ELi sanktsioonide üldraamistik

PÕHIPUNKTID

• EL võtab vastu sanktsioone kas oma meetmetena (s.t autonoomsete sanktsioonidena) ja/või ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise viisina juhtudel, kui ELi mittekuuluvad riigid, füüsilised või juriidilised isikud, rühmitused või valitsusvälised üksused
  • rikuvad rahvusvahelist õigust või inimõigusi;
  • viivad ellu poliitikat või tegevusjoont, mis ei austa õigusriigi või demokraatlikke põhimõtteid.
• Kõnealused sanktsioonid on mittekaristusliku iseloomuga ennetavad vahendid, mille otstarve on võimaldada ELil reageerida kiiresti poliitilistele probleemidele ja arengutele kooskõlas ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtetega.
• ELi sanktsioone tuleks käsitleda osana laiemast poliitilisest dialoogist. Piiravad meetmed peavad tooma kaasa minimaalseid tagajärgi tsiviilelanikkonnale. Sellega seoses loeb EL asjakohaseks käsitleda konkreetset olukorda, kehtestades sihipärased ja diferentseeritud sanktsioonid riigile või selle osale, valitsuse liikmetele, üksikisikutele, rühmitustele või üksustele.

Astmelised sanktsioonid

EL võib ELi-väliste riikide suhtes kehtestada erinevaid astmelisi sanktsioone, sealhulgas järgmisi.

• Diplomaatilised sanktsioonid:
  • diplomaatide väljasaatmine, ametlike visiitide peatamine;
  • ELiga kahe- või mitmepoolse koostöö katkestamine ning
  • spordi- ja kultuuriürituste boikott.
• Majandus- ja finantssanktsioonid:
  • relvaembargo sõjalistele kaupadele, mis on lisatud ELi sõjaliste kaupade ühisesse nimekirja;
  • impordi- ja ekspordipiirangud nii tsiviil- kui ka sõjalise kasutusega kaupadele (kahesuguse kasutusega kaupadele).

Piiravate meetmete hulka võivad kuuluda

• sihtisikutele või -organisatsioonidele kuuluvate rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine, nt sularaha, pangahoiused, aktsiad, väärtpaberid jm, millele ei lubata juurdepääsu ning mida ei saa teisaldada ega müüa, ning kinnisvara, mida ei saa müüa ega rentida;
• viisa- või reisikeeld, mis takistab isikutel ELi sisenemist;
• valdkondlikud keelumeetmed, näiteks konkreetsete kaupade või tehnoloogia impordi või ekspordi kohta.

Teatud juhtudel võidakse lubada külmutatud varade erandkorras eksportimist põhivajaduste katteks (nt toit või ravimid).

ELi riigid võivad siiski reisikeelust erandkorras vabastada (näiteks lubamaks sanktsioonidega seotud EL-i välise riigi valitsuse esindajal osaleda selle ELi riigi territooriumil korraldataval ÜRO konverentsil).

Sanktsioonide mõju

Sanktsioonide eesmärk on avaldada poliitilist ja majanduslikku mõju. Neid kohaldatakse

• ELi territooriumil või sellest väljaspool asuva isiku suhtes, olenemata sellest, kas ta on ELi kodanik või ELi-välise riigi kodanik;
• liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingute ja organisatsioonide suhtes (sealhulgas ELi äriühingute filiaalid ELi-välistes riikides);
• ELi-väliste riikide valitsuste, organisatsuoonide ja valitsusväliste üksuste suhtes;
• äritegevuse suhtes ELis tervikuna või selle osas.

Piiravate meetmete korra kehtestamine

2018. ja 2019. aastal kehtestati kolm piiravate meetmete režiimi, mis:

• käsitlevad keemiarelvade kasutamist ja levikut, võttes vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1544 ja määruse (EL) 2018/1542;
• on suunatud neile, kes vastutavad küberrünnete eest, võttes vastu otsuse (ÜVJP) 2019/797 ja määruse (EL) 2019/796;
• on suunatud neile, kes vastutavad ebaseadusliku puurimistegevuse eest Vahemere idaosas, võttes vastu otsuse (ÜVJP) 2019/1894 ja määruse (EL) 2019/1890.

ELi kuritegude loetellu lisatud piiravate meetmete rikkumine

Nõukogu võttis 2022. aasta novembris vastu otsuse (EL) 2022/2332, milles määratletakse ELi piiravate meetmete rikkumine kuriteona, mis vastab ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele