EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda)

12. juuni 2014 ( *1 )

„Eelotsusetaotlus — Ühine tollitariifistik — Kombineeritud nomenklatuur — Kaupade klassifitseerimine — Kaup, mida kirjeldatakse kui „rasked õlid, määrdeõlid; muud õlid, mis on ette nähtud eritöötluseks” — Rubriigid 2707 ja 2710 — Aromaatsed ja mittearomaatsed koostisosad — Kombineeritud nomenklatuuri ja harmoneeritud süsteemi vaheline seos”

Kohtuasjas C‑330/13,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Аdministrativen sad Burgas’e (Bulgaaria) 28. mai 2013. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 18. juunil 2013, menetluses

Lukoyl Neftohim Burgas AD

versus

Nachalnik na Mitnicheski punkt Pristanishte Burgas Tsentar pri Mitnitsa Burgas,

EUROOPA KOHUS (kuues koda),

koosseisus: koja president A. Borg Barthet, kohtunikud S. Rodin ja F. Biltgen (ettekandja),

kohtujurist: N. Wahl,

kohtusekretär: A. Calot Escobar,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades kirjalikke seisukohti, mille esitasid:

—	Lukoyl Neftohim Burgas AD, esindaja: nõunik S. Andronov,

—	Bulgaaria valitsus, esindajad: E. Petranova ja J. Atanasov,

—	Euroopa Komisjon, esindajad: P. Mihaylova ja B‑R. Killmann,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisas, mida on muudetud komisjoni 27. septembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1006/2011 (ELT L 238, lk 1), asuva kombineeritud nomenklatuuri (edaspidi „KN”) rubriikide 2707 ja 2710 tõlgendamist.

See taotlus on esitatud Lukoyl Neftohim Burgas AD (edaspidi „Lukoyl”) ja Nachalnik na Mitnicheski punkt Pristanishte Burgas Tsentar pri Mitnitsa Burgas (Burgase kesksadama tollibüroo juhataja, edaspidi „Nachalnik”) vahelises kohtuvaidluses selle üle, milline on sellise kauba tariifne klassifikatsioon, mida kirjeldatakse kui „rasked õlid, määrdeõlid; muud õlid, mis on ette nähtud eritöötluseks”.

Õiguslik raamistik

Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem

Brüsselis 14. juunil 1983 sõlmitud rahvusvaheline kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsioon (edaspidi „HS”) ja selle 24. juuni 1986. aasta muutmisprotokoll kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).

Tollikoostöö Nõukogu (nüüd Maailma Tolliorganisatsioon), mis asutati Brüsselis 15. detsembril 1950 alla kirjutatud nimetatud nõukogu asutamise konventsiooniga, kiidab eelmises punktis nimetatud HS konventsiooni artiklis 8 sätestatud tingimustel heaks HS komitee vastuvõetud HS selgitavad märkused ja klassifitseerimise arvamused.

HS selgitavate märkuste üldreeglid grupi 27 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„[...]

Terminit „aromaatsed koostisosad” märkuses 2 grupi kohta ja rubriigis 2707 tuleb käsitleda viitavana aromaatseid osasid sisaldavatele molekulidele tervikuna, sõltumata külgahelate arvust ja pikkusest, ning mitte üksnes selliste molekulide aromaatsetele osadele.

[...]”

Gruppi 27 puudutav HS selgitav märkus 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Rubriigis 2710 hõlmab termin „naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid” peale naftaõlide ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlide ka samalaadseid õlisid ning peamiselt segatud küllastumata süsivesinikke sisaldavaid õlisid, mis on saadud mis tahes viisil, tingimusel, et mittearomaatsete koostisosade mass ületab aromaatsete koostisosade massi.

[...]”

Rubriiki 2707 puudutavad HS selgitavad märkused on sõnastatud järgmiselt:

„Sellesse rubriiki kuuluvad:

[...]

2)	Madalatemperatuurilise kivisöetõrva või muu mineraalse tõrva destilleerimisest, kivisöegaasi „lõhestamisest”, nafta töötlemisest või muudest protsessidest saadud analoogsed õlid ja tooted, milledes valdavad aromaatsed koostisosad.

[...]”

Rubriiki 2710 puudutavate HS selgitavate märkuste punkti I alapunkt B täpsustab:

„[...]

Rubriiki kuuluvad:

[...]

B)	Samalaadsed õlid, milledes mittearomaatsete komponentide mass ületab aromaatsete komponentide massi. Need võivad olla saadud kivisöe madalatemperatuurilise destilleerimise, hüdrogeenimise või mis tahes muu protsessiga (näiteks krakkimine, reformimine jne).

Sellesse rubriiki kuuluvad segaalküülid tripropüleen, tetrapropüleen, di‑isobutüleen, tri‑isobutüleen jne, mis on küllastamata atsükliliste süsivesinike (oktüleenide, nonüleenide, nende homoloogide ja isomeeride jne) ja küllastatud atsükliliste süsivesinike segud.

Need saadakse kas propüleeni, isobutüleeni või muude etüül-süsivesinike väga vähese polümeriseerimise või teatavatest bituminoossetest mineraalidest saadud õlide krakkimise produktidest eraldamise (näiteks fraktsiooneeriva destilleerimise) teel.

[...]

Veel enam, sellesse rubriiki ei kuulu nafta töötlemisega või muul viisil saadud õlid, milles massilt domineerivad aromaatsed koostisosad (rubriik 2707).”

9	Euroopa Liitu imporditavate kaupade tariifset klassifitseerimist reguleerib KN, mis põhineb HS‑l. Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtis redaktsioon, mis tulenes määrusest nr 2658/87, muudetud määrusega nr 1006/2011.

KN esimeses osas on esitatud kõik eelsätted. KN I jao (kus on esitatud üldreeglid) A‑osa näeb ette kaupade KN klassifitseerimise üldreeglid, mille kohaselt toimub kaupade KN‑sse klassifitseerimine. Nii on muu hulgas ette nähtud, et ametlik klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ja et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil.

11	KN teises osas „Tollimaksude loend” asub grupp 27 „Mineraalkütused; mineraalõlid ja nende destileerimissaadused; bituumenained; minaraalvahad”.

Selles grupis asuv KN rubriik 2707 on sõnastatud järgmiselt:

„2707

„Õlid jm tooted kõrgel temperatuuril destilleeritud kivisöetõrvast; samalaadsed tooted, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi”.

KN rubriik 2710 on sõnastatud järgmiselt:

„2710

Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina 70% massist ja rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, mis on nende preparaatide põhikoostisosadeks; õlijäätmed”.

Põhikohtuasja asjaolude asetleidmise ajal kehtinud KN (ELT 2011 C 137, lk 1) selgitavad märkused KN alamrubriikide 2707 99 91 ja 2707 99 99 kohta, mis on pealkirjastatud „muud”, nägid ette:

„Nendesse alamrubriikidesse kuuluvad peamiselt tooted, mis sisaldavad süsivesinike segusid.

Nende toodete hulka kuuluvad:

rasked õlid (v.a toorõlid), mis on saadud kõrgetemperatuurilise kivisöetõrva destilleerimisel, või nendele õlidele samalaadsed tooted, kui:

a)	alla 65% nende mahust destilleerub temperatuuril kuni 250°C ASTM D 86-67 meetodi järgi (taaskinnitatud 1972); ja

b)	tihedus on üle 1000g/cm3 temperatuuril 15°C; ja

c)	nõelpenetratsiooniindeks on 400 või rohkem temperatuuril 25°C ASTM D 5 meetodi järgi; ja

karakteristikud on teistsugused kui rubriiki 2715 kuuluvatel toodetel.

Tooted, mis ei vasta eespool punktides a–d sätestatud tingimustele, liigitatakse vastavalt nende karakteristikutele, näiteks, alamrubriikidesse 2707 10 10–2707 30 90, 2707 50 10, 2707 50 90, rubriiki 2708, alamrubriikidesse 2710 19 31–2710 19 99, 2713 20 00 või rubriiki 2715 00 00;

[...]”

15	KN selgitavates märkustes on rubriigi 2707 kohta täpsustatud: „Aromaatsete komponentide sisalduse määramise kohta vaata selle grupi selgitavate märkuste märkust 2”.

KN üldine selgitav märkus 2 grupi 27 kohta on sõnastatud järgmiselt:

„Aromaatsete komponentide sisaldus tuleb määrata järgmiste meetodite abil:

—	tooted, mille destilleerimise lõpptemperatuur ei ületa 315°C: ASTM D 1319-70 meetodi järgi;

—	tooted, mille destilleerimise lõpptemperatuur on üle 315°C: vaata selle grupi selgitavad märkused A lisa.”

KN selgitavate märkuste A lisa grupi 27 kohta „Aromaatsete komponentide määramise meetod toodetes, mille destilleerimise lõpptemperatuur on üle 315°C” on sõnastatud järgmiselt:

„Meetodi põhimõte

n-pentaanis lahustatud proov lastakse nõrguda läbi silikageeliga täidetud kromatograafia kolonni. Mittearomaatsed n‑pentaaniga väljapestud süsivesinikud kogutakse järgnevalt kokku ja analüüsitakse kaalumise teel pärast lahuse aurustamist.

[...]

Meetod

[...]

Mittearomaatsete süsivesinike massiprotsent (A) on esitatud järgmise valemina:

kus P1 on proovi mass.

Puudujääv osa 100st on silikageelil absorbeerunud aromaatsete süsivesinike protsent.

[...]”

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

18	Lukoyl deklareeris vabasse ringlusse lubamiseks ja lõpptarbimiseks kauba, mis on kirjeldatud kui „rasked õlid, määrdeõlid; muud õlid, mis on ette nähtud eritöötluseks”. Kaup deklareeriti kuuluvana KN alamrubriiki 2710 19 71.

19	Tollideklaratsioonis oli hinnaks märgitud 24269509 Ameerika Ühendriikide dollarit. Lukoyl maksis 7250758,54 Bulgaaria leevi käibemaksu ning tema arvates ei tulnud tollimaksu ega aktsiisi tasuda.

20	Seejärel kontrollis pädev toll kaubaga kaasasolevaid dokumente ja deklaratsiooni. Ta tuvastas, et esitatud sertifikaadid ja dokumendid ei võimaldanud seda kaupa tariifselt klassifitseerida, ning võttis kaubaproovid, et kohaldatav KN kood kindlaks teha.

Kaubaproove analüüsiti Ruse’i tollibüroo (Bulgaaria) laboris ning ekspertiisi tulemusel tuvastati, et analüüsitud kaup on masuut ja kujutab endast täpsemalt süsivesinikest koosnevat otsedestilleeritud naftaõli, mille aromaatsete koostisosade mass ületab mittearomaatsete koostisosade massi. See õli ei koosne bensoolist (benseen), toluoolist (tolueen), ksüloolist (ksüleen), naftaleenist ja muudest aromaatsete süsivesinike segudest, kreosootõlist ja toorõlist, väävlit sisaldavatest tipufraktsioonidest, aluselistest saadustest, antratseenist ega fenoolist. Analüüs tehti vastavalt gruppi 27 puudutavate KN selgitavate märkuste A lisas viidatud meetodile (edaspidi „A lisa meetod”).

Nachalnik teatas Sofia (Bulgaaria) tollibüroo direktori asetäitja 28. septembri 2012. aasta kirjas, et arvestades Ruse’i tollilabori järeldust, KN klassifitseerimise üldreegleid, KN rubriigi 2707 sõnastust ja seda rubriiki käsitlevaid HS selgitavaid märkusi, tuleb kõnealune kaup klassifitseerida KN alamrubriiki 2707 99 99.

Sellest lähtudes tegi Nachalnik 26. oktoobril 2012 otsuse, kohustades Lukoyli ühelt poolt korrigeerima kõnealuse kauba tariifirubriiki, klassifitseerides selle kauba KN alamrubriiki 2707 99 99, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu 1,7%, ja teiselt poolt tasuma riigile tollivõla 616314,48 Bulgaaria leevi, millele lisandus 123262,90 Bulgaaria leevi suurune käibemaks.

24	Lukoyl esitas selle otsuse peale Administrativen sad Burgas’ele kaebuse.

See kohus tellis õigusliku ekspertiisi, mis põhiosas kinnitas Ruse’i tollilabori ekspertiisi järeldust. Samas leidis ekspert, et Ruse’i tollilabori kasutatud A lisa meetod ei ole sobiv, et teha sellistes toodetes nagu põhikohtuasjas käsitletav kindlaks aromaatsete koostisosade mass mittearomaatsete koostisosade suhtes.

Selles kontekstis otsustas Administrativen sad Burgas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1.

Kas KN gruppi 27 käsitlevate selgitavate märkuste A lisas nimetatud meetod KN gruppi 27 kuuluvate toodete aromaatsete koostisosade määramiseks on vastuolus aromaatsete koostisosade mõiste määratlusega, mis sisaldub HS grupi 27 üldreeglites? Juhul kui selline vastuolu on olemas, siis kuidas tuleb kõnealused koostisosad määrata ja kas meetod АSТМ D 2007 on selleks sobiv ja lubatav?

Milline tähendus on KN gruppi 27 käsitletavates selgitavates märkustes ja HS gruppi 27 käsitletavates selgitavates märkustes, samuti HS grupi 27 märkuses 2 kasutatud mõistel „mittearomaatsed koostisosad”? Kas selle mõiste tähendus kattub mõiste „mittearomaatsed süsivesinikud” tähendusega või on sellest laiem? Kui see on viimati nimetatud mõiste tähendusest laiem, siis kas see hõlmab kõiki koostisosi, mis massi poolest ei kuulu mõiste „aromaatsed koostisosad” alla, või on tegemist sellise toote koostisosadega nagu on kõne all põhikohtuasjas, mis ei kuulu massi poolest kumbagi nimetatud kategooriasse – ei „aromaatsete koostisosade” ega „mittearomaatsete koostisosade” kategooriasse?

Kas nii aromaatseid kui ka mittearomaatseid koostisosi KN grupi 27 ja HS grupi 27 tähenduses on lubatud määrata ühe ja sama meetodi järgi, ja kui vastus on jaatav, siis millise meetodi järgi? Kui see ei ole lubatud, siis millist meetodit tuleb kasutada aromaatsete koostisosade määramiseks ja millist meetodit mittearomaatsete koostisosade määramiseks?

4.	Kumb KN grupi 27 kahest rubriigist, kas rubriik 2707 või rubriik 2710, tähistab kõige täpsemalt toodet, millel on sellised omadused nagu põhikohtuasjas kõne all oleval tootel?

5.	Juhul kui mõlemad rubriigid tähistavad toodet, millel on sellised omadused nagu põhikohtuasjas kõne all oleval tootel, sama täpselt, siis kas aromaatsete koostisosade massi ülekaal on omadus, mis määrab nende põhiolemuse?

6.	Kumb kahest rubriigist, kas rubriik 2707 või rubriik 2710, hõlmab tooteid, mille omadused on põhikohtuasjas kõne all oleva toote omadustega kõige sarnasemad?

Kas alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevate KN selgitavate märkuste ühe osa ja HS grupi 27 märkuse 2 vahel on vastuolu või kas viimati nimetatud märkus ei ole ammendav, vaid kõigest näitlik?

Alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevate KN selgitavate märkuste kohaselt klassifitseeritakse „rasked õlid (v.a toorõlid), mis on saadud kõrgetemperatuurilise kivisöetõrva destilleerimisel,” – kui need ei vasta kõnealuseid alamrubriike käsitletavates KN selgitavates märkustes nimetatud neljale kumulatiivsele tingimusele – vastavalt nende omadustele alamrubriikidesse „[…] 2710 19 31 – 2710 19 99 […]”.

HS grupi 27 märkuse 2 kohaselt hõlmab rubriigis 2710 sisalduv termin „naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid” ka samalaadseid õlisid ning peamiselt segatud küllastumata süsivesinikke sisaldavaid õlisid, mis on saadud mis tahes viisil, tingimusel et mittearomaatsete koostisosade mass ületab aromaatsete koostisosade massi.

8.	Kas alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevad KN selgitavad märkused […] ja rubriiki 2710 puudutavate HS selgitavate märkuste punkti I alapunkt B, millele viitavad KN selgitavad märkused grupi 27 kohta […] on omavahel vastuolus?

Milline on autentne tekst ja milline autentne tähendus on alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevate KN selgitavate märkuste teisel lausel, mille bulgaariakeelne sõnastus on Между тези продукти могат да се упоменат [sõnasõnaline tõlge: „Nende toodete seas võib nimetada”, sätte eestikeelne versioon: „Nende toodete hulka kuuluvad”] ja ingliskeelne sõnastus on These products are?

10.

Kuidas tuleb toode, millel on sellised omadused nagu põhikohtuasjas kõne all oleval tootel, klassifitseerida juhul, kui selle toote aromaatsete koostisosade mass ületab mittearomaatsete koostisosade massi, kuid toode ei vasta kõigile neljale kumulatiivsele tingimusele, mis on sätestatud alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevate KN selgitavate märkuste punktis 1?”

Eelotsuse küsimused

Kõigepealt tuleb meenutada, et kui Euroopa Kohus on saanud eelotsusetaotluse tariifse klassifitseerimise küsimuses, on tema ülesanne kõnealuste toodete ise klassifitseerimise asemel pigem siseriiklikule kohtule nende kriteeriumide selgitamine, mille kohaldamine võimaldab viimasel need tooted õigesti KN‑sse klassifitseerida, seda enam, et Euroopa Kohtul ei pruugi olla kogu vajalikku asjakohast teavet. Seega on siseriiklik kohus selle tegemiseks igal juhul paremas olukorras (kohtuotsused Lohmann ja Medi Bayreuth, C‑260/00–C‑263/00, EU:C:2002:637, punkt 26; Lecson Elektromobile, C‑12/10, EU:C:2010:823, punkt 15, ja Digitalnet jt, C‑320/11, C‑330/11, C‑382/11 ja C‑383/11, EU:C:2012:745, punkt 61).

28	Seega tuleb põhikohtuasjas kõnealused tooted klassifitseerida eelotsusetaotluse esitanud kohtul, võttes arvesse Euroopa Kohtule esitatud küsimustele antavaid vastuseid.

Teisalt tuleb rõhutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud siseriiklike kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda siseriiklikule kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel poolelioleva kohtuasja lahendada. Selleks peab Euroopa Kohus talle esitatud küsimused vajadusel ümber sõnastama (kohtuotsused Krüger, C‑334/95, EU:C:1997:378, punktid 22 ja 23, ning Byankov, C‑249/11, EU:C:2012:608, punkt 57).

Käesolevas asjas selgub eelotsusetaotlusest, et oma kümne küsimusega palub siseriiklik kohus tegelikult tõlgendada KN rubriiki 2707, saamaks teada, milline on selle põhikohtuasjas käsitletava kauba tariifne klassifikatsioon, mida kirjeldatakse kui „rasked õlid, määrdeõlid; muud õlid, mis on ette nähtud eritöötluseks”.

31	Et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, tuleb küsimused ümber sõnastada ja rühmitada nii, et kõigepealt analüüsitakse neljandat kuni kuuendat küsimust, seejärel teist, siis esimest ja kolmandat ning lõpuks seitsmendat kuni kümnendat küsimust.

Neljanda kuni kuuenda küsimuse analüüs

32	Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, millise kriteeriumi alusel tuleb selliste omadustega kaup nagu põhikohtuasja käsitletav klassifitseerida KN rubriiki 2707 või rubriiki 2710.

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb esiteks rõhutada, et KN‑sse klassifitseerimise üldreeglid näevad ette, et kaupade klassifitseerimine toimub lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste ja gruppide märkustest, ning et jaotiste, kaubagruppide ja alamgruppide nimetused on antud üksnes suunaval eesmärgil.

Teiseks tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguskindluse ning lihtsa järelkontrolli tagamiseks vajalik, et kaupade tariifse klassifitseerimise otsustavaks kriteeriumiks oleksid üldiselt kauba objektiivsed tunnused ning omadused selliselt, nagu need on kindlaks määratud KN rubriigi ning jaotise või grupi märkuste sõnastuses (vt eelkõige kohtuotsused Peacock, C‑339/98, EU:C:2000:573, punkt 9; Intermodal Transports, C‑495/03, EU:C:2005:552, punkt 47; Kamino International Logistics, C‑376/07, EU:C:2009:105, punkt 31, ning British Sky Broadcasting Group ja Pace, C‑288/09 ja C‑289/09, EU:C:2011:248, punkt 60).

Mis puutub HS selgitavatesse märkustesse, siis tuleb lisada, et hoolimata sellest, et need ei ole siduvad, on need olulised vahendid tollitariifistiku ühetaolise kohaldamise tagamiseks ja sellisena annavad need asjakohaseid juhiseid selle tõlgendamiseks (kohtuotsused Kloosterboer Services, C‑173/08, EU:C:2009:382, punkt 25, ja Agroferm, C‑568/11, EU:C:2013:407, punkt 28). Sama kehtib KN selgitavate märkuste kohta (vt kohtuotsused Develop Dr. Eisbein, C‑35/93, EU:C:1994:252, punkt 21, ning British Sky Broadcasting Group ja Pace, EU:C:2011:248, punkt 92).

36	Käesolevas asjas tuleneb KN rubriigi 2707 sõnastusest, et see rubriik hõlmab „õlid jm tooted […]; samalaadsed tooted, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi”.

Lisaks täpsustab märkus KN grupi 27 kohta samas sõnastuses, nagu see on HS selgitavates märkustes rubriigi 2710 kohta, et rubriigis 2710 kasutatud termin „naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid” hõlmab „peamiselt segatud küllastumata süsivesinikke sisaldavaid õlisid, [milles] mittearomaatsete koostisosade mass ületab aromaatsete koostisosade massi”. Samades märkustes on lisatud, et rubriiki 2710 ei kuulu „õlid, milles massilt domineerivad aromaatsed koostisosad”.

Järelikult, nagu Bulgaaria valitsus ja Euroopa Komisjon õigesti märgivad, tuleneb KN rubriikidest 2707 ja 2710 – tõlgendatuna arvestades KN grupi 27 märkust 2 ja HS selgitavaid märkusi rubriigi 2710 kohta –, et selleks otsustavaks kriteeriumiks, mis võimaldab klassifitseerida toote KN rubriiki 2707 on aromaatsete koostisosade ülekaal massis. Seevastu otsustav kriteerium KN rubriiki 2710 kuuluvate toodete osas on mittearomaatsete koostisosade ülekaal massis.

Sellest tulenevalt tuleb neljandale kuni kuuendale küsimusele vastata, et kriteerium, mida tuleb arvesse võtta selliste omadustega kauba nagu põhikohtuasjas käsitletav klassifitseerimisel KN rubriiki 2707 või rubriiki 2710 on aromaatsete koostisosade sisaldus massis mittearomaatsete koostisosadega võrreldes.

Teise küsimuse analüüs

40	Oma teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas KN grupis 27 ja seda gruppi käsitlevates KN ja HS selgitavates märkustes kasutatud mõistel „aromaatsed koostisosad” on sama tähendus kui mõistel „aromaatsed süsivesinikud”.

41	Selle kohta tuleb märkida, et kuigi KN ei määratle mõistet „aromaatsed koostisosad”, saab vastuse sellele küsimusele selgelt tuletada KN grupi 27 sätete sõnastusest ning KN ja HS selgitavatest märkustest.

Nimelt on KN rubriigi 2707 sõnastuses kirjas, et see rubriik hõlmab tooted, „milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi”. KN alamrubriikide 2707 10–2707 99 sõnastusest tuleneb, et nende toodete hulka kuuluvad eelkõige bensool (benseen), toluool (tolueen), ksülool (ksüleen) naftaleen ja muud aromaatsete süsivesinike segud, kreosootõli ja toorõli.

Ka KN alamrubriigi 2707 50 eri keeleversioonide pealkirjades kasutatud mõistetest – muu hulgas bulgaaria keeles (Drugi smesi na aromatni vuglevodorodi), hispaania keeles (Las demás mezclas de hidrocarburos aromáticos), saksa keeles (andere Mischungen aromatischer Kohlenwasserstoffe), inglise keeles (Other aromatic hydrocarbon mixtures), prantsuse keeles (autres mélanges d’hydrocarbures aromatiques) ja itaalia keeles (altre miscele d’idrocarburi aromatici) – tuleneb, et KN teeb vahet mõistetel „aromaatsed koostisosad” ja „aromaatsed süsivesinikud”, nagu ka Bulgaaria valitsus õigesti märgib.

Tuleb tõdeda, et see vahetegemine tuleneb KN selgitavatest märkustest alamrubriikide 2707 99 11 ja 2707 99 19 kohta, milles on selgitatud, et nendesse alamrubriikidesse kuuluvad „samalaadsed tooted, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi”, ja täpsustatud, et need tooted „võivad […] sisaldada […] vähem polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke”. Ka KN selgitavad märkused alamrubriigi 2707 99 30 kohta selgitavad, et „selles alamrubriigis tähistatakse terminiga „väävlit sisaldavad tipufraktsioonid” üksnes neid […] saadusi, mis […] sisalda[vad] väävliühendeid […] ja süsivesinikke, mille massis on ülekaalus mittearomaatsed süsivesinikud”.

45	See vahetegemine ilmneb ka HS selgitavatest märkustest rubriigi 2707 kohta, milles täpsustatakse, et sellesse rubriiki kuuluvad „õlid ja muud tooted, mis on peamiselt aromaatsete süsivesinike ja muude aromaatsete ühendite segud”.

46	Neil tingimustel saab jõuda järeldusele, et nimetatud sätete sõnastuses tehakse vahet mõistetel „aromaatsed koostisosad” ja „aromaatsed süsivesinikud” ning järelikult tuleb terminit „aromaatsed koostisosad” tõlgendada nii, et selle ulatus on kui laiem kui „aromaatsed süsivesinikud”.

