Väärtpaberite ametlik noteerimine väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatav teave

PÕHIPUNKTID

Kooskõlas finantsteenuste tegevuskava eesmärkidega konsolideeritakse direktiiviga 2001/34/EÜ (nn noteerimisdirektiiv) olemasolevaid meetmeid, mis käsitlevad väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise tingimusi ja finantsteavet, mida noteeritud äriühingud peavad investoritele kättesaadavaks tegema. Olemasolevad meetmed (mis on noteerimisdirektiiviga kehtetuks tunnistatud) on järgmised:

• nõukogu direktiiv 79/279/EMÜ väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise tingimuste kooskõlastamise kohta;
• nõukogu direktiiv 80/390/EMÜ väärtpaberite väärtpaberibörsil ametlikuks noteerimiseks avaldatavate noteerimisprospektide koostamise, ülevaatamise ja levitamise nõuete kooskõlastamise kohta;
• nõukogu direktiiv 82/121/EMÜ, mis käsitleb teavet, mida peavad korrapäraselt avaldama äriühingud, kelle aktsiad on väärtpaberibörsil ametlikult noteeritud;
• nõukogu direktiiv 88/627/EMÜ väärtpaberibörsil noteeritud äriühingus olulise osaluse omandamise või selle võõrandamise puhul avaldamisele kuuluva info kohta.

Direktiividega 2003/71/EÜ (prospektidirektiiv) ja 2004/109/EÜ (läbipaistvusdirektiiv) oli võimalik nende eeskirjade edasine konsolideerimine, mis ühtlustavad teabe pakkumise tingimusi väärtpaberite väärtpaberibörsil ametliku noteerimise taotluste kohta ja kauplemisele lubatud väärtpabereid puudutava teabe kohta.

Prospektidirektiivi ja läbipaistvusdirektiiviga muudeti noteerimisdirektiivi, eemaldades sellest kattuvad sätted. Selle tulemusena jäeti noteerimisdirektiivist välja artiklid 3, 4, 20–41, 65–104 ja 108.

Lisaks asendati direktiiviga 2004/39/EÜ (esialgne finantsinstrumentide turgude direktiiv, MiFID) mõiste „ametlik noteerimine“ mõistega „lubatud kauplemine reguleeritud turul“.

Noteerimisdirektiivis käsitleti väärtpabereid, mille ametlikku noteerimist taotletakse ja noteeritud väärtpabereid nende emitentide õiguslikust seisundist olenemata. Teatud erandid on siiski võimalikud väärtpaberite suhtes, mille on emiteerinud mõni ELi riik või selle piirkondlikud või kohalikud asutused, või osakute suhtes, mille on emiteerinud muud liiki kui kinnised ühisinvesteerimisettevõtjad.

Noteerimisdirektiiv on minimaalset ühtlustamist ettenägev direktiiv. See võimaldab ELi riikidel seada väärtpaberite ametlikule noteerimisele lisatingimused, eeldusel et

• need lisatingimused kehtivad kõikide emitentide kohta ja
• need on avaldatud enne väärtpaberite noteerimise taotluse esitamist.