Euroopa haridusruum

Euroopa haridusruum on Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni ühine nägemus ELi haridus- ja koolitussektori tulevikust. Liikmesriigid kiitsid selle idee esmakordselt heaks 2017. aastal. Euroopa haridusruum on üks poliitilisi kohustusi, mille Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen võttis 2019. aastal ametisse astudes. 2020. aasta septembris esitati Euroopa Komisjoni teatises Euroopa haridusruumi üksikasjad ja kohaldamisala ning selle tulemusel võeti 2021. aasta veebruaris vastu nõukogu resolutsioon.

Koos soovivad liikmesriigid ja komisjon teha Euroopas märkimisväärse muutuse hariduses ja koolituses, tagades, et kõigil on juurdepääs kvaliteetsele haridusele järgmistes üldistes prioriteetsetes valdkondades.

• Hariduse ja koolituse kvaliteedi parandamine mitmesuguste meetmete abil, sealhulgas:
  • põhi- ja valdkonnaüleste oskuste edendamine;
  • mitmekeelsuse edendamine ning keeleõppe ja -õppe toetamine;
  • Euroopa perspektiivi arendamine hariduse valdkonnas.
• Kaasatuse ja soolise võrdõiguslikkuse tagamine, et vähendada ebavõrdsust:
  • tegeleda kehvade õpitulemuste ja haridussüsteemist varakult lahkumise probleemiga kogu ELis ning lahutada haridustase sotsiaal-majanduslikust taustast;
  • piiriülese vabatahtliku tegevuse ja solidaarsustegevuse kaasatuse, kvaliteedi ja tunnustamise edendamine;
  • võrdsete võimaluste, juurdepääsu, kaasamise, mitmekesisuse ja õigluse edendamine kõigi programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmide raames võetavate meetmete puhul;
  • kutsehariduse ja -koolituse tippkeskuste loomine;
  • sootundliku ja kaasava õpetamise rakendamine.
• Rohe- ja digipöörde saavutamiseks vajalike poliitikameetmete ja investeeringute edendamine rea meetmete abil, mis hõlmavad järgmist:
  • kliimaalase hariduse koalitsiooni loomine (osalev hariduskogukond, et toetada kliimaneutraalse ühiskonna jaoks vajalikke muudatusi);
  • haridustaristu keskkonnahoidlikumaks muutmine;
  • teha ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus keskkonnasäästlikkuse alase hariduse kohta;
  • digiõppe tegevuskava rakendamine;
  • muuta programmi „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse programmid keskkonnahoidlikumaks ja digitaalsemaks.
• Kompetentsuse ja motivatsiooni suurendamine haridusvaldkonnas:
  • Erasmuse õpetajate akadeemiate loomine;
  • Euroopa suuniste andmine riiklikele karjääriraamistikele;
  • anda välja Euroopa uuendusliku õpetamise auhind.
• Kõrgharidusasutuste tugevdamine järgmiste meetmete abil:
  • teha ettepanek ülikoolide Euroopa strateegia kohta, et edendada kõrgharidussektori ümberkujundamist;
  • tagada Euroopa ülikoolide algatuse täielik rakendamine;
  • Euroopa kraadi arendamine;
  • ülikoolide liitude põhikirja kehtestamine;
  • hariduse omandanute edasise tegevuse jälgimise Euroopa algatuse rakendamine;
  • Euroopa üliõpilaspileti algatuse ja Erasmus+ mobiilirakenduse käivitamine.
• Elukestva õppe ja liikuvuse edendamine:
  • parandada liikuvust ja koostöövõimalusi;
  • tagada kõrghariduse ning keskhariduse ja -koolituse kvalifikatsioonide ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatne vastastikune tunnustamine;
  • leppida kokku Euroopa lähenemisviisis mikrokvalifikatsioonitunnistustele (kvalifikatsioonid, mis näitavad õpitulemusi, mis on omandatud lühikeste, läbipaistvalt hinnatud kursuste või moodulite kaudu).
• Saavutada geopoliitiline mõõde – haridus kui osa tugevamast Euroopast maailmas – järgmiste meetmete abil:
  • „Euroopa tiimi“ lähenemisviisi kasutamine (kus ELi institutsioonid ja liikmesriigid teevad koostööd, et toetada ümberkujundavaid muutusi, andes partnerriikidele konkreetseid tulemusi);
  • Lääne-Balkani riikide assotsieerimise toetamine ja koostöö tugevdamine strateegiliste ülemaailmsete partneritega;
  • programmi „Erasmus+“ rahvusvahelise mõõtme laiendamine.

Taasterahastu „NextGenerationEU“ ja mitmeaastane finantsraamistik (2021–2027) suunavad rohkem vahendeid kui kunagi varem haridusse ja koolitusse, et toetada Euroopa haridusruumi. Programm „Erasmus+“ jääb haridusse ja koolitusse investeerimisel ELi juhtprogrammiks, kuid vahendeid saab kasutada ka muudest fondidest, nagu taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend, Euroopa struktuurifondid või InvestEU.

Ulatuslike meetmete rakendamisega saab Euroopa haridusruum teoks 2025. aastaks ning see toob kaasa haridus- ja koolitussektori ulatusliku ajakohastamise, millest saavad kasu kõik Euroopa kodanikud.