Seda tõlgendust toetab ka gruppi 27 puudutavate HS selgitavate märkuste üldreeglite sõnastus: „terminit „aromaatsed koostisosad” märkuses 2 grupi kohta ja rubriigis 2707 tuleb käsitleda viitavana aromaatseid osasid sisaldavatele molekulidele tervikuna, sõltumata külgahelate arvust ja pikkusest, ning mitte üksnes selliste molekulide aromaatsetele osadele”.

48	Eeltoodut arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et KN grupis 27 kasutatud mõistet „aromaatsed koostisosad” tuleb tõlgendada nii, et selle ulatus laiem kui mõistel „aromaatsed süsivesinikud”.

Esimene ja kolmas küsimus

49	Oma esimese ja kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kuidas määrata kindlaks aromaatsete koostisosade sisaldus tootes, et klassifitseerida see kas KN rubriiki 2707 või rubriiki 2710.

50	Sellega seoses tuleb märkida, et KN selgitavate märkuste üldreeglite punkt 2 grupi 27 kohta näeb ette, et toodetele, mille destilleerimise lõpptemperatuur on üle 315°C, tuleb kohaldada A lisa meetodit.

Siiski – nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 35 sai meenutatud – ei ole KN selgitavad märkused siduvad (vt kohtuotsused Develop Dr. Eisbein, EU:C:1994:252, punkt 21, ning British Sky Broadcasting Group ja Pace, EU:C:2011:248, punkt 92). Järelikult, nagu komisjon märgib, ei tule A lisa meetodit käsitada ainsa meetodina, millega saab aromaatsete koostisosade sisalduse tootes kindlaks määrata.

Lisaks tuleb rõhutada, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kui ilmneb, et KN selgitavad märkused on vastuolus KN rubriikide sõnastusega ja jaotiste või gruppide kohta toodud märkustega, siis tuleb KN selgitavad märkused jätta tähelepanuta (vt selle kohta kohtuotsused Sunshine Deutschland Handelsgesellschaft, C‑229/06, EU:C:2007:239, punkt 31; JVC France, C‑312/07, EU:C:2008:324, punkt 34, ning Kamino International Logistics, EU:C:2009:105, punktid 49 ja 50).

53	Sellest järeldub, et kui liikmesriigi toll või ettevõtja on olukorras, mille puhul selgitavate märkuste kohaldamine näib tingivat KN‑ga vastuolus oleva tulemuse, peab tal olema võimalus pöörduda pädeva asutuse poole.

54	Järelikult, nagu ka komisjon märgib, võib liikmesriigi toll või ettevõtja juhul, kui ta leiab, et A lisa meetod ei anna KN‑ga kooskõlas olevat tulemust, pöörduda pädeva asutuse poole.

55	Niisiis tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul otsustada, milline on toote aromaatsete koostisosade sisalduse kindlaksmääramiseks kõige sobivam meetod.

56	Seega tuleb esimesele ja kolmandale küsimusele vastata, et siseriiklikud kohtud peavad põhimõtteliselt kindlaks tegema, milline on kõige sobivam meetod toote aromaatsete koostisosade sisalduse kindlaksmääramiseks, et klassifitseerida see toode kas KN rubriiki 2707 või rubriiki 2710.

Seitsmes kuni kümnes küsimus

57	Seitsmenda kuni kümnenda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kuidas tuleb tõlgendada alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevate KN selgitavate märkuste punkti 1.

58	Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu väidetule, on alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevate KN selgitavate märkuste teises taandes kirjas mitte these products are, vaid these products include.

Et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa see säte on (vt eelkõige kohtuotsused TNT Express Nederland, C‑533/08, EU:C:2010:243, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika, ning Brain Products, C‑219/11, EU:C:2012:742, punkt 13 ja seal viidatud kohtupraktika).

Pealegi välistab liidu õiguse ühetaolise tõlgendamise vajadus selle, et kahtluse korral käsitletakse õigusnormi teksti isoleeritult, ja nõuab otse vastupidi, et seda tõlgendataks ja kohaldataks teiste ametlike keelte versioone arvestades (vt selle kohta kohtuotsus Eschig, C‑199/08, EU:C:2009:538, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).

Käesolevas asjas ilmneb alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevate KN selgitavate märkuste teises taande erinevate keeleversioonide võrdlemisel, et sellel sättel on sama tähendus nii bulgaariakeelses versioonis (mежду тези продукти могат да се упоменат), saksa keelses versioonis (Von diesen Erzeugnissen sind z. B. zu nennen), prantsuse keelses versioonis (Parmi ces produits, on peut citer) kui ka itaalia keelses versioonis (Fra questi prodotti si possono citare), ning seetõttu tuleb seda mõista nii, et see pole ammendav.

Sellist tõlgendust toetab ka alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevate KN selgitavate märkuste punkti 1 viimase taande sõnastus. Nimelt näitab väljendi „näiteks” kasutamine selle taande lõpus sõnaselgelt, et selles toodud KN rubriikide ja alamrubriikide loetelu – millistesse võib klassifitseerida tooted, mille massis on ülekaalus mittearomaatsed koostisosad ning mis kuuluvad seega KN rubriiki 2707, kuid ei vasta nimetatud märkuste punkti 1 alapunktides a–d esitatud tingimustele – ei ole ammendav.

63	Lisaks tuleb rõhutada, et kuna KN selgitavate märkuste eesmärk on lihtsustada tariifsel klassifitseerimisel KN tõlgendamist, siis tuleb neid tõlgendada viisil, mis aitab saavutada KN alamrubriikide kasuliku mõju.

Kui aga alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevate KN selgitavate märkuste punkti 1 tuleks tõlgendada nii, et selle viimases lõigus toodud loetelu on ammendav, oleksid need selgitavad märkused selle eesmärgiga vastuolus, mille tagajärjel ei saaks sellist toodet nagu põhikohtuasjas käsitletav, milles aromaatsete koostisosade mass ületab mittearomaatsete koostisosade massi ning mis kuulub seega KN rubriiki 2707, klassifitseerida ühessegi selle rubriigi alamrubriiki.

Lisaks, nagu ka komisjon õigesti rõhutab, toetab tõlgendust, mille kohaselt kuuluvad KN alamrubriiki 2707 99 99 tooted, mis vastavad KN rubriiki 2707 klassifitseerimise tingimustele, kuid ei kuulu ühessegi muusse selle rubriigi alamrubriiki, ka asjaolu, et KN alamrubriik 2707 99 99 on pealkirjastatud „muud”, ning asjaolu, et see alamrubriik on rubriigis 2707 kõige viimane.

Eeltoodut arvestades tuleb kuuendale kuni kümnendale küsimusele vastata, et alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99 käsitlevate KN selgitavate märkuste punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et see pole ammendav, mistõttu tuleb KN rubriiki 2707 kuuluv toode, mida ei saa klassifitseerida ühesse nendest alamrubriikidest, klassifitseerida KN alamrubriiki 2707 99 99.

Kohtukulud

67	Et põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule seisukohtades esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:

Kriteerium, mida tuleb arvesse võtta selliste omadustega kauba nagu põhikohtuasja käsitletav klassifitseerimisel nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas, mida on muudetud komisjoni 27. septembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1006/2011, asuva kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2707 või rubriiki 2710, on aromaatsete koostisosade sisaldus massis mittearomaatsete koostisosadega võrreldes.

2.	Määruse nr 2658/87 I lisas, mida on muudetud määrusega nr 1006/2011, asuva kombineeritud nomenklatuuri grupis 27 kasutatud mõistet „aromaatsed koostisosad” tuleb tõlgendada nii, et selle ulatus on laiem kui mõistel „aromaatsed süsivesinikud”.

Siseriiklikud kohtud peavad põhimõtteliselt kindlaks tegema, milline on kõige sobivam meetod toote aromaatsete koostisosade sisalduse kindlaksmääramiseks, et klassifitseerida see toode kas määruse nr 2658/87 I lisas, mida on muudetud määrusega nr 1006/2011, asuva kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2707 või rubriiki 2710.

Määruse nr 2658/87 I lisas, mida on muudetud määrusega nr 1006/2011, asuva kombineeritud nomenklatuuri selgitavate märkuste, mis käsitlevad alamrubriike 2707 99 91 ja 2707 99 99, punkti 1 tuleb tõlgendada nii, et see pole ammendav, mistõttu tuleb nimetatud kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 2707 kuuluv toode, mida ei saa klassifitseerida ühesse nendest alamrubriikidest, klassifitseerida selle nomenklatuuri alamrubriiki 2707 99 99.

Allkirjad

( *1 ) Kohtumenetluse keel: bulgaaria.