52012JC0039

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222 sisaldab uut sätet solidaarsusklausli kohta. Selle kohaselt tegutsevad liit ja selle liikmesriigid üheskoos solidaarselt, kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks. Artikli 222 lõike 3 esimeses lauses öeldakse, et nõukogu määrab komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühise ettepaneku põhjal vastuvõetud otsusega kindlaks solidaarsusklausli liidu poolse rakendamise korra. Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti.

Aluslepingu artikli laia reguleerimisala tõttu hõlmab solidaarsusklausli rakendamise kord tervet hulka poliitikavaldkondi ja vahendeid. Nende hulka kuuluvad Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia,[1] liidu kodanikukaitse mehhanism ja kodanikukaitse rahastamisvahend,[2] Euroopa Liidu solidaarsusfond,[3] terviseohutuse algatus tõsiste piiriüleste terviseohtude korral,[4] kriisile reageerimise ja analüüsi struktuurid Euroopa välisteenistuses ning kriiside koordineerimiskord nõukogus. Solidaarsusklausli rakendamise kord on kooskõlas ka Euroopa õigusala loomisega Euroopa Liidus.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse koostatud küsimuste alusel on liikmesriigid andnud väärtusliku kirjaliku panuse ettepaneku ettevalmistamisse. Liikmesriikide esindajad on pidanud ka asjaomaseid arutelusid nõukogu eri organites. Eelkõige on arutelusid peetud poliitika- ja julgeolekukomitees, sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalises komitees, kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö kooskõlastuskomitees ning sõjalises komitees.

Kasuliku panuse on andnud ka Euroopa Parlament oma resolutsiooniga vastastikuse kaitse klausli ja solidaarsusklausli poliitilise ja operatiivse mõõtme kohta[5].

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepaneku eesmärk on järgida artikli 222 lõiget 3, milles nõutakse, et komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitaksid nõukogule ettepaneku solidaarsusklausli liidu poolse rakendamise korra kohta. Ettepanekus määratakse kindlaks solidaarsusklausli geograafiline kohaldamisala, aktiveerimismehhanism ja liidu tasandi kord hädaolukordadele reageerimiseks.

Ettepanekus võetakse vastavalt artikli 222 lõikele 2 arvesse nõukogu koordineerimiskorda (kriiside koordineerimiskord) ja ettepanek on selle korraga kooskõlas.

Seoses artikli 222 lõikega 4 sisaldab ettepanek: i) nõuet kasutada Euroopa Ülemkogus toimuva regulaarse hindamise alusena liidu tasandil tehtavat ohtude ja riskide integreeritud hinnangut ning ii) nõuet seada Euroopa Ülemkogu juhiste põhjal liidu ja liikmesriikide tasandil sisse valmisolekumeetmed.

Klauslit kohaldatakse ELi territooriumil nii maal, merel kui ka õhus aset leidvate õnnetuste või terrorirünnakute korral. Seda kohaldatakse olenemata sellest, kas kriis sai alguse ELi territooriumil või väljaspool. Samuti kohaldatakse klauslit rahvusvahelistes vetes seilavate laevade, rahvusvahelises õhuruumis lendavate lennukite või mõne liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate elutähtsate infrastruktuuride (näiteks avamerel asuvad nafta- ja gaasirajatised) suhtes.

Klausel on seotud kõigi kriisile reageerimise struktuuridega, mis on loodud ELi tasandil. Klausli ELi-sisest mõõdet silmas pidades on enamik asjaomastest struktuuridest komisjoni halduses (humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraat (ECHO), siseasjade peadirektoraat (HOME), tervise- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat (SANCO), maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat (TAXUD) jne) või siis ELi detsentraliseeritud asutuste halduses (Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur (Frontex), Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Euroopa Politseiamet (Europol), Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), Euroopa Toiduohutusamet (EFSA), Euroopa Ravimiamet (EMA) jne). Euroopa välisteenistuse käsutuses on olukorrast ülevaate saamist, luureandmeid või sõjalisi ekspertteadmisi hõlmavad struktuurid,[6] samuti delegatsioonide võrgustik, mis võib aidata kaasa liikmesriikide territooriumil avalduvatele ohtudele või toimuvatele õnnetustele või välismõõtmega kriisidele reageerimisele. Komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja asjaomaste asutuste vaheline koordineerimine ja teabevahetus toimub komisjoni korraldatavate kohtumiste raames, mille eesmärk on valmistada ette kavandatavaid kriisile reageerimise meetmeid.

