ELi jäätmekäitlusalane õigusakt

PÕHIPUNKTID

Direktiiv 2008/98/EÜ

• Direktiiviga:
  • kehtestatakse jäätmehierarhia, mis koosneb järgmisest:
    • vältimine;
    • korduskasutamiseks ettevalmistamine;
    • ringlussevõtt;
    • muu taaskasutamine (nt energiakasutus), ja
    • kõrvaldamine;
  • see kinnitab põhimõtet „saastaja maksab“, mille kohaselt jäätmete kõrvaldamise kulud peab kandma algne jäätmetekitaja;
  • sellega kehtestatakse tootja laiendatud vastutuse mõiste;
  • selles tehakse vahet jäätmetel ja kõrvalsaadustel¹;
  • selles kehtestatakse 2020. aastaks ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärgid olmejäätmete (50 %) ning ehitus-ja lammutusjäätmete (70 %) osas.
• Jäätmete käitlemine peab toimuma viisil, mis ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi, ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid ning ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku.
• Jäätmetekitajad või jäätmevaldajad viivad ise läbi oma jäätmete töötluse või lasevad seda teha ametlikult tunnustatud jäätmetöötlejatel. Mõlemal juhul peab olema selleks luba ning neid kontrollitakse korrapäraselt.
• Pädevad riiklikud asutused on kohustatud koostama jäätmekavad ja töötama välja jäätmetekke vältimise programmid.
• Ohtlike jäätmete, vanaõli ja biojäätmete suhtes kohaldatakse erinõudeid.
• Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu näiteks radioaktiivsed jäätmed, kasutuselt kõrvaldatud lõhkeained, väljaheited, reovesi ega loomade korjused.

Muutmisdirektiiv (EL) 2018/851

• Ringmajanduse meetmete paketi osana muudetakse direktiiviga (EL) 2018/851 direktiivi 2008/98/EÜ.
• Sellega kehtestatakse tootja laiendatud vastutuse süsteemide² miinimumnõuded. Need võivad hõlmata ka organisatsioonilist vastutust ja kohustust aidata kaasa jäätmetekke vältimisele ning toodete korduskasutatavusele ja ringlussevõetavusele.
• Sellega tõhustatakse jäätmetekke vältimise reegleid. Jäätmetekke alal peavad ELi liikmesriigid võtma meetmeid, millega tehakse järgmist:
  • toetatakse säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid;
  • innustatakse kujundama, tootma ja kasutama tooteid nii, et need oleksid ressursitõhusad ja vastupidavad ning neid oleks võimalik parandada, taaskasutada ja täiustada;
  • kohaldatakse toodete suhtes, mis sisaldavad kriitilise tähtsusega tooraineid, et vältida nende materjalide muutumist jäätmeteks;
  • soodustatakse tegema kättesaadavaks varuosad, kasutusjuhendid, tehnilise teabe ja muud vahendid, mille abil on võimalik tooteid parandada ja korduskasutada, ilma et nende kvaliteet ja ohutus väheneks;
  • vähendatakse toidujäätmete teket, et aidata saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärki, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50 % ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu;
  • soodustatakse materjalides ja toodetes ohtlike ainete sisalduse vähendamist;
  • seatakse eesmärk peatada mereprügi teke.
• Seatakse ka uued olmejäätmete ringlussevõtu sihtmäärad: 2025. aastaks tuleb vähemalt 55 % olmejäätmetest ringlusse võtta. 2030. aastaks suureneb see sihtmäär 60 %-ni ja 2035. aastaks 65 %-ni.
• Samuti tuuakse direktiivis näiteid stiimulitest jäätmehierarhia rakendamiseks, nagu näiteks jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasud ning jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemid.
• Liikmesriigid peavad:
  • hiljemalt 1. jaanuariks 2025 seadma sisse kodumajapidamistes tekkivate tekstiilide ja ohtlike jäätmete eraldi kogumise;
  • hiljemalt 31. detsembriks 2023 tagama, et biojäätmeid kas kogutakse eraldi või võetakse tekkekohal ringlusse (nt kompostides).

Muutmisdirektiiv (EL) 2025/1892

Direktiiviga (EL) 2025/1892 muudetakse täiendavalt direktiivi 2008/98/EÜ, et tugevdada jäätmekäitlust käsitlevaid eeskirju, eelkõige seoses toidujäätmete ja tekstiilidega. See

• kehtestab õiguslikult siduvad toidujäätmete vähendamise eesmärgid aastaks 2030:
  • toidujäätmete vähendamine 10 % töötlemise ja tootmise käigus, ja
  • selliste toidujäätmete vähendamine 30 % ulatuses elaniku kohta, mis pärinevad jaemüügist, restoranidest, toitlustusteenustest ja kodumajapidamistest, mõlemad võrrelduna 2021.–2023. aasta keskmisega;
• nõuab, et Euroopa Komisjon vaataks need eesmärgid läbi hiljemalt 31. detsembriks 2027, võimalusega kehtestada täiendavad eesmärgid aastaks 2035;
• kehtestab tootja laiendatud vastutuse tekstiili- ja jalatsitoodetele, millega tehakse tootjad vastutavaks selliste kulude katmise eest, mis on seotud kogumise, sortimise, korduskasutuseks ettevalmistamise, ringlussevõtu, teavituskampaaniate, andmete esitamise ning teadus- ja arendustegevuse toetamisega;
• nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid hiljemalt 17. aprilliks 2028 tekstiiltoodete ja jalatsite tootja laiendatud vastutuse (mikroettevõtjad hõlmatakse alates 17. aprillist 2029);
• kehtestab, et liigiti kogutud tekstiilid ja jalatsid loetakse juba kogumisel jäätmeteks;
• täpsustab, et kasutatud tekstiilid ja jalatsid, mis on kogumispunktis korduskasutusoperaatori või sotsiaalmajanduse üksuse poolt vahetult ja professionaalselt hinnatud korduskasutuseks sobivaks, ei loeta jäätmeteks;
• kohustab liikmesriike tagama, et tootjavastutusorganisatsioonid esitaksid pädevatele asutustele igal aastal aruandeid, ning nõuab komisjonilt rakendusotsuste (EL) 2019/1004 ja (EL) 2021/19 muutmist, et kehtestada nende aruannete jaoks ühtsed aruandlusgraafikud ja ühtlustatud andmevormingud.