguste rikkumistega.

Lisateave

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2020/1999 , mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 410I, , lk 13–19).

Otsuse (ÜVJP) 2020/1999 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu määrus (EL) 2020/1998 , mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 410I, , lk 1–12).

Vt konsolideeritud versioon.

viimati muudetud

Top