Kohtuasi C‑46/10

Viking Gas A/S

versus

Kosan Gas A/S, varem BP Gas A/S

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Højesteret)

Kaubamärgid – Direktiiv 89/104/EMÜ – Artiklid 5 ja 7 – Ruumilise kaubamärgina kaitstud gaasiballoonid – Turuleviimine ainulitsentsisaaja poolt – Litsentsisaaja konkurendi tegevus, mis seisneb nende balloonide täitmises

Kohtuotsuse kokkuvõte

Õigusaktide ühtlustamine – Kaubamärgid – Direktiiv 89/104 – Ruumilise kaubamärgina kaitstud gaasiballoonide turuleviimine ainulitsentsisaaja poolt – Litsentsisaaja konkurendi tegevus, mis seisneb nende balloonide täitmises – Litsentsisaaja vastulause – Lubamatus artikli 7 lõikes 1 sätestatud ammendamatuse põhimõtte alusel, välja arvatud direktiivi artikli 7 lõikes 2 ette nähtud erandid

(Nõukogu direktiiv 89/104, artiklite 5 ja 7 lõiked 1 ja 2)

Direktiivi 89/104 artikleid 5 ja 7 (kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) tuleb tõlgendada nii, et need ei võimalda isikul, kellele kuuluva ainulitsentsi alusel võib ta kasutada korduvkasutatavaid gaasi komposiitballoone, mille kuju on kaitstud ruumilise kaubamärgina ja millele litsentsisaaja on kandnud oma nime ja logo, mis on registreeritud sõna‑ ja kujutismärgina, takistada seda, et pärast nende balloonide ostmist tarbijate poolt, kes seejärel on balloonides algselt sisaldunud gaasi ära tarbinud, vahetab kolmas isik need balloonid tasu eest komposiitballoonide vastu, mis on täidetud gaasiga, mis ei pärine litsentsisaajalt, välja arvatud juhul, kui litsentsisaaja saab tugineda õiguslikule põhjendusele direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 2 tähenduses.

Komposiitballooni müük ammendab õigused, mis komposiitballooni kujus seisnevast kaubamärgist tuleneva õiguse litsentsi alusel kasutajale ja balloonile kantud kaubamärkide omanikule tulenevad nendest kaubamärkidest, ning annab ostjale üle õiguse ballooni vabalt käsutada, sealhulgas õiguse siis, kui algne gaas on ära tarbitud, balloon välja vahetada või lasta taastäita tema valitud ettevõtja juures, see tähendab mitte ainult selle litsentsisaaja ja omaniku juures, vaid ka mõne tema konkurendi juures. Ostja niisuguse õigusega kaasneb kõnealuste konkurentide õigus direktiivi 89/104 artikli 7 lõikes 2 sätestatud piirides tühje balloone täita või vahetada.

Nende artikli 7 lõikes 2 sätestatud piiridega seoses võib kaubamärgi omanik vaatamata tema kaubamärki kandvate kaupade turuleviimisele olla vastu nende hilisemale turustamisele, kui omanikul on selliseks vastuseisuks õiguslik põhjendus ning eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud. Määrsõna „eriti” kasutamine artikli 7 lõikes 2 näitab, et kaubamärki kandvate kaupade olukorra muutumise või kahjustada saamise juhtum on siiski toodud vaid näitena sellest, millised võivad olla õiguslikud põhjendused.

Selline õiguslik põhjendus esineb ka juhul, kui kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamine kolmanda isiku poolt kahjustab oluliselt kaubamärgi mainet või ka juhul kui kasutamisel jäetakse mulje, et kaubamärgi omaniku ja kõnealuse kolmanda isiku vahel on majanduslik seos ning eelkõige, et viimane kuulub kaubamärgi omaniku turustusvõrku või et nende kahe isiku vahel on teatav erisuhe.

Komposiitballoonidele kinnitatud sildid ja tingimused, milles balloone vahetatakse, ei tohi nimelt panna keskmist tarbijat, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, arvama, et põhikohtuasjas kõne all oleva kahe ettevõtja vahel esineb seos või et gaas, millega balloonid taastäideti, pärineb omanikult. Selleks et hinnata, kas niisugune väär mulje on välistatud, tuleb arvesse võtta kõnealuse sektori praktikat ja eelkõige küsimust, kas tarbijad on harjunud sellega, et gaasiballoone täidavad teised turustajad. Lisaks on mõistlik eeldada, et tarbijal, kes pöördub otse konkurendi poole kas tühja gaasiballooni vahetamiseks täidetud ballooni vastu või omaenda ballooni täita laskmiseks, on lihtsamini võimalik olla teadlik, et selle ettevõtja ja omaniku vahel puudub seos.

(vt punktid 35–37, 40, 42 ja resolutsioon)

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

14. juuli 2011(*)

Kohtuasjas C‑46/10,

mille ese on ELTL artikli 267 alusel Højestereti (Taani) 2. novembri 2009. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 28. jaanuaril 2010, menetluses

Viking Gas A/S

versus

Kosan Gas A/S, varem BP Gas A/S,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: viienda koja esimees J.‑J. Kasel esimese koja esimehe ülesannetes, kohtunikud A. Borg Barthet, M. Ilešič (ettekandja), M. Safjan ja M. Berger,

kohtujurist: J. Kokott,

kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,

arvestades kirjalikus menetluses ja 20. jaanuari 2011. aasta kohtuistungil esitatut,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

– Viking Gas A/S, esindaja: advokat P. H. Würtz,

– Kosan Gas A/S, varem BP Gas A/S, esindaja: advokat E. Bertelsen,

– Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato S. Fiorentino,

– Euroopa Komisjon, esindajad: F. W. Bulst ja H. Støvlbæk,

olles 7. aprilli 2011. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,

on teinud järgmise

otsuse

1 Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1989, L 40, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 92) artikleid 5 ja 7.

2 Taotlus esitati Viking Gas A/S (edaspidi „Viking Gas”) ja Kosan Gas A/S, varem BP Gas A/S (edaspidi „Kosan Gas”) vahelises vaidluses seoses Viking Gasi gaasi müümise tegevusega, mis seisneb tasu eest selliste gaasi komposiitballoonide täitmises ja vahetamises, mille kuju on kaitstud ruumilise kaubamärgina ja mille on tarbijad eelnevalt ostnud Kosan Gasilt, kellele kuulub nende kasutamise ainulitsents ja kes on kandnud neile oma nime ja logo, mis on kaitstud sõna- ja kujutismärgina.

Õiguslik raamistik

3 Direktiiv 89/104 tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiviga 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 299, lk 25), mis jõustus 28. novembril 2008. Põhikohtuasja faktiliste asjaolude asetleidmise kuupäeva arvestades tuleb põhikohtuasja suhtes siiski kohaldada direktiivi 89/104.

4 Direktiivi 89/104 artikli 5 lõigetes 1–3 oli sätestatud:

„1. Registreeritud kaubamärk annab omanikule selle kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata:

a) kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud;

b) kõiki tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja tähisega kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid kaubamärgi ja tähise vahel.

[…]

3. Lõigete 1 ja 2 alusel võib muu hulgas keelata järgmised toimingud:

a) tähise kandmine kaupadele või nende pakendile;

b) kõnealuse tähisega kaupade pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse tähisega teenuste pakkumine või osutamine;

[…]”

5 Direktiivi 89/104 artiklis 7 „Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine” oli sätestatud:

„1. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamine seoses kaupadega, mille on kõnealuse kaubamärgi all ühenduse turule viinud kaubamärgi omanik või mis on seal turule viidud tema loaga.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui omanikul on õiguslik põhjendus olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud.”

6 Vastavalt 2. mai 1992. aasta Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 65 lõikele 2 koostoimes selle lepingu XVII lisa punktiga 4 muudeti direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 1 esialgset versiooni selle lepingu tarvis, asendades sõna „ühenduses” sõnadega „lepinguosalise territooriumil”.

7 Direktiivi 89/104 artikli 8 lõikes 1 oli ette nähtud:

„Kaubamärk võib olla litsentsi objektiks ühe või kõigi kaupade või teenuste osas, mille jaoks ta on registreeritud, kogu asjaomases liikmesriigis või mõnes selle osas. Litsents võib olla ainulitsents või lihtlitsents.”

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused

8 Kosan Gas toodab ja müüb balloonigaasi üksikisikutele ja ettevõtjatele. Alates 2001. aastast turustab Kosan Gas Taanis balloonigaasi nn komposiitballoonides (kergballoonid). Nende balloonide eriline kuju on registreeritud ühenduse ruumilise kaubamärgina ja Taani ruumilise kaubamärgina gaaskütuse jaoks ja vedelkütuse mahutite jaoks. Nende registreeringute kehtivust ega ulatust ei ole vaidlustatud.

9 Kosan Gas kasutab komposiitballoone nende balloonide Norra tootjaga sõlmitud ainuõigusliku ostulepingu alusel, milles on Kosan Gasile antud ainulitsents Taanis nende balloonide kasutamiseks ruumilise kaubamärgina ning õigus kasutada kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise korral õiguskaitsevahendeid. Kosan Gas kannab nendele balloonidele oma nime ja logo, mis on registreeritud ühenduse sõna- ja kujutismärgina eelkõige gaasi jaoks.

10 Kui tarbija ostab esimest korda mõnelt Kosan Gasi turustajalt gaasi komposiitballooni, maksab ta ka ballooni hinna ning saab seega ballooni omanikuks. Kosan Gasi tegevuse hulka kuulub ka komposiitballoonide täitmine, kui need on tühjaks saanud. Tarbija võib mõne Kosan Gasi turustaja juures vahetada tühja komposiitballooni sarnase ballooni vastu, mille see turustaja on täitnud, ning maksab üksnes ostetud gaasi eest.

11 Viking Gasil, kes müüb gaasi, kuid ei tooda seda ise, on Taanis üks täitejaam, kust jaotatakse gaasiga täidetud komposiitballoonid sõltumatutele turustajatele. Viking Gas kinnitab nendele balloonidele kleepsildi, millel on tema nimi ja täitejaama number, ning veel ühe kleepsildi, millel on esitatud õigusaktidega nõutud teave täitejaama ja ballooni sisu kohta. Kosan Gasi sõna- ja kujutismärke, mis on nendel balloonidel, ei eemaldata ega kaeta kinni. Tarbija võib pöörduda Vikingi mõne turustaja poole ning gaasi eest makstes vahetada tühja gaasiballooni sarnase ballooni vastu, mille Viking Gas on täitnud.

12 Kosan Gas on gaasi müümisel mahutitena kasutanud ka muid balloone kui komposiitballoonid ehk sama tüüpi terasballoone, mida kasutab enamik turul tegutsevatest ettevõtjatest (standardsed kollased eri suuruses terasballoonid). Viimati nimetatud balloonid, mida Kosan Gas varem kasutas, ei ole registreeritud ruumilise kaubamärgina, kuid kannavad nagu komposiitballoonidki kõnealuse ettevõtja sõna- ja kujutismärki. Viking Gas väidab, et Kosan Gas on palju aastaid nõustunud ja nõustub jätkuvalt sellega, et teised ettevõtjad taastäidavad neid standardseid balloone oma gaasi müümiseks, kuigi balloonid kannavad Kosan Gasi nime ja logo.

13 Kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise kohta Kosan Gasi esitatud hagi alusel keelas Fogedret de Viborg 6. detsembri 2005. aasta määrusega Viking Gasil müüa gaasi Kosan Gasi komposiitballoonide täitmise teel. See määrus jäeti muutmata Sø- og Handelsretteni 21. detsembri 2006. aasta otsusega, milles tuvastati eelkõige, et Viking Gas rikub Kosan Gasi kaubamärgist tulenevaid õigusi, kui ta täidab ja turustab komposiitballoone Taanis, ning keelati esimesel ettevõtjal kasutada teisele ettevõtjale kuuluvaid kaubamärke. Lisaks mõisteti Viking Gasilt Kosan Gasi kasuks välja 75 000 Taani krooni nende kaubamärkide kasutamise tasuna.

14 Viking Gas esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Højesteretile, kes otsustas menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

„1. Kas [direktiivi 89/104] artiklit 5 koostoimes artikliga 7 tuleb tõlgendada nii, et ettevõtja B on toime pannud kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise, kui ta täidab ettevõtjalt A pärit balloone gaasiga, mida ta seejärel müüb järgmistel asjaoludel:

a) ettevõtja A müüb gaasi erilise kujuga nn komposiitballoonides, mis on sellisena, see tähendab ruumilise kaubamärgina registreeritud kui Taani kaubamärk ja ühenduse kaubamärk. Ettevõtja A ei ole nende ruumiliste kaubamärkide omanik, kuid tal on ainulitsents nende kasutamiseks Taanis ja tal on õigus kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise korral Taanis kasutada õiguskaitsevahendeid;

b) gaasiga täidetud komposiitballooni esmakordsel ostmisel ühelt ettevõtja A turustajalt maksab tarbija ka ballooni eest ning saab seega ballooni omanikuks;

c) ettevõtja A taastäidab komposiitballoone nii, et tarbijad pöörduvad ettevõtja A mõne turustaja poole ning saavad gaasi eest makstes vahetada tühja komposiitballooni sarnase ballooni vastu, mille ettevõtja A on täitnud;

d) ettevõtja B tegevus seisneb balloonide, sealhulgas küsimuses a nimetatud ruumilise kaubamärgiga kaitstud balloonide täitmises gaasiga nii, et tarbijad pöörduvad ettevõtja B äripartnerist turustaja poole ning saavad gaasi eest makstes vahetada tühja komposiitballooni sarnase ballooni vastu, mille ettevõtja B on täitnud;

e) kui ettevõtja B kõnealuseid komposiitballoone gaasiga täidab, kinnitatakse balloonidele kleepsildid, mis näitavad, et balloonid on täitnud ettevõtja B?

2. Kui võib oletada, et tarbijatel tekib üldjuhul mulje, et ettevõtjad A ja B on omavahel seotud, siis kas see omab esimesele küsimusele vastamisel tähtsust?

3. Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas tulemust mõjutaks see, kui komposiitballoonidele on – peale selle, et need on kaitstud eespool viidatud ruumilise kaubamärgiga – kantud (balloonile pressitud) ettevõtjale A kuuluv registreeritud sõna- ja/või kujutismärk, mis on hoolimata ettevõtja B poolt balloonile kinnitatud kleepsiltidest jätkuvalt näha?

4. Kui vastus kas esimesele või kolmandale küsimusele on jaatav, siis kas tulemust mõjutaks see, kui eeldada, et ettevõtja A on palju aastaid nõustunud ja nõustub jätkuvalt sellega, et teised ettevõtjad taastäidavad muud tüüpi balloone, mis ei ole kaitstud eespool viidatud ruumilise kaubamärgiga, kuid millele on kantud ettevõtja A sõna‑ ja/või kujutismärk?

5. Kui vastus kas esimesele või kolmandale küsimusele on jaatav, siis kas tulemust mõjutaks see, kui tarbija ise pöördub otse ettevõtja B poole selleks, et:

a) vahetada gaasi eest makstes tühi komposiitballoon sarnase ballooni vastu, mille ettevõtja B on täitnud, või

b) lasta enda toodud komposiitballoon tasu eest gaasiga täita?”

Eelotsuse küsimused

15 Nende küsimustega, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas ja kui see on nii, siis millistel tingimustel võib isik, kellele kuuluva ainulitsentsi alusel võib ta kasutada korduvkasutatavaid gaasi komposiitballoone, mille kuju on kaitstud ruumilise kaubamärgina ja millele litsentsisaaja on kandnud oma nime ja logo, mis on registreeritud sõna- ja kujutismärgina, takistada direktiivi 89/104 artiklite 5 ja 7 alusel seda, et pärast nende balloonide ostmist tarbijate poolt, kes seejärel on balloonides algselt sisaldunud gaasi ära tarbinud, vahetab kolmas isik need balloonid tasu eest komposiitballoonide vastu, mis on täidetud gaasiga, mis ei pärine litsentsisaajalt.

Euroopa Kohtule esitatud märkused

16 Viking Gas on seisukohal, et põhikohtuasja asjaoludel ei saa komposiitballoonide täitmine ja vahetamine olla direktiivi 89/104 artiklite 5 ja 7 kohaselt keelatud. Kosan Gas ja Itaalia Vabariik on vastupidisel arvamusel. Euroopa Komisjon leiab, et peamiselt tuleb kindlaks teha, kas põhikohtuasjas esineb segiajamise tõenäosus selles mõttes, et tarbija võib arvata, et Viking Gasi täidetud balloonis sisalduv gaas pärineb Kosan Gasilt või et nende ettevõtjate vahel on majanduslik seos, ning selle peab kindlaks tegema eelotsusetaotluse esitanud kohus.

17 Viking Gas rõhutab, et tarbija omandab komposiitballooni esimese ostu tegemisel, mille tulemusel ammendub Kosan Gasi kaubamärgiõigus. Järelikult on tarbijal õigus vabalt kasutada seda ballooni – mis on pealegi mõeldud just gaasiga täitmiseks – selleks, et lasta see uuesti täita. Kaubamärgi omanikule antud õigusi ei saa laiendada nii kaugele, et kõnealust kaubamärki kandva kauba ostjal takistatakse kasutada kaupa sellel otstarbel, milleks see on turule viidud. Selles suhtes on väheoluline, kas tarbija pöördub ostetud komposiitballoonide taastäitmiseks otse Viking Gasi poole või vahetab tühja komposiitballooni sarnase täidetud ballooni vastu Viking Gasiga koostööd tegeva turustaja juures. Arvestades, et mõlemal juhul on ostjate jaoks selge, et esiteks on komposiitballoon korduvkasutatav ning teiseks pärineb gaas mitte Kosan Gasilt, vaid Viking Gasilt, nagu nähtub balloonidele kinnitatud kleepsiltidelt, ei kahjusta Viking Gasi täidetud balloonide edasimüük Kosan Gasi kaubamärgiõigusi.

18 Viking Gas väidab, et muud tüüpi gaasiballoonide kui komposiitballoonide puhul on sagedane, et neid taastäidavad hiljem teised ettevõtjad kui need, kes seda tüüpi balloone turustavad. Kosan Gas ei saa muud tüüpi gaasiballooni turuleviimisega niisugust praktikat lõpetada. Kaubamärgiõiguse omandamise eesmärk ei saa nimelt olla turgude sulgemine selleks, et saada põhjendamatu konkurentsieelis ja rakendada õigustamatult erinevaid hindu, mida tuleb kaubamärgist tuleneva õiguse ammendumist puudutavate normide tõlgendamisel samuti arvesse võtta. Viking Gas väidab selles kontekstis, et Kosan Gas kasutab kõnealusest kaubamärgist tuleneva õiguse ammendamatust selleks, et balloonigaasi turgu kunstlikult jagada, millest annab tunnistust asjaolu, et kõnealune ettevõtja müüb praegu komposiitballoonis sisalduvat gaasi enam kui 20% kõrgema hinnaga kui klassikalises terasballoonis sisalduvat gaasi, ilma et esineks tootmise või turustamisega seotud tegureid, mis võiksid niisugust hindade erinevust õigustada.

19 Kosan Gas leiab, et põhikohtuasjas on tegemist identsete kaupade ja kaubamärkidega, mistõttu juba ainuüksi selle asjaolu tõttu on rikutud kaubamärgist tulenevaid õigusi. Igal juhul esineb suur segiajamise tõenäosus, kuna Viking Gasi poolt komposiitballoonidele kinnitatud sildid on väga tagasihoidlikud.

20 Kosan Gas leiab, et kaubamärgist tuleneva õiguse ammendumise reegel ei anna Viking Gasile õigust komposiitballoone, mis on kaitstud kaubamärgiga, mille omanik ta ei ole, omaenda gaasiga täita ja seda gaasi nendes balloonides müüa. Kõnealune reegel tähendab üksnes, et Kosan Gas ei saa takistada tema enda täidetud ja turustatud komposiitballoonide edasimüümist. Kõnealuse õiguse ammendumine ei saa puudutada korduvkasutatavat pakendit, kuna pakend ise ei ole kaup, vaid kaup on käesoleval juhul gaas. Isegi vastupidisel juhul võib ammendumine puudutada üksnes pakendit kui sellist, nii et seda saab tühjana turustada. Pealegi kujutab kaubamärgiga kaitstud sellise kauba asendamine, mis on mõeldud tarbijale kasutamiseks, direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 2 tähenduses kauba muutmist, millele kaubamärgi omanik võib vastu olla isegi pärast kauba turuleviimist.

21 Itaalia Vabariik toob esile mahutite kui ruumilise kaubamärgi kaitsmisega seotud ohud ning avaliku huvi jätta mahutid vabalt kasutatavaks, selleks et edendada konkurentsi ja kaitsta tarbijaid. Kõnealune huvi on siiski kaitstud direktiivi 89/104 artikliga 3, milles on loetletud kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi tühistamise põhjused, ning see ei saa aidata kaasa kaubamärgist tuleneva õiguse piiride ja ulatuse määratlemisele, kui kaubamärk on juba õiguspäraselt registreeritud. Kuna komposiitballooni kaubamärgina registreerimise õiguspärasust ei ole vaidlustatud, tuleb pidada tõendatuks, et ballooni kujul on kauba eristamise ülesanne, mis tähendab, et kolmanda isiku poolt sama kauba samal kujul müümine kasutab ära kaubamärgi eristamisülesannet.

22 Selle tõlgenduse ümberlükkamiseks ei saa tugineda kaubamärgist tuleneva õiguse ammendumise põhimõttele, mis viitab üksnes sellise kauba järjestikusele edasimüümisele, mille suhtes on kaubamärk ammendunud. Isegi kui lähtuda vastupidisest seisukohast, ei oleks kaubamärgiõigused põhikohtuasjas sellegipoolest ammendunud, arvestades, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kirjeldatud asjaolud kuuluvad direktiivi 89/104 artikli 7 lõikes 2 ette nähtud erandi kohaldamisalasse. Nimelt asjaoluga, et Viking Gas täidab balloone omaenda gaasiga, kaasneb „ballooni kui kauba” muutumise või kahjustada saamise oht. Kosan Gasil on ilmne huvi selle vastu, et komposiitballoone täidaksid tema tunnustatud turustajad, et ta saaks säilitada kontrolli müüdava kauba kvaliteedi üle, kuna kauba mis tahes puudused võivad mõjutada kaubamärgi mainet.

23 Komisjon on seisukohal, et põhikohtuasjas on määrav küsimus, kas tarbija, kes pöördub Viking Gasi poole oma tühja komposiitballooni täitmiseks, on võimeline ainult siltide põhjal raskusteta mõistma, et tema ostetud gaas pärineb Viking Gasilt ja et selle ettevõtja ja Kosan Gasi vahel puudub majanduslik seos. Ta täpsustab, et põhikohtuasjas käsitletav olukord kuulub direktiivi 89/104 artikli 5 lõike 1 punkti a kohaldamisalasse, mis Euroopa Kohtu praktika kohaselt kaitseb kaubamärgi kõiki ülesandeid. Miski ei anna siiski tunnistust sellest, et muid ülesandeid kui see, mis seisneb kauba päritolu tagamises, oleks kõnealuse kasutamisega kahjustatud.

24 Mis puudutab kaubamärgist tuleneva õiguse ammendumise küsimust, siis eristab komisjon ühelt poolt Kosan Gasi gaasiga täidetud komposiitballooni või olenevalt olukorrast tühja komposiitballooni kasutamist ning teiselt poolt selle ballooni kasutamist täidetuna gaasiga, mis pärineb teiselt ettevõtjalt. Esimest liiki kasutamist ei saa ruumilise kaubamärgi omanik keelata, arvestades, et kaubamärgist tulenevad õigused on komposiitballooni müügiga ammendunud, kuna see müük võimaldas ballooni majandusliku väärtuse realiseerida. Teist liiki kasutamise puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et kaubamärgiga kaitstud kaup ehk gaas on juba ära tarbitud ja see on ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta asendatud teise kaubaga, mis ei pärine selle kaubamärgi omanikult. Niisuguses olukorras ei ole direktiivi 89/104 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimused täidetud, kuna kaubamärk ei võimalda tagada selle kauba päritolu, mida kaubamärk peaks kaitsma.

Euroopa Kohtu hinnang

25 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ühtlustatakse direktiivi 89/104 artiklitega 5–7 kaubamärgist tulenevaid õigusi käsitlevad normid täielikult ning nendes artiklites on määratletud õigused, mis Euroopa Liidus kuuluvad kaubamärgi omanikele (vt eelkõige 3. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑127/09: Coty Prestige Lancaster Group, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

26 Täpsemalt on selle direktiivi artikliga 5 antud kaubamärgi omanikule ainuõigus, mille alusel ta võib keelata kõigil kolmandatel isikutel eelkõige kaubamärki kandvate kaupade pakkumise, turuleviimise või ladustamise nimetatud otstarbel. Sama direktiivi artikli 7 lõige 1 sisaldab sellest reeglist erandit, mille kohaselt kaubamärgi omaniku õigus ammendub, kui kaubad on Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) turule viidud kaubamärgi omaniku poolt või tema loal (vt eelkõige 15. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑324/08: Makro Zelfbedieningsgroothandel jt, EKL 2009, lk I‑10019, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

27 Ainuõiguse lõppemine tuleneb kas asjaolust, et omanik on otseselt või kaudselt väljendades andnud nõusoleku kaup EMP‑s turule viia või sellest, kui omanik ise või temaga majanduslikult seotud ettevõtja, näiteks litsentsisaaja on kauba EMP‑s turule viinud. Omaniku nõusolek või kauba EMP‑s turuleviimine tema enda või temaga majanduslikult seotud ettevõtja poolt, mis on võrdsustatav ainuõigusest loobumisega, on seega mõlemad asjaomase õiguse lõppemise seisukohast määravad asjaolud (vt eespool viidatud kohtuotsus Coty Prestige Lancaster Group, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).

28 Põhikohtuasjas ei ole vaidlust selle üle, et komposiitballoonid, mille täitmine ja vahetamine Viking Gasi poolt on kõne all, viis EMP‑s turule Kosan Gas, kellele kuulub ainulitsents Taanis nende balloonide kujus seisneva ruumilise kaubamärgi kasutamiseks ning kes on balloonidele kantud sõna- ja kujutismärgi omanik.

29 Kosan Gas, Itaalia Vabariik ja komisjon leiavad siiski, et direktiivi 89/104 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et turuleviimine ammendab ainult omaniku või litsentsisaaja õiguse keelata veel algse gaasiga täidetud või tühjade balloonide hilisema turustamise, kuid ei anna kolmandatele isikutele õigust neid samu balloone ärilisel eesmärgil omaenda gaasiga täita. Kosan Gas väidab muu hulgas, et kaubamärgiõiguse ammendumine ei saa puudutada kauba pakendit.

30 Selles suhtes tuleb märkida, et komposiitballoonid, mis on mõeldud mitu korda uuesti kasutamiseks, ei kujuta endast lihtsalt algse kauba pakendit, vaid neil on iseseisev majanduslik väärtus ning neid endid tuleb käsitada kui kaupa. Nimelt kui tarbija omandab esimest korda sellise ballooni gaasiga täidetuna Kosan Gasi turustajalt, peab ta maksma mitte ainult gaasi, vaid ka komposiitballooni eest, mille hind on kõrgem kui tavapäraste terasest gaasiballoonide oma, eelkõige selle ballooni eriliste tehniliste omaduste tõttu, ning nendes sisalduva gaasi hind.

31 Neil asjaoludel tuleb kaaluda ühelt poolt komposiitballooni kujus seisnevast kaubamärgist tuleneva õiguse litsentsi alusel kasutaja ja balloonile kantud kaubamärkide omaniku õigustatud huvi saada nende kaubamärkidega kaasnevatest õigustest kasu ning teiselt poolt nende balloonide ostjate õigustatud huvi eelkõige kasutada täielikult oma omandiõigust nende balloonide suhtes ja üldist huvi säilitada kahjustamata konkurents.

32 Mis puudutab kõnealuse litsentsisaaja ja kaubamärkide omaniku huvi saada nende kaubamärkidega kaasnevatest õigustest kasu, siis tuleb tõdeda, et komposiitballoonide müük võimaldab tal realiseerida nende balloonidega seotud kaubamärkide majandusliku väärtuse. Euroopa Kohus on aga juba tuvastanud, et müük, mis võimaldab kaubamärgi majandusliku väärtuse realiseerida, ammendab direktiiviga 89/104 antud ainuõigused (vt eelkõige 30. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C‑16/03: Peak Holding, EKL 2004, lk I‑11313, punkt 40).

33 Mis puudutab komposiitballoonide ostjate huve, siis on selge, et nad ei saaks oma omandiõigust nende balloonide suhtes täielikult kasutada, kui see õigus on nendega seotud kaubamärgiõigustega piiratud isegi pärast seda, kui balloonid on omaniku poolt või tema loal müüdud. Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 66 märkis, ei saaks ostjad seda õigust enam vabalt kasutada, vaid oleksid balloonide hilisema taastäitmise korral seotud üheainsa gaasitarnijaga.

34 Lõpuks vähendaks see, kui komposiitballooni kujus seisnevast kaubamärgist tuleneva õiguse litsentsi alusel kasutajal ja balloonile kantud kaubamärkide omanikul lubataks nendest kaubamärkidest tulenevate õiguste alusel takistada balloonide hilisemat taastäitmist, põhjendamatult konkurentsi turustusahelas järgneval turul, mis on seotud gaasiballoonide täitmisega, ning sellega kaasneks isegi selle turu eraldamise oht, kui litsentsisaajal ja omanikul õnnestub oma ballooniga domineerida tänu selle erilistele tehnilistele omadustele, mille kaitsmine ei ole kaubamärgiõiguse ese. See oht on pealegi suurem asjaolu tõttu, et komposiitballooni hind on võrreldes gaasi omaga kõrge ning selleks, et ostja saaks gaasitarnijat uuesti vabalt valida, peaks ta loobuma algsest investeeringust, mille ta on teinud ballooni omandamiseks ja mille amortiseerimine oleks eeldanud taaskasutuste piisavat arvu.

35 Eespool esitatud kaalutlustest järeldub, et komposiitballooni müük ammendab õigused, mis komposiitballooni kujus seisnevast kaubamärgist tuleneva õiguse litsentsi alusel kasutajale ja balloonile kantud kaubamärkide omanikule tulenevad nendest kaubamärkidest, ning annab ostjale üle õiguse ballooni vabalt käsutada, sealhulgas õiguse siis, kui algne gaas on ära tarbitud, balloon välja vahetada või lasta taastäita tema valitud ettevõtja juures, see tähendab mitte ainult selle litsentsisaaja ja omaniku juures, vaid ka mõne tema konkurendi juures. Ostja niisuguse õigusega kaasneb kõnealuste konkurentide õigus direktiivi 89/104 artikli 7 lõikes 2 sätestatud piirides tühje balloone täita või vahetada.

36 Nende piiridega seoses tuleb meenutada, et vastavalt artikli 7 lõikele 2 võib kaubamärgi omanik vaatamata tema kaubamärki kandvate kaupade turuleviimisele olla vastu nende hilisemale turustamisele, kui omanikul on selliseks vastuseisuks õiguslik põhjendus ning eriti kui kaupade olukord on pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näitab määrsõna „eriti” kasutamine artikli 7 lõikes 2, et kaubamärki kandvate kaupade olukorra muutumise või kahjustada saamise juhtum on siiski toodud vaid näitena sellest, millised võivad olla õiguslikud põhjendused (vt eelkõige 23. aprilli 2009. aasta otsus kohtuasjas C‑59/08: Copad, EKL 2009, lk I‑3421, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).

37 Nii on Euroopa Kohus juba leidnud, et selline õiguslik põhjendus esineb ka juhul, kui kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamine kolmanda isiku poolt kahjustab oluliselt kaubamärgi mainet või ka juhul kui kasutamisel jäetakse mulje, et kaubamärgi omaniku ja kõnealuse kolmanda isiku vahel on majanduslik seos ning eelkõige, et viimane kuulub kaubamärgi omaniku turustusvõrku või et nende kahe isiku vahel on teatav erisuhe (vt selle kohta 8. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas C‑558/08: Portakabin, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 79 ja 80 ning seal viidatud kohtupraktika).

38 Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on hinnata, kas põhikohtuasja iseloomustavaid asjaolusid silmas pidades esineb selline õiguslik põhjendus, tuleb sellele kohtule anda hindamise läbiviimise tarvis siiski mõningat teavet, eelkõige seoses konkreetsete asjaoludega, mille kohta ta on Euroopa Kohtule küsimused esitanud.

39 Kõnealuses kontekstis tuleb täpsustada, et selleks, et vastata küsimusele, kas Viking Gasi täidetud komposiitballoonide turustamisel jäetakse mulje, et selle ettevõtja ja Kosan Gasi vahel on majanduslik seos, mis annaks viimasele õiguse niisugust turustamist takistada, tuleb arvesse võtta balloonidele kinnitatud silte ning tingimusi, milles balloone vahetatakse.

40 Komposiitballoonidele kinnitatud sildid ja tingimused, milles balloone vahetatakse, ei tohi nimelt panna keskmist tarbijat, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, arvama, et põhikohtuasjas kõne all oleva kahe ettevõtja vahel esineb seos või et gaas, millega balloonid taastäideti, pärineb Kosan Gasilt. Selleks et hinnata, kas niisugune väär mulje on välistatud, tuleb arvesse võtta kõnealuse sektori praktikat ja eelkõige küsimust, kas tarbijad on harjunud sellega, et gaasiballoone täidavad teised turustajad. Lisaks on mõistlik eeldada, et tarbijal, kes pöördub otse Viking Gasi poole kas tühja gaasiballooni vahetamiseks täidetud ballooni vastu või omaenda ballooni täita laskmiseks, on lihtsamini võimalik olla teadlik, et selle ettevõtja ja Kosan Gasi vahel puudub seos.

41 Mis puudutab asjaolu, et komposiitballoonid kannavad sõna- ja kujutismärki, mis seisnevad Kosan Gasi nimes ja logos ning mis eelotsusetaotluse esitanud kohtu järelduste kohaselt jäävad hoolimata Viking Gasi poolt balloonidele kinnitatud siltidest näha, siis tuleb märkida, et see on asjakohane, kuna see näib välistavat selle, et kõnealused sildid muudavad balloonide olukorda, varjates nende päritolu.

42 Eespool toodust lähtuvalt tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 89/104 artikleid 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et need ei võimalda isikul, kellele kuuluva ainulitsentsi alusel võib ta kasutada korduvkasutatavaid gaasi komposiitballoone, mille kuju on kaitstud ruumilise kaubamärgina ja millele litsentsisaaja on kandnud oma nime ja logo, mis on registreeritud sõna- ja kujutismärgina, takistada seda, et pärast nende balloonide ostmist tarbijate poolt, kes seejärel on balloonides algselt sisaldunud gaasi ära tarbinud, vahetab kolmas isik need balloonid tasu eest komposiitballoonide vastu, mis on täidetud gaasiga, mis ei pärine litsentsisaajalt, välja arvatud juhul, kui litsentsisaaja saab tugineda õiguslikule põhjendusele direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 2 tähenduses.

Kohtukulud

43 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimese direktiivi 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikleid 5 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et need ei võimalda isikul, kellele kuuluva ainulitsentsi alusel võib ta kasutada korduvkasutatavaid gaasi komposiitballoone, mille kuju on kaitstud ruumilise kaubamärgina ja millele litsentsisaaja on kandnud oma nime ja logo, mis on registreeritud sõna- ja kujutismärgina, takistada seda, et pärast nende balloonide ostmist tarbijate poolt, kes seejärel on balloonides algselt sisaldunud gaasi ära tarbinud, vahetab kolmas isik need balloonid tasu eest komposiitballoonide vastu, mis on täidetud gaasiga, mis ei pärine litsentsisaajalt, välja arvatud juhul, kui litsentsisaaja saab tugineda õiguslikule põhjendusele direktiivi 89/104 artikli 7 lõike 2 tähenduses.

Allkirjad

* Kohtumenetluse keel: taani.