Raamistik krediidihaldajatele ja krediidiostjatele

PÕHIPUNKTID

Direktiivi kohaldatakse nii viivises olevas krediidilepingus sätestatud krediidihaldajatele kui ka krediidiandja õiguste ostjatele, välja arvatud mõned selgelt määratletud erandid.

Krediidihaldajatele tegevusloa andmine

Krediidihaldajad peavad

• taotlema tegevusluba asjaomaselt riiklikult ametiasutuselt;
• vastama teatavatele tingimustele (vastasel korral on see alus taotluse tagasilükkamiseks), nad peavad eelkõige
  • olema juriidilised isikud ja nende registrijärgne asukoht või peakontor peab asuma selles ELi liikmesriigis;
  • tõendama, et nende juht- või haldusorgani liikmetel on laitmatu maine, et neid ei ole kohtulikult karistatud, nad ei ole kuulutatud pankrotis olevaks ning neil on piisavad teadmised ja kogemused tegutsemiseks pädeval ja vastutustundlikul moel;
  • olema sisse seadnud tugeva juhtimiskorra ja piisava sisekontrollisüsteemi;
  • järgima krediidivõtjate kaitset ning õiglast ja hoolsat kohtlemist ning krediidivõtjate kaebuste tasuta registreerimist ja käsitlemist tagavaid õigusnorme;
  • olema kehtestanud asjakohased rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastased menetlused, ning
  • nende suhtes kohaldatakse aruandlus- ja avalikustamisnõudeid vastavalt liikmesriigi õigusele.

Riiklikud pädevad asutused peavad

• kehtestama krediidihaldajatele tegevusloa andmise menetluse, mis võimaldab kontrollida, kas nad vastavad kõigile tingimustele;
• otsustama 90 päeva jooksul, kas tegevusluba antakse või keeldutakse seda andmast;
• omama järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitusi ning saama antud tegevusloa teatavatel tingimustel kehtetuks tunnistada;
• haldama avalikult kättesaadavat veebipõhist registrit, kuhu kantakse kõik krediidihaldajad;
• teatavatel tingimustel lubama ühes liikmesriigis tegevusloa saanud krediidihaldajal osutada teenuseid mujal ELis.

Krediidiostjad ja krediidihaldajad peavad oma suhetes krediidivõtjatega

• tegutsema heas usus, õiglaselt ja professionaalselt;
• andma krediidivõtjatele teavet, mis ei ole eksitav, ebaselge ega vale;
• austama ja kaitsema krediidivõtjate isikuandmeid ja eraelu puutumatust;
• suhtlema krediidivõtjatega viisil, mis ei kujuta endast ahistamist, sundi ega lubamatut mõjutamist;
• andma krediidivõtjale pärast krediidiandja õiguste üleandmist ja enne esimest võlgade sissenõudmist, aga ka iga kord, kui krediidivõtja seda nõuab, järgmist teavet:
  • üleandmise kuupäev ning krediidiostja identifitseerimis- ja kontaktandmed;
  • teave summade kohta, mida krediidivõtja peab tasuma, koos täpsustusega, mis kuulub kapitali, intresside, teenustasude ja muude tasudena tasumisele;
  • kinnitus selle kohta, et jätkuvalt kohaldatakse asjakohast ELi ja liikmesriigi õigust;
  • asjaomaste pädevate asutuste nimed, aadressid ja kontaktandmed.

Õigus saada teavet

Krediidiasutused peavad

• andma võimalikele krediidiostjaile teavet krediidiandja õiguste kohta, et nad saaksid ise hinnata viivises oleva laenu sissenõudmise tõenäosust;
• andma kaks korda aastas oma pädevatele asutustele teavet, näiteks krediidiostja andmete ning üleantud viivises olevate krediidilepingute koondjäägi, sh nende arvu ja mahu kohta.

Krediidivõtja õigusi üleandvad krediidiostjad peavad kaks korda aastas ja võimaluse korral kord kvartalis esitama asjaomastele ametiasutustele andmeid uue ostja kohta ja muud teavet, nagu viivises olevate krediidilepingute koondjääk.

Liikmesriigid peavad kehtestama asjakohased halduskaristused ja parandusmeetmed direktiivi nõuete rikkumise korral.

Euroopa Pangandusjärelevalve annab välja suunised ja tehnilised standardid direktiivi üksikasjalike tahkude kohta.

Direktiiviga muudetakse direktiive 2008/48/EÜ (vt kokkuvõte) ja 2014/17/EL (vt kokkuvõte).

Euroopa Komisjon esitab

• 29. detsembriks 2023 Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule aruande regulatiivse raamistiku kohta;
• 29. detsembriks 2026 Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hinnangu direktiivi kohta.