Andmekaitse

Andmekaitse kujutab endast reegleid füüsiliste isikute (üksikisikute) õiguste kohta oma isikuandmete (igasugune teave tuvastatud või tuvastatava isiku kohta) kaitsele ning riigiasutuste, ettevõtete ja teiste organisatsioonide kohustuste kohta neid andmeid kaitsta.

Isikuandmete kaitse on põhiõigus, mis on sätestatud ELi põhiõiguste hartas . See on üks väärtustest, mis on kaitstud Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 ja see aitab kaasa ELi eesmärkide täitmisele selle lepingu artikli 3 kohaselt.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 16 on sätestatud igaühe õigus nende isikuandmete kaitsele. Selle kohaselt peavad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestama eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega ELi institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides ELi õiguse reguleerimisalasse kuuluva tegevuse puhul.

ELi põhiõiguste harta artikli 8 kohaselt tuleb isikuandmeid töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Lisaks on igaühel õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja nõuda nende parandamist. Nende eeskirjade täitmist kontrollib sõltumatu asutus.

EL on aastate jooksul kehtestanud isikuandmete kaitse tagamiseks mitu õigusakti, sealhulgas järgmised.

• Määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).
• Direktiiv (EL) 2016/680 , mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses isikuandmete kasutamisega õiguskaitseasutustes süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil.
• Määrus (EL) 2018/1725 , millega sätestatakse eeskirjad füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ELi institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumise kohta.
• Direktiiv 2002/58/EÜ , milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset telekommunikatsioonisektoris.

Lisaks on EL võtnud vastu erinevaid õigusakte isikuandmete edastamise kohta kolmandatesse riikidesse ja mitmesuguseid muid kokkuleppeid kolmandate riikidega isikuandmete edastamise kohta. Nende hulgas näiteks piisavat kaitset käsitlevad otsused, lepingu tüüptingimused ja rahvusvahelised lepingud, nagu ELi ja USA raamleping kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja kuritegude eest vastutusele võtmisega seotud isikuandmete kaitse kohta, kokkulepped reisijate andmete kohta (Austraalia, Kanada ja USAga) ning ELi ja USA vaheline terroristide rahastamise jälgimisprogramm.