Solidaarsusklausli rakendamise korraga ei asendata olemasolevaid vahendeid või poliitikapõhimõtteid ega erimenetlusi nende aktiveerimiseks. Sellega tagatakse üldraamistik erakordselt ohtlike või kahjulike olukordade jaoks, millega liikmesriik/liikmesriigid oma jõududega toime ei tule. Struktuuride ja funktsioonide tõhususe suurendamiseks ja dubleerimise vältimiseks kasutatakse võrgustiku põhimõtet. See tähendab, et iga konkreetse kriisi korral on võrgustiku keskpunktiks ja liikmesriikidega toimuva koostöö koordineerijaks kõige asjakohasem ELi reageerimise keskus („gravitatsioonikese”), mille tegevust toetatakse kõikvõimalike eriteenustega.

Ettepanekuga nähakse ette, et EL tohib tegutseda üksnes eriolukorras ja juhul, kui seda taotlevad liikmesriigi poliitilised võimuorganid, kes leiavad, et liikmesriigi enda suutlikkus ei ole piisav, et tulla toime kas aset leidnud või teda ohustava terrorirünnaku või loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetusega.

Hädaolukorras olev liikmesriik võib tugineda solidaarsusklauslile ja esitada komisjonile sellekohase taotluse, teavitades paralleelselt ka nõukogu eesistujat.

Hädaolukorras oleva liikmesriigi pädevad ametiasutused peavad võtma viivitamata ühendust komisjoni hädaolukordadele reageerimise keskusega, mis on ühtne esmane kontaktpunkt liidu tasandil ja mille poole saab pöörduda seitse päeva nädalas ööpäev läbi.

Solidaarsusklausli aktiveerimise korral peavad komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja astuma kooskõlas käesolevas otsuses sätestatud korraga järgmisi samme.

· Esiteks peavad nad tegema kindlaks ja võtma kasutusele kõik liidu vahendid, mis võivad aidata asjaomasele kriisile reageerida. Need vahendid hõlmavad kõiki sektoripõhiseid, operatiiv- või poliitilisi vahendeid, mis kuuluvad nende pädevusse. Lisaks peavad nad kindlaks tegema vahendid ja ressursid, mis kuuluvad liidu asutuste pädevusse, ning tegema ettepaneku need kasutusele võtta.

· Seejärel hindavad nad tihedas koostöös hädaolukorras oleva liikmesriigiga, kas olemasolevad vahendid on piisavad või kas on tarvis lisatoetust, ning vajaduse korral taotlevad nad rahalist abi Euroopa Liidu Solidaarsusfondist.

· Vajadusel korral teevad nad nõukogule ettepanekuid seoses operatiivsete otsustega olemasolevate mehhanismide tugevdamise kohta, otsustega liikmesriikide selliste erimeetmete kohta, mis ei ole olemasolevate vahenditega ette nähtud, poliitilise koordineerimise ja teabevahetusega ning operatiiv- või toetusmeetmetega, mis aitavad liikmesriikidel kiiresti reageerida.

Juhul kui vajatakse sõjalist toetust, mis erineb kodanikukaitse mehhanismi raames ette nähtud toetusest, esitab kõrge esindaja kooskõlas aluslepingu asjakohaste sätetega selle kohta eraldi ettepaneku.

Komisjon ja Euroopa välisteenistus koostavad ühiselt olukorra integreeritud hindamise aruandeid. Neid aruandeid, mis põhinevad liikmesriikide, komisjoni, Euroopa välisteenistuse, ELi asutuste ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide olukorra jälgimise ja kriisiohjamiskeskuste panusel, kogub koostöös Euroopa Liidu vaatluskeskusega kas hädaolukordadele reageerimise keskus või muu kindlaksmääratud operatiivkeskus. Aruanded edastatakse liikmesriikidele, et anda vajalikku teavet ja toetada poliitilise tasandi koordineerimis- ja otsustusprotsessi nõukogus.

Hädaolukordadele reageerimise keskus on liidu tasandi ühtne operatiivkeskus. Komisjon võib pärast välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga konsulteerimist nimetada operatiivkeskuseks ka muu keskuse, mille asukoht võimaldab kriisi iseloomu arvesse võttes selle ülesandega paremini toime tulla. Kindlaksmääratud operatiivkeskus on liikmesriikide jaoks esmane kontaktpunkt ning koordineerib operatiivset reageerimist ja olukorra hindamise ühisaruannete koostamist.

Klausli aktiveerimise korral võib nõukogu eesistuja otsustada aktiveerida kriiside koordineerimiskorra ja määrata kooskõlas artikli 222 lõikega 2 liikmesriikidele pandud abistamiskohustusega kindlaks kõige asjakohasema viisi konsultatsioonide pidamiseks ja otsuste kiireks tegemiseks nõukogus. Kriiside koordineerimiskorra kohaldamist toetavad nõukogu peasekretariaat, komisjon ja Euroopa välisteenistus.

Alates 2015. aastast koostavad komisjon ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja korrapäraselt liidu tasandil tehtavat ohtude ja riskide integreeritud hinnangut käsitleva ühisaruande. See aruanne põhineb eri valdkondades (näiteks terrorism, organiseeritud kuritegevus, kodanikukaitse, tervis, kliimamuutused ja keskkond) täheldatavate ohtude ja riskide hinnangul. Eelkõige põhineb see sellise teabe jälgimisel, tõlgendamisel ja jagamisel, mida edastavad liikmesriigid (olemasolevate valdkondlike võrgustike või kriisikeskuste kaudu), ELi asutused ja asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid. Liidu tasandil tehtavat ohtude ja riskide integreeritud hinnangut käsitlevad aruanded on Euroopa Ülemkogus toimuva regulaarse hindamise aluseks.

Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanekuga nähakse ette, et EL tohib tegutseda üksnes eriolukorras ja juhul, kui seda taotlevad liikmesriigi poliitilised võimuorganid, kes leiavad, et liikmesriik ei ole üksi võimeline olukorraga toime tulema.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanekus piirdutakse klausli eesmärkide saavutamiseks vajalikuga. Selleks nähakse ette kõikide ELi olemasolevate abivahendite nõuetekohane kasutamine.

2012/0370 (NLE)

Ühisettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

solidaarsusklausli liidu poolse rakendamise korra kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 222 lõike 3 esimest lauset,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Käesolevas otsuses käsitletakse solidaarsusklausli liidu poolset rakendamist. Klauslit rakendades tuleb püüda tagada liidu tegevuse ja liikmesriikide poolt vastavalt aluslepingu artikli 222 lõikele 2 ja aluslepingule lisatud deklaratsioonile nr 37 antava abi ühtsus ja vastastikune täiendavus. Kõnealuses deklaratsioonis on sätestatud, et liikmesriik võib valida kõige sobivamad vahendid oma solidaarsuskohustuse täitmiseks teise liikmesriigi suhtes.

(2)       Solidaarsusklausli liidu poolne rakendamine rajaneb võimalikult suures ulatuses olemasolevatel vahenditel, aitab suurendada tegevuse tõhusust koordineerimise tugevdamise ja dubleerimise vältimise kaudu, ei vaja toimimiseks lisaressursse, võimaldab liikmesriikidele liidu tasandil lihtsat ja selget liidest ning võtab arvesse iga institutsiooni ja talituse pädevust.

(3)       Otsus on seotud mitme poliitikavahendiga, milleks on eelkõige Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia, Euroopa Liidu kodanikukaitse mehhanism, Euroopa Liidu solidaarsusfond, otsus tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames väljakujundatud struktuurid.

(4)       Liikmesriikide meetmete koordineerimine nõukogus peaks rajanema ELi kriiside koordineerimiskorral, mis on nõukogu volituste ja tema hilisemate järelduste[7] alusel läbi vaadatud ning mille kohaselt tuleks tagada kooskõla solidaarsusklausli rakendamisega, rajada tegevus nõukogus sissetöötatud tavamenetlustele, mitte juba eelnevalt kindlaks määratud ajutiste töörühmade kasutamisele, ning tunnistada ELi olukorra jälgimise integreeritud suutlikkuse tähtsust.

(5)       Rakendamiskorra geograafiline kohaldamisala tuleb selgelt piiritleda.

(6)       Terrorismivastase võitluse[8] valdkonnas on võetud kasutusele mitmesugused vahendid, millega tugevdatakse elutähtsate infrastruktuuride kaitset energeetika- ja transpordisektoris,[9] süvendatakse õiguskaitseasutuste koostööd, toetatakse radikaliseerumise ärahoidmist ning piiratakse terroristide juurdepääsu rahalistele vahenditele ja lõhkeainetele ning keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumamaterjalidele[10].

(7)       Rakendamiskorra aktiveerimiseks tuleb kehtestada liidu tasandi mehhanism, mille aluseks on hädaolukorras oleva liikmesriigi / olevate liikmesriikide kõrgema poliitilise tasandi abitaotlus, mida toetab liidu tasandi ühtne kontaktpunkt.

(8)       Liidu tasandi kord hädaolukordadele reageerimiseks peaks aitama suurendada tõhusust olemasolevatel vahenditel põhineva tugevdatud koordineerimise kaudu.

(9)       Liikmesriikide ja liidu tugevdatud koostööd kodanikukaitse valdkonnas aitab hõlbustada kodanikukaitse mehhanism[11]. Komisjoni ettepanekus Euroopa Liidu kodanikukaitsemehhanismi kohta[12] nähakse ette sellise hädaolukordadele reageerimise keskuse asutamine, mis tagab operatiivse suutlikkuse ööpäevaringselt seitse päeva nädalas ning teenindab liikmesriike ja komisjoni.

(10)     Euroopa välisteenistuse käsutuses on luureandmeid või sõjalisi ekspertteadmisi hõlmavad struktuurid (näiteks Euroopa Liidu luureandmete analüüsi keskus, Euroopa Liidu sõjaline staap ning Euroopa Liidu vaatluskeskus) ning delegatsioonide võrgustik, mis võib samuti aidata kaasa liikmesriikide territooriumil avalduvatele ohtudele või toimuvatele õnnetustele või välismõõtmega kriisidele reageerimisele.

(11)     Komisjoni siseasjade peadirektoraadis 2011. aastal sisseseatud strateegilise analüüsi ja reageerimise keskuses tegeletakse liidu sisejulgeolekut ohustavate riskide ja kriiside, sealhulgas terrorismiga seotud riskide ja kriiside hindamise, haldamise ja ohjamisega.

(12)     Vajaduse korral ja kui see on pakilisust silmas pidades võimalik, täiendatakse liidu tasandi korda hädaolukordadele reageerimiseks õigusaktide vastuvõtmise või kehtivate õigusaktide muutmisega kooskõlas aluslepingu asjaomaste sätetega.

(13)     Käesolev otsus ei mõjuta kaitsepoliitikat. Juhul kui kriis nõuab selliste ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete võtmist, mis lähevad kaugemale sõjaliste vahendite kasutamisest kodanikukaitse mehhanismi raames, peaks nõukogu võtma kooskõlas aluslepingu asjaomaste sätetega vastu eraldi otsuse.

(14)     Komisjoni teatises „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas”[13] seatakse eesmärgiks suurendada Euroopa kriisidele ja katastroofidele vastupanu võimet mitmesuguste meetmete abil, sealhulgas kasutades täielikult ära solidaarsusklauslit ja töötades välja kõiki ohte käsitleva lähenemisviisi ohtudele ja riskihindamisele. Lisaks tuleks ette valmistada valdkondadeülene ülevaade loodusõnnetustest ja inimtegevusest tingitud õnnetustest ning seda tuleks korrapäraselt ajakohastada.

(15)     Liidu tasandil tuleks käivitada ohtude ja riskide integreeritud hindamise protsess, mis võimaldaks Euroopa Ülemkogul hinnata liitu ähvardavaid ohte ning liidul ja liikmesriikidel võtta tõhusaid meetmeid.

(16)     Euroopa Parlament võttis 22. novembril 2012 vastu resolutsiooni nr 2012/2223 ELi vastastikuse kaitse klausli ja solidaarsusklausli poliitilise ja operatiivse mõõtme kohta.

(17)     Käesolevaga ette nähtud kord ei piira sellise korra edasiarendamist, mida rakendatakse kriiside ohjamiseks väljaspool liikmesriikide territooriumi.

(18)                 Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning otsust tuleb kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(19)     Kuna käesoleva otsuse eesmärki, nimelt solidaarsusklausli liidu poolset rakendamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Osutatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Üldeesmärk ja reguleerimisese

1.           Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad ja menetlused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 