Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

ELi piiravad meetmed, millega takistada küberründeid

KOKKUVÕTE:

otsus (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada ELi või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid

määrus (EL) 2019/796 piiravate meetmete kohta, millega takistada ELi või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid

MIS ON OTSUSE JA MÄÄRUSE EESMÄRGID?

Otsus (ÜVJP) 2019/797 ja määrus (EL) 2019/796 loovad raamistiku, mis võimaldab Euroopa Liidul (EL) kehtestada sanktsioone, et ära hoida ja lahendada küberrünnakuid1, mis kujutavad välist ohtu Euroopa Liidule või liikmesriikidele. Nende hulka kuuluvad ka kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vastu suunatud küberrünnakud, mille puhul peetakse meetmete võtmist vajalikuks ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamiseks.

PÕHIPUNKTID

Loetletud isikute ja üksuste suhtes rakendatavad karistused

  • Raamistik võimaldab ELil kehtestada karistused isikutele või üksustele, kes vastutavad küberrünnete või küberründekatsete eest, kes toetavad selliseid ründeid rahaliselt, tehniliselt või materiaalselt või on nendega seotud muul viisil. Karistusi võib rakendada ka nendega seotud isikute või üksuste suhtes. Piiravad meetmed hõlmavad isikutel liitu reisimise keelustamist ja varade külmutamist.
  • Isikud, kelle suhtes selliseid sanktsioone rakendatakse, loetletakse otsuse (ÜVJP) 2019/797 I lisas ja need on määratlenud Euroopa Liidu Nõukogu; külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis on I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste omandis, nende valduses või kontrolli all.
  • Liikmesriigid vastutavad rikkumiste eest kohaldatavate karistuste eeskirjade kehtestamise eest.

Küberründed

Küberründed, mis kuuluvad uue karistuste korra kohaldamisalasse, omavad märkimisväärset mõju ja:

  • pärinevad väljastpoolt liitu või pannakse toime väljaspool liitu või
  • kasutavad liiduvälist taristut või
  • nende toimepanijaks on isik või üksus, mis on asutatud või mis tegutseb väljaspool liitu, või
  • nende toimepanemist toetab väljaspool liitu tegutsev isik või üksus.

Liikmesriikidele ohtlikud küberrünnakud hõlmavad rünnakuid, mis mõjutavad infosüsteeme, mis on seotud järgmiste valdkondadega:

  • elutähtis taristu, mis on hädavajalikud ühiskonna elutähtsate funktsioonide või tervise, ohutuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku või sotsiaalse heaolu seisukohalt;
  • teenused, mis on vajalikud olulise ühiskondliku ja/või majandustegevuse seisukohast, eelkõige transport, pangandus, finantsturu taristu, tervishoid, joogivesi, digitaristu;
  • riigi põhifunktsioonid, eelkõige kaitse, valitsemise ja institutsioonide toimimise valdkonnas, üldvalimised, majandus- ja tsiviiltaristu, sisejulgeolek ja välissuhted, sealhulgas diplomaatilised missioonid;
  • salastatud teabe talletamine või töötlemine või valitsuste juures tegutsevad hädaolukordadele reageerimise rühmad.

MIS AJAST OTSUST JA MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Neid kohaldatakse alates .

TAUST

2018. aasta juunis avaldatud ühisteatises juhiti tähelepanu sellele, et riiklike ja valitsusväliste osalejate tegevus – näiteks majandust ja avalikke teenuseid häirivad küberrünnakud, sihipärased desinformatsioonikampaaniad ning vaenulik sõjaline tegevus – kujutab jätkuvalt tõsist ja teravat ohtu ELile ja selle liikmesriikidele. Selles tuvastati valdkonnad, kus tuleks tegevust tõhustada, et süvendada ja tugevdada ELi panust nende ohtude lahendamisse, ning kutsuti liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles tagama viivitamata järelmeetmed.

Pärast Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni vastu toime pandud küberrünnakuid võttis Euroopa Ülemkogu 2018. aasta oktoobris vastu järeldused, milles kutsuti üles töötama välja meetmeid, et tugevdada veelgi ELi heidutus- ja vastupanuvõimet ning reageerimisvõimet hübriid- ja küberohtudele ning keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumaohtudele. Nõukogul paluti välja töötada spetsiaalne karistuste kord küberrünnete puhul.

Lisateabe saamiseks vaadake:

PÕHIMÕISTED

  1. Küberrünne – loata tegevus, mis hõlmab juurdepääsu infosüsteemile ja selle häiringut, andmehäiringut või andmepüüki.

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/797 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid (ELT L 129I, , lk 13–19).

Otsuse (ÜVJP) 2019/797 hilisemad muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu määrus (EL) 2019/796 piiravate meetmete kohta, millega takistada liitu või selle liikmesriike ähvardavaid küberründeid (ELT L 129I, , lk 1–12).

Vt konsolideeritud versiooni.

viimati muudetud

Top