This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Varjupaigataotlejate elamistingimused – ELi eeskirjad (kuni 2026)
KOKKUVÕTE:
direktiiv 2013/33/EL rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuete kohta
MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?
- Direktiiviga 2013/33/EL sätestatakse Euroopa Liidu (EL) eeskirjad, mis käsitlevad taotluse läbivaatamist ootavate rahvusvahelise kaitse1 taotlejate (varjupaigataotlejad või täiendavat kaitset otsivad isikud2) elamistingimusi (või vastuvõtutingimusi). Need eeskirjad peaksid aitama takistada taotlejate edasiliikumist teistesse riikidesse seoses elamistingimuste erinevustega.
- Selle eesmärk on tagada varjupaigataotlejatele ELis inimväärne elatustase ja nende inimõiguste austamine.
PÕHIPUNKTID
Keda see mõjutab?
Direktiivi kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejatele ja nende peredele, kaasa arvatud
- abikaasad ja partnerid;
- nende alla 18-aastased lapsed;
- teised pereliikmed (nt taotleja ema või isa, kui taotleja on alla 18-aastane).
Kogu ELis kehtivad ühtsed vastuvõtutingimused
Direktiivi eesmärk on ühtlustada vastuvõtutingimusi kogu ELis. Need tingimused hõlmavad järgmist:
- majutusvõimalused,
- toiduainete,
- riided,
- rahalised toetused,
- piisav elatustase ning,
- meditsiiniline ja psühholoogiline abi.
Muud tagatised
Lisaks põhilistele vastuvõtutingimustele peavad ELi liikmesriigid tagama taotlejatele juurdepääsu
- tööhõivele üheksa kuu jooksul;
- haridusele, kui tegu on alla 18-aastaste lastega.
Kaitsetus olukorras olevad inimesed
- Kaitsetus olukorras olevate inimeste (nt lapsed, puuetega inimesed või kuritarvitamise ohvrid) vajadusi tuleb hinnata individuaalselt.
- Lastele, saatjata lastele ning piinamise või vägivalla ohvritele kehtivad erieeskirjad.
- Kaitsetus olukorras olevatel varjupaigataotlejatel peab olema võimalus saada psühholoogilist abi.
- Kui varjupaika taotlevad saatjata lapsed, tuleb neile määrata pädev eestkostja, kes neid abistaks. Esmatähtsad kaalutlused peavad alati olema lapse parimad huvid ja perekonna ühtsus.
Varjupaigataotlejate kinnipidamine
Taotlejat ei tohi kinni pidada ainuüksi sel põhjusel, et ta taotleb rahvusvahelist kaitset. Kinnipidamisasutustes hoidmine peaks olema äärmuslik abinõu, mille rakendamine otsustatakse juhtumipõhiselt.
Et vältida omavolilist kinnipidamist, on vastu võetud kinnipidamise aluste ammendav loetelu.
Direktiiviga ühtlasi
- piiratakse kinnipidamise kestust;
- piiratakse kaitsetus olukorras olevate inimeste, eriti laste, kinnipidamist;
- pakutakse õiguslikke tagatisi (nt võimalus saada tasuta õigusabi ja kirjalikku teavet kinnipidamiskorralduse vaidlustamise korral);
- kehtestatakse vastuvõtu eritingimused kinnipidamisasutustele, näiteks võimalus viibida vabas õhus ning võtta ühendust advokaatide, vabaühenduste ja pereliikmetega.
Direktiiviga 2013/33/EL tunnistati kehtetuks direktiiv 2003/9/EÜ alates kehtetuks.
Kehtetuks tunnistamine
Direktiiv 2013/33/EL tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse direktiiviga (EL) 2024/1346 (vt kokkuvõte) alates .
MILLAL REEGLID KEHTIVAD?
Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta .
TAUST
- EL on teinud tööd Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomiseks. Süsteemi tõhustamiseks on 2013. aastast alates võetud vastu mitu uut õigusakti.
- Pärast COVID-19 puhangut ja kriisi tagajärgedega toimetulemiseks meetmete kehtestamist võttis Euroopa Komisjon vastu järgmise teksti: komisjoni teatis – COVID-19: suunised varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlusi ning ümberasustamist käsitlevate ELi õigusnormide rakendamise kohta.
PÕHIMÕISTED
- Rahvusvaheline kaitse. Pagulasseisund või täiendava kaitse seisund.
- Täiendava kaitse seisund. Selle võib anda ELi mittekuuluvate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kes ei vasta pagulasseisundi saamise nõuetele, kuid keda ähvardaks päritoluriiki tagasipöördumisel tõsine oht.
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, , lk 96–116)
Viimati muudetud: