EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019DC0534

Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, mis esitatakse eesmärgiga korrigeerida Ungaris märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast

COM/2019/534 final

Brüssel,5.6.2019

COM(2019) 534 final

Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

mis esitatakse eesmärgiga korrigeerida Ungaris märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast

{SWD(2019) 534 final}


Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

mis esitatakse eesmärgiga korrigeerida Ungaris märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta, 1 eriti selle artikli 10 lõike 2 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)Aluslepingu artikli 121 kohaselt peavad liikmesriigid selleks, et vältida valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi teket, edendama majanduspoliitika koordineerimise ja mitmepoolse järelevalve kaudu keskpikas perspektiivis riigi rahanduse usaldusväärsust.

(2)Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hinnastabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

(3)22. juunil 2018 leidis nõukogu kooskõlas aluslepingu artikli 121 lõikega 4, et Ungaris toimus 2017. aastal märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgist, milleks on valitsemissektori struktuurne eelarvepuudujääk 1,0 % SKPst. Kindlaks tehtud märkimisväärse kõrvalekalde tõttu esitas nõukogu 22. juunil 2018 Ungarile soovituse 2 võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär 3 ei ületa 2018. aastal 2,8 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1,0 % SKPst. Nõukogu soovitas samuti, et Ungari kasutaks mis tahes juhuslikku tulu eelarvepuudujäägi vähendamiseks, et järgida seeläbi riigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavat kohandamiseks. 4. detsembril 2018 leidis nõukogu, et Ungari ei olnud võtnud nõukogu 22. juuni 2018. aasta soovituse alusel tõhusaid meetmeid. Selle alusel esitas nõukogu 4. detsembril 2018 Ungarile läbivaadatud soovituse võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2019. aastal 3,3 %, mis vastab aastasele struktuursele kohandusele 1,0 % SKPst.

(4)Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosist ja Eurostati kontrollitud 2018. aasta arvandmetest nähtub, et valitsemissektori esmaste netokulude kasv oli 2018. aastal kulude kasvu eesmärgist tunduvalt kiirem, osutades märkimisväärsele kõrvalekaldele (1,3 % SKPst). Struktuurne eelarvepositsioon halvenes ja oli –3,7 % SKPst (2017. aastal –3,4 % SKPst), mis osutab samuti märkimisväärsele kõrvalekaldele (1,3 % SKPst) soovitatud struktuursest kohandusest. Struktuursest eelarvepositsioonist tekkinud kõrvalekalde suurust mõjutab negatiivselt märkimisväärne tulude alalaekumine ja ülekuumeneva majanduse suuremad investeerimiskulud, kuid seda on hinnanguliselt mõnevõrra tasakaalustanud väiksemad investeerimiskulud. Kulude kasvu eesmärki mõjutab väga negatiivselt selle arvutamisel kasutatud keskpika perioodi potentsiaalne SKP kasv, mis on kriisijärgselt väga väike. Lisaks sellele näib, et kulude kasvu eesmärgi aluseks oleva SKP deflaatori puhul ei võeta nõuetekohaselt arvesse valitsemissektori kulutusi mõjutavat suuremat kulusurvet. Pärast nende tegurite arvessevõtmist tundub kulude kasvu eesmärk asjakohaselt kajastavat eelarvekohandust ja osutab jätkuvalt märkimisväärsele kõrvalekaldele. Neid tegureid arvese võttes kinnitavad mõlemad näitajad, et 2018. aastal kalduti stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa nõuetest märkimisväärselt kõrvale.

(5)Pärast üldist hindamist leidis komisjon 5. juunil 2019, et Ungaris esineb märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, ning esitas kooskõlas aluslepingu artikli 121 lõikega 4 ja määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 10 lõike 2 esimese lõiguga Ungarile hoiatuse.

(6)Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 10 lõike 2 teise lõiguga peaks nõukogu ühe kuu jooksul pärast hoiatuse vastuvõtmist esitama asjaomasele liikmesriigile soovituse vajalike poliitikameetmete võtmiseks. Määrusega (EÜ) nr 1466/97 on ette nähtud, et soovituses seatakse liikmesriigile kõrvalekalde korrigeerimiseks mitte rohkem kui viie kuu pikkune tähtaeg. Seda arvestades tundub Ungarile kõrvalekalde korrigeerimise tähtajaks määratud 15. oktoober 2019 asjakohane. Selle aja jooksul peaks Ungari teatama meetmetest, mille ta on võtnud kõnealuse soovituse täitmiseks.

(7)Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosis esitatud SKP lõhe prognooside põhjal on Ungaris 2019. ja 2020. aastal hea majanduslik olukord. Kuigi 2019. aastal on SKP reaalkasv hinnanguliselt kooskõlas potentsiaalse SKPga (3,7 %), prognoositakse 2020. aastaks kasvupotentsiaalist (3,6 %) väiksemat SKP reaalkasvu (2,8 %). Valitsemissektori võla suhe SKPsse ületab Ungaris kontrollväärtust 60 % SKPst. Minimaalne struktuurne kohandus, mida nõutakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1466/97 ning stabiilsuse ja kasvu pakti raames ühiselt kokku lepitud eelarvekohanduste tabelile, milles võetakse arvesse majanduse üldist olukorda ja võimalikke jätkusuutlikkusega seotud probleeme, on nii 2019. kui ka 2020. aastal vähemalt 0,75 % SKPst.

(8)Ungari struktuurne eelarvepuudujääk suurenes 2017. aastal 1,4 % SKPst ja 2018. aastal 0,3 % SKPst ning oli 2018. aastal 3,7 % SKPst. Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt hakkab see 2019. aastast vähenema. 2019. aasta minimaalse kohanduse nõuet peaks täiendama lisakohandus, mida on vaja kumulatiivse kõrvalekalde korrigeerimiseks ja selleks, et Ungari asuks pärast 2017. aasta kõrvalekaldeid jälle nõuetekohaselt eelarvet konsolideerima. Pidades silmas keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks vajalikust kohandamiskavast toimunud märkimisväärse kõrvalekalde suurust, tundub asjakohane nõuda 2019. aastal lisakohandust 0,25 % SKPst võrreldes ühiselt kokku lepitud stabiilsuse ja kasvu pakti ennetusliku osa eelarvekohanduste tabeliga ja see kiirendab liikumist eelarve-eesmärgi täitmise suunas. 2019. aastal nõutavad meetmed on kooskõlas kohandustega, mida nõukogu soovitas 4. detsembril 2018. 2020. aastal tundub minimaalne nõutud kohandus 0,75 % SKPst sobilik, kui täidetakse 2019. aastal soovitatud kohanduse nõudeid.

(9)Nõutav struktuurse eelarvepositsiooni paranemine 1,0 % SKPst 2019. aastal ja 0,75 % SKPst 2020. aastal vastab valitsemissektori esmaste netokulude nominaalsele kasvumäärale, mis 2019. aastal ei ületa 3,3 % ja 2020. aastal 4,7 %.

(10)Komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohaselt paraneb struktuurne eelarvepositsioon 2019. aastal 0,4 % SKPst ja 2020. aastal 0,6 % SKPst. Selleks et saavutada struktuurne paranemine 1,0 % SKPst 2019. aastal ja 0,75 % SKPst 2020. aastal, on vaja vastu võtta meetmed, mille struktuurne mõju on 2019. aastal kokku 0,6 % SKPst, ja lisameetmed, mille struktuurne mõju on 2020. aastal 0,2 % SKPst, võrreldes komisjoni 2019. aasta kevadprognoosi kohase praeguse lähtestsenaariumiga.

(11)Kuna varasemaid soovitusi korrigeerida kindlaks tehtud märkimisväärne kõrvalekalle ei ole täidetud, on vaja kiiresti võtta meetmeid, et muuta Ungari eelarvepoliitika taas konservatiivseks.

(12)Soovitatud eelarve-eesmärkide saavutamiseks on oluline, et Ungari võtaks vastu ja rakendaks järjekindlalt vajalikud meetmed ning jälgiks tähelepanelikult jooksvate kulude arengut.

(13)Ungari peaks 15. oktoobriks 2019 teatama nõukogule meetmetest, mis ta on võtnud kõnealuste soovituste täitmiseks.

(14)On asjakohane, et käesolev soovitus avalikustatakse,

SOOVITAB UNGARIL:

(1)võtta vajalikud meetmed tagamaks, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületa 2019. aastal 3,3 % ja 2020. aastal 4,7 %, mis vastab 2019. aastal aastasele struktuursele kohandusele 1,0 % SKPst ja 2020. aastal ja 0,75 % SKPst, asudes seega ellu viima liikmesriigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgi täitmiseks nõutavat kohandamiskava;

(2)kasutada kogu juhuslik tulu eelarvepuudujäägi vähendamiseks; eelarve konsolideerimise meetmed peaksid tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil;

(3)teatada 15. oktoobriks 2019 nõukogule meetmetest, mille ta on võtnud käesoleva soovituse järgimiseks; aruandes tuleks esitada piisavalt täpselt kirjeldatud ja usutavalt teatavaks tehtud meetmed, mida võetakse nõutava kohandamiskava järgimiseks, sealhulgas nende kõigi mõju eelarvele ning 2019.–2020. aasta ajakohastatud ja üksikasjalik eelarveprognoos.

Käesolev soovitus on adresseeritud Ungarile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.
(2)    ELT C 223, 27.6.2018, lk 1.
(3)    Valitsemissektori esmased netokulud saadakse, kui valitsemissektori kogukuludest arvatakse maha intressikulud, liidu programmidele tehtavad kulutused, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadavatest tuludest, ja kaalutlusõigusevälised muudatused töötuskindlustushüvitise kuludes. Valitsemissektori rahastatud kapitali kogumahutus põhivarasse on jaotatud nelja aasta peale. Kaalutlusõigusel põhinevaid tulumeetmeid või õigusaktidekohast tulude suurenemist võetakse arvesse. Ühekordseid tulu- ja kulumeetmeid arvesse ei võeta.
Top