Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond (2021–2027)

PÕHIPUNKTID

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi ülesanded

ERF ja Ühtekuuluvusfond aitavad kaasa üldisele eesmärgile tugevdada ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

• ERDF aitab ühtlustada ELi eri regioonide arengutaset, sealhulgas kestliku arengu edendamise ja keskkonnaprobleemide lahendamise kaudu.
• Ühtekuuluvusfond edendab keskkonna ja üleeuroopalise transpordivõrgu infrastruktuuriprojektide arendamist. See toetab liikmesriike, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi 27 liikmesriigi keskmisest.

ERFi ja Ühtekuuluvusfondi poliitilised eesmärgid:

• konkurentsivõimelisem ja arukam Euroopa majanduse uuendusliku ja aruka ümberkujundamise ning piirkondlike info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ühenduste edendamise kaudu;
• keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majanduselt CO2-neutraalsele majandusele üleminev ja vastupanuvõimeline Euroopa, edendades
  • üleminekut puhtale ja õiglasele energiale,
  • rohelisi ja siniseid investeeringuid,
  • ringmajandust,
  • kliimamuutuse leevendamist ja sellega kohanemist;
  • riskide ennetamist ja juhtimist,
  • säästvat linnalist liikuvust;
• paremini ühendatud Euroopa, suurendades liikuvust;
• sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast;
• kodanikele lähemal olev Euroopa, mis saavutatakse igat liiki territooriumide jätkusuutliku ja integreeritud arengu ning kohalike algatuste kaudu.

ERFist toetatakse järgmist:

• taristuinvesteeringud;
• teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine;
• juurdepääs teenustele;
• väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) äritegevus, eelkõige töökohtade säilitamiseks ja loomiseks;
• seadmed, tarkvara ja immateriaalne vara;
• võrgustikud, koostöö, kogemuste vahetamine ja innovatsiooniklastrid;
• teave, teavitamine ja uuringud;
• tehniline abi.

Iga liikmesriigi muuks kui tehniliseks abiks mõeldud ERFi vahendite kogusumma keskendatakse riigi või piirkonnakategooria tasandil. Valdkondliku keskendamise aluseks on kolm piirkondade ja liikmesriikide kategooriat, mis keskendub kahele esimesele poliitilisele eesmärgile.

Ühtekuuluvusfondist toetatakse järgmist:

• investeeringud keskkonda, sealhulgas keskkonnakasu toovad kestliku arengu ja energiaga seotud investeeringud, pöörates erilist tähelepanu taastuvatele energiaallikatele;
• üleeuroopaline transpordivõrk;
• tehniline abi;
• teave, teavitamine ja uuringud.

Muutmismäärusega (EL) 2024/3236 kehtestatakse piirkondliku erakorralise ülesehitustoetuse mehhanism. Sellega lisatakse ERFi ja Ühtekuuluvusfondi raames uus erieesmärk, millega toetatakse piirkondi, mida on tabanud ajavahemikus 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2025 toimunud loodusõnnetused. Toetus võib hõlmata kahjustatud taristu taastamist, kannatada saanud ettevõtete abistamist ning investeeringuid kliimakindlasse ülesehitusse. See kavandatakse vastavalt eraldi prioriteetidele ja selle kaasrahastamise määr võib olla kuni 95 %. Algatuse eesmärk on suurendada katastroofivalmidust ja tugevdada mõjutatud piirkondade pikaajalist vastupanuvõimet.

Muutmismäärusega (EL) 2024/795 luuakse algatus STEP, mille eesmärk on toetada projekte, millega arendatakse või toodetakse elutähtsat tehnoloogiat ja tugevdatakse selle väärtusahelaid strateegilistes sektorites, kus EL peab tagama oma suveräänsuse ja julgeoleku. Need sektorid hõlmavad digitehnoloogiat ja süvatehnoloogia innovatsiooni, puhast ja ressursitõhusat tehnoloogiat ning biotehnoloogiat, sealhulgas ravimeid.

Muutmismäärusega lisatakse ERFile ja Ühtekuuluvusfondile uued erieesmärgid ning võimaldatakse, säilitades keskendumise VKEdele, toetada tulusaid investeeringuid muudesse ettevõtetesse kui VKEd, mis võiksid anda märkimisväärse panuse vähem arenenud ja üleminekupiirkondade arengusse, ning nende liikmesriikide enam arenenud piirkondadesse, mille sisemajanduse koguprodukt inimese kohta on alla ELi 27 liikmesriigi keskmise.

