This document is an excerpt from the EUR-Lex website
ELi välispiiride ja ühise viisapoliitika rahaline toetamine: Sisejulgeolekufond
KOKKUVÕTE:
MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?
Nn Sisejulgeolekufondi piiride ja viisade määrusega luuakse rahastamisvahend ja sätestatakse eesmärgid, eelarve ja menetlused toetuskõlblike meetmete rakendamiseks ajavahemikul 2014–2020.
Vahendi üldine eesmärk on aidata kaasa turvalisuse kõrge taseme tagamisele ELis ja samas hõlbustada seaduslikus korras reisimist tänu ELi välispiiride tõhusale haldamisele ja Schengeni ala (piirideta ala, mille koosseisu kuuluvad 22 ELi liikmesriiki ning neli assotsieerunud riiki: Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) viisade mõjusale menetlemisele).
PÕHIPUNKTID
Sisejulgeolekufondi piiride rahastamisvahendi eesmärk on toetada
- ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist, tagades viisataotlejatele kvaliteetse teenuse ja Schengeni alasse mittekuuluvate riikide kodanike võrdse kohtlemise, ning tõkestada ebaseaduslikku sisserännet;
- integreeritud piirihaldust, sealhulgas ühiste standardite kasutamist ja teabevahetust Schengeni riikide vahel ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (EBCG amet, mida üldiselt nimetatakse Frontexiks), et tagada
- välispiiride kõrgetasemeline kontroll ja kaitse;
- välispiiride sujuv ületamine kooskõlas Schengeni acquis’ga ja
- rahvusvaheline kaitse neile, kes seda vajavad.
Rahastamisvahendi abil toetatakse järgmisi meetmeid:
- kontrolli tugevdamine välispiiril, et jälgida välispiiride ületamist;
- solidaarsusele ja vastutusele tugineva välispiiride integreeritud haldussüsteemi järkjärguline rakendamine, näiteks järgmiste meetmetega:
- välispiiride seiresüsteemid ja
- piirivalvurite, tolli-, rände-, varjupaiga- ja õiguskaitseasutuste vaheline koostöö (sealhulgas merepiirialal);
- ühise poliitika edendamine seoses viisade ja teiste lühiajaliste elamislubade ning konsulaarkoostöö mehhanismidega;
- ühist viisapoliitikat ja piirikontrolli toetavate IT-süsteemide paigaldamine ja kasutamine ning informeerituse parandamine olukorrast välispiiridel;
- ebaseadusliku sisserände tõkestamine ja ärahoidmine koostöös kolmandate riikidega.
Toetuskõlblike meetmete hulka kuuluvad näiteks
- infrastruktuurid, IT-süsteemid ning piirikontrolliks ja viisataotluste menetlemiseks vajalik varustus, sealhulgas transpordivahendid;
- kõnealuse valdkonna rakendusstandardite ja heade tavadega seotud uuringud, koolitus ja katseprojektid;
- ELi riikide ja kolmandate riikide vahelise operatiivkoostööga, sealhulgas ühisoperatsioonidega seotud meetmed;
Fondi rakendamine on peamiselt usaldatud osalevatele 26 ELi riigile (kõik ELi riigid, välja arvatud Iirimaa ja Ühendkuningriik) ning neljale Schengeni alaga ühinenud riigile (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits). Riiklikes programmides määratletakse rahastamisprioriteedid, keskendudes fondi eesmärkidele.
Ressursside jaotamine põhineb mitmel välispiiri tüübiga (merepiir, maismaapiir ja rahvusvahelised lennujaamad) seotud kriteeriumil, võttes arvesse reisijatevoogusid ning riskide ja ohtude taset. Rahaliste vahendite eraldamine riiklike programmide alusel konkreetsetele eesmärkidele on seotud osalevate riikide probleemide ja vajadustega.
Määruse I lisas esitatud tabelis on kirjas osalevate riikide riiklikes programmides aluseks võetavad summad. Rakendusperioodi jooksul on kõnealused summad suurenenud pärast seda, kui 2018. aastal tehtud vahekokkuvõtte raames eraldati riiklikele programmidele lisavahendeid eelkõige IT-süsteemide arendamiseks ja konkreetsete meetmete rakendamiseks.
Osa fondi haldab komisjon tsentraalselt liidu meetmete kujul, mille hulka kuulub abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades (erakorraline abi).
Fondi täiendab rahastamisvahend politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje toetamiseks (Sisejulgeolekufondi politseitöö rahastamisvahend), mis loodi määrusega (EL) nr 513/2014.
Eelarve
Sisejulgeolekufondi piiride ja viisade rahastamisvahendile (2014–2020) eraldati algselt kokku 2,76 miljardit eurot (jooksevhindades).
Rakendamine
Nn „horisontaalne määrus“ (määrus (EL) nr 514/2014 – vt vastavat kokkuvõtet) sisaldab selle rahastamisvahendi rakendamise üldeeskirju ja -menetlusi.
Fondi laiendamine Schengeni alaga ühinenud riikidele
EL on lepingute osas läbi rääkinud Schengeniga ühinenud nelja riigiga, mis võimaldab neil osaleda Sisejulgeolekufondi piiride ja viisade rahastamisvahendis.
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
Määrust kohaldatakse alates .
TAUST
Lisateave:
- Sisejulgeolekufond – piirid ja viisad (Euroopa Komisjon)
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, , lk 143–167)
Määruse (EL) nr 515/2014 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Viimati muudetud