Ühtne kriisilahenduskord

2008. aasta finantskriis tõi esile probleemid ELi pangandussektoris, mille ulatuse tõttu pidid lõpuks päästerõnga heitma maksumaksjad. Saadi aru, et siseriiklikele poliitilistele meetmetele lootmise asemel tuleb tegutseda ELi tasandil, eriti euroalal, kuhu kuuluvates riikides on kasutusel ühtne valuuta.

Seetõttu võttis EL meetmeid, mille eesmärk on tagada, et pankade käitumine ei saaks enam kunagi õõnestada finantssüsteemi alustugesid. EL tegi ettepaneku luua pangandusliit. ELi pangandusliit hõlmab:

• ühtset kriisilahenduskorda ja
• ühtset järelevalvemehhanismi.

Ühtne kriisilahenduskord hõlmab:

• uut kriisilahendusnõukogu, kelle ülesanne on koostada kehvas seisus olevatele pankadele kriisilahenduse kavasid ja -skeeme;
• ühtset kriisilahendusfondi, mis on abiks pankade ümberstruktureerimisel. Seda rahastavad pangad ise, kusjuures summas, mis peaks 2024. aastaks vastama 1%-le osalevate riikide kindlustatud hoiustest.

Pangandusliidu teine tugisammas on ühtne järelevalvemehhanism, millega antakse Euroopa Keskpangale otsesed järelevalvevolitused euroala pankade üle, ehkki väiksemate pankade järelevalve eest vastutavad endiselt otseselt riiklikud järelevalveasutused