Erandid

ERFist ja Ühtekuuluvusfondist ei toetata järgmist:

• tuumajaamade dekomisjoneerimine või nende rajamine;
• investeeringud selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, mis tulenevad õlide rafineerimisest, terase tootmisest, klaasi tootmisest ja muudest tööstuslikest protsessidest;
• tubakatooted;
• raskustes olevad ettevõtted, välja arvatud erandjuhtudel;
• lennujaamataristu, välja arvatud keskkonnamõjude leevendamise või turvalisuse, ohutuse ja lennuliikluse juhtimissüsteemi turvalisuse puhul konkreetsetel asjaoludel;
• jäätmete prügilasse ladustamine, välja arvatud:
  • äärepoolseimatesse piirkondadesse, kui see on põhjendatud,
  • olemasolevate prügilate dekomisjoneerimiseks, ümberkorraldamiseks või ohutuks muutmiseks;
• jäätmejääkide käitlemise rajatistesse, välja arvatud:
  • äärepoolseimad piirkonnad,
  • investeeringud tehnoloogiad, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil;
• fossiilkütused.

Samas need ei toeta järgnevat:

• investeeringud tahketel fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide asendamise eesmärgil gaasiküttel töötavate küttesüsteemidega kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide või soojuse ja elektri koostootmisjaamade ajakohastamiseks;
• investeeringud elamute ja hoonete maagaasiküttel töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse, mis asendavad söel põhinevad või muud sarnased seadmed;
• investeeringud gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude laiendamisse ja kohandamisse, muundamisse või ümberehitamisse, tingimusel et need valmistatakse ette taastuvateks ja vähem süsihappegaasiheiteid tekitavateks gaasideks, nagu vesinik, biometaan ja sünteesgaas, et võimaldada nendega asendada tahkete fossiilsete kütustega töötavaid seadmeid;
• investeeringud keskkonnasõbralikesse sõidukitesse, mis on ette nähtud avalikuks kasutamiseks, ning sõidukitesse, õhusõidukitesse ja veesõidukitesse, mis on ette nähtud kasutamiseks elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistustes.

ERFi toetus territoriaalsetele ja piirkondadevahelistele innovatsiooniinvesteeringutele

See hõlmab järgmist:

• integreeritud territoriaalne areng;
• toetus ebasoodsas olukorras olevatele piirkondadele, eeskätt:
  • maapiirkondadele,
  • piirkondadele, kus valitsevad rasked looduslikud või demograafilised tingimused;
• vähemalt 8 % ERFi vahenditest riiklikul tasandil tööhõive ja majanduskasvu investeeringute raames, välja arvatud tehniline abi, eraldatakse kestlikule linnaarengule, pöörates erilist tähelepanu järgnevale:
  • keskkonna- ja kliimaprobleemide lahendamisele,
  • üleminekule kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks;
  • digitehnoloogia potentsiaali rakendamisele innovatsiooni eesmärgil;
  • funktsionaalsete linnapiirkondade arendamise toetamisele;
• Euroopa linnaarengu algatus, mida viib ellu Euroopa Komisjon ja mis toetab kestlikku linnaarengut järgmise tegevuse kaudu:
  • uuenduslikud meetmed,
  • suutlikkuse suurendamine ja teadmiste kogumine,
  • territoriaalse mõju hindamine,
  • poliitilise strateegia väljatöötamine ja teavitamine;
• rahaline ja nõustamistoetus piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute algatusse:
  • piirkondadevahelistesse innovatsiooniprojektidesse tehtavatele investeeringutele ühistes aruka spetsialiseerumise valdkondades;
  • suutlikkuse suurendamisse väärtusahelate arendamise jaoks vähemarenenud piirkondades;
• äärepoolseimatele piirkondadele, eesmärgiga katta nende piirkondade lisakulud tegurite tõttu, nagu
  • kaugus, saareline asend, väike pindala,
  • rasked looduslikud olud ja kliima,
  • majanduslik sõltuvus mõnest tootest.

Rakendusaktid

2021. aasta juulis võttis komisjon vastu kaks rakendusotsust.

• Rakendusotsus (EL) 2021/1130, milles sätestatakse loetelu piirkondadest, mis on kõlblikud abi saamiseks ERFist ja Euroopa Sotsiaalfond+-ist, ning liikmesriikidest, mis on kõlblikud abi saamiseks Ühtekuuluvusfondist ajavahemikul 2021–2027.
• Rakendusotsuses (EL) 2021/1131 sätestatakse iga-aastased jaotused:
  • ERF, Euroopa Sotsiaalfond+-i ja Ühtekuuluvusfondi koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise ning Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi kohaselt;
  • iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel piirkonnakategooriate kaupa;
  • äärepoolseimate piirkondade täiendavaks rahastamiseks eraldatud iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel;
  • iga liikmesriigi poolt Ühtekuuluvusfondi eraldise vahenditest Euroopa ühendamise rahastusse kantavad summad;
  • Euroopa linnaarengu algatuse jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus;
  • uuenduslikke lahendusi toetava riikidevahelise koostöö jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus;
  • piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute jaoks ette nähtud koguvahenditest;
  • Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piiriülese koostöö tegevussuuna jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus;
  • Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi riikidevahelise koostöö tegevussuuna jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus liikmesriikide vahel;
  • Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi piirkondadevahelise koostöö tegevussuuna jaoks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus;
  • Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi raames äärepoolseimate piirkondade koostööks ette nähtud koguvahendite iga-aastane jaotus ajavahemikul 2021–2027.