Kriitiliste toormete kindlad ja kestlikud tarned

PÕHIPUNKTID

Strateegilised toormed

• I lisas on loetletud 17 tooret, mida peetakse strateegiliseks, võttes arvesse nende tähtsust rohe- ja digitehnoloogia ning kaitse- ja kosmoserakenduste jaoks.
• Euroopa Komisjon
  • võib loetelu ajakohastada, et lisada rohkem toormeid, võttes arvesse nende strateegilist tähtsust rohe- ja digitehnoloogia ning kaitse- ja kosmoserakenduste jaoks ning võttes arvesse eeldatavaid ülemaailmseid nõudluse ja tootmisraskusi (metoodika on sätestatud I lisa 2. jaotises) või, kui seda palutakse, teeb seda Euroopa kriitiliste toormete nõukogu;
  • peab vaatama loetelu läbi 24. maiks 2027 ning seejärel iga kolme aasta tagant.

Kriitilised toormed

• II lisas on loetletud 34 tooret, mida peetakse kriitiliseks, võttes arvesse nende tähtsust ELi majanduse jaoks ning nende suhteliselt suurt tarneriski.
• Komisjon
  • võib seda loetelu ajakohastada, et see kajastaks muude materjalide tarneriski või majanduslikku tähtsust (metoodika on sätestatud II lisa 2. jaotises);
  • peab vaatama loetelu läbi 24. maiks 2027 ning seejärel iga kolme aasta tagant.

Sihttasemed

Komisjon ja ELi liikmesriigid peavad

• tugevdada väärtusahela erinevaid etappe, et 2030. aastaks oleks ELi võimsus iga toorme puhul ligilähedane või vastaks järgmistele ELi tasemel sihttasemetele:
  • maakide, mineraalide või kontsentraatide kaevandamisvõimsus moodustab vähemalt 10 % ELi aastasest strateegiliste toormete tarbimisest;
  • töötlemisvõimsus, sealhulgas kõigis töötlemise vahetappides, moodustab vähemalt 40 % ELi aastasest strateegiliste toormete tarbimisest;
  • ringlussevõtuvõimsus, sealhulgas kõigis ringlussevõtu vaheetappides, moodustab vähemalt 25 % ELi aastasest strateegiliste toormete tarbimisest;
• mitmekesistada strateegiliste toormete importi sihiga tagada, et ühestki kolmandast riigist ei tarnitaks rohkem kui 65 % kõnealusest kaubast.

Strateegilised projektid

Komisjon tunnustab taotlusvooru järel projektid strateegilisteks, kui need

• aitavad oluliselt suurendada strateegiliste toormete tarnekindlust;
• on tehniliselt teostatavad mõistliku aja jooksul ja piisava tootmismahuga;
• on keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlikud;
• annavad piiriülest kasu ELi piires või kohalikku lisaväärtust kolmandas riigis, mis on tekkiv turg või areneva majandusega riik, kus neid ellu viiakse.

Strateegiliseks nimetatud projektid saavad toetust komisjonilt ja asjaomaste riikide valitsustelt.

Strateegiliste projektide loamenetlus ei tohiks kaevandamisprojektide puhul kesta kauem kui 27 kuud ja ringlussevõtu projektide puhul 15 kuud. Need tähtajad ei sisalda arendaja poolt keskkonnamõju hindamise aruande koostamist ja neid võib erandkorras pikendada strateegilise projekti laadi, keerukuse, asukoha või mahu tõttu.

Strateegilisi projekte käsitatakse avalikku huvi pakkuvate projektidena Vastavalt keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsioonile võib eraldada täiendavat aega nende kogukondade sisuliseks kaasamiseks ja aktiivseks osalemiseks, mida strateegiline projekt mõjutab.

Euroopa kriitiliste toormete nõukogu rahastamise allrühm nõustab ja toetab strateegilisi projekte seoses nende projektide rahastamisega.

Komisjon loob süsteemi, mis hõlbustab strateegiliste projektidega seotud väljaostulepingute sõlmimist muude asjaomaste ettevõtjatega.

Liikmesriigid peavad rakendama muid meetmeid, et toetada kriitiliste toormete väärtusahela arengut eelkõige järgmiselt:

• määrates ühtse kontaktpunkti kriitiliste toormete projektide loamenetluste juhtimiseks;
• tagades, et kavandamisasutused hõlmaksid vajaduse korral selliste projektidega seotud sätteid;
• koostades 24. maiks 2025 riikliku programmi kriitilistele toormetele ja kriitilisi toormeid sisaldavatele mineraalidele suunatud uurimistöödeks, ajakohastades neid vähemalt iga viie aasta järel.

Riskiseire ja -maandamine

• Komisjon jälgib koostöös liikmesriikide ametiasutustega kriitilise toormega seotud tarneriske, jälgides selliseid näitajaid nagu kaubavood või hinnavolatiilsus ning tehes asjaomaste tarneahelate stressiteste.
• Lisaks teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et koordineerida ELi strateegiliste toormete strateegilisi varusid võimalike tarnehäirete leevendamiseks.
• Riskivalmiduse tagamiseks teevad kindlaksmääratud suurettevõtjad, kes kasutavad strateegilisi toormeid mitmesuguste toodete (nt energia salvestamiseks kasutatavad akud, robootika, droonid ja satelliidid) tootmiseks, iga kolme aasta järel oma strateegiliste toormete tarneahela riskihindamise. Komisjon haldab ka süsteemi, mis võimaldab viia kooskõlla strateegiliste toormete nõudluse ja pakkumise.

Kestlikkus ja ringluspõhisus

• Liikmesriigid võtavad vastu riiklikud programmid seoses kriitiliste toormete ringluspõhisusega, et eelkõige soodustada tehnoloogia arengut, ressursitõhusust ja ringluspõhisust.
• Käitajad on kohustatud koostama jäätmekavad ja hindama kriitiliste toormete võimalikku eraldamist oma hoidlas ladustatud kaevandamisjäätmetest.
• Tootjad peavad selgelt näitama, kas sellised tooted nagu autod, pesumasinad ja mikrolaineahjud sisaldavad üht või mitut püsimagnetit ning andma teavet oma kriitilise toorme ringlussevõtu potentsiaali kohta.
• Komisjon võib tunnustada kriitiliste toormete kestlikkusega seotud sertifitseerimissüsteeme ja kehtestada erinevate kriitiliste toormete keskkonnajalajälje arvutamise ja kontrollimise reeglid.

Määrusega luuakse Euroopa kriitiliste toormete nõukogu koos temaatiliste allrühmadega, et nõustada komisjoni ja jälgida käesoleva õigusakti rakendamist.