Liidu meetod ja valitsustevaheline meetod

Sõltuvalt asjaomasest poliitikavaldkonnast on Euroopa Liidul (EL) erinevaid otsustusprotsesse. Reeglina teeb EL otsuseid „liidu“ meetodil, millega kaasneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 määratletud seadusandlik tavamenetlus.

Liidu meetodit iseloomustavad ELi riikideüleste institutsioonide rollid:

• Euroopa Komisjoni õigus õigusakte algatada ja täide viia (mõne erandiga);
• Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu kui kaasseadusandjad, kes võtavad õigusakte vastu võrdsetel alustel; ja
• kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine nõukogus.

See meetod erineb valitsustevahelisest otsustusmeetodist, mida kasutatakse peamiselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ning politsei- ja õiguskaitsealase koostöö mõnedes küsimustes. Sellel meetodil on järgmised iseloomulikud omadused:

• komisjon jagab algatusõigust ELi liikmesriikidega või omab seda ainult kindlates tegevusvaldkondades;
• Euroopa Ülemkogul on sageli otsustav roll;
• Euroopa Parlament osaleb otsustusprotsessis erineval määral;
• nõukogu tegutseb üldiselt ühehäälselt ja võtab õigusakte vastu.