Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankelepingute sõlmimise kord

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

• Direktiivi kohaldatakse põhimõtteliselt kaitseotstarbelise varustuse, ehitustööde ja teenuste hankelepingutele ning julgeoleku eesmärgiga tundlikele ostudele, millega kaasneb salastatud teave.
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 kohaselt on liikmesriikidel õigus vabastada teatavad lepingud käesolevast direktiivist, kui see on nende oluliste julgeolekuhuvide kaitsmiseks hädavajalik.
• Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt piirdub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 346 alusel lubatud erand erandlike ja selgelt määratletud juhtudega. Juhtumipõhise hinnangu alusel tuleb näidata, et selle kohaldamise tingimused on täidetud.

Läbivaatamismenetlused

Direktiiv võimaldab läbivaatamismenetlusi (st pakkujal¹ on võimalus vaidlustada hankelepingu sõlmimine teise pakkujaga), mille eesmärk on tagada asjaomastele pakkujatele õiguskaitse. See kord soodustab ka läbipaistvust ja mittediskrimineerimist hankelepingute sõlmimisel, kahjustamata liikmesriikide vajadust konfidentsiaalsuse järele.

Kaitsega seotud tooted

Direktiiv 2009/81/EÜ võeti vastu osana paketist, mis sisaldab ka direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete vedude kohta ELis (vt kokkuvõte). Piiriüleste pakkumismenetluste toimimiseks on oluline kaitseotstarbeliste toodete lihtsustatud vedu liikmesriikide vahel, nagu on määratletud direktiiviga 2009/43/EÜ.

Hindamisaruanne

2016. aastal avaldatud komisjoni aruandes, milles hinnatakse direktiivi 2009/81/EÜ rakendamist, jõuti järeldusele, et direktiiv aitas avada kaitsevaldkonna siseturu, kuid edasiminekuks on veel ruumi.

Euroopa kaitsealane tegevuskava, Euroopa Kaitsefond ja koostööhanked

Et toetada liikmesriikide tõhusamaid kulutusi ühisele kaitsevõimele ning tugevdada ELi kaitsesektori konkurentsivõimelist ja uuenduslikku tööstusbaasi, käivitas komisjon 2016. aasta lõpus Euroopa kaitsealase tegevuskava. Kava põhielemendiks oli Euroopa Kaitsefondi loomine, et toetada investeeringuid ühistesse teadusuuringutesse ning kaitsevarustuse ja -tehnoloogiate ühisarendust (vt kokkuvõte).

2019. aastal avaldas komisjon teatise, mis annab juhiseid erinevate kaitse- ja julgeolekualaste ühishangete võimaluste kohta. Teatis sisaldab ka kasulikku teavet Euroopa Kaitsefondi rahastatavate projektide elluviimisega seotud aspektide kohta.

2022. aasta veebruaris avaldas komisjon ka teatise komisjoni panuse kohta Euroopa kaitsesse, mis sisaldab mitmeid ettepanekuid, et julgustada ELis koostöös välja töötatud kaitsevõimete ühishankeid.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) rolli suurendamine

Komisjoni 2018. aasta soovituses alltarnijate ja VKEde piiriülese turulepääsu kohta pakutakse välja meetmed VKEde positsiooni parandamiseks kaitsevarustuse tarneahelates.

Direktiivi 2009/81/EÜ muudatused

Direktiivi on mitmel korral muudetud seoses lepingute sõlmimise menetluste taotluskünnistega (väärtused, millest allpool seda ei kohaldata). Viimane muudatus oli komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1950, mis jõustus 1. detsembril 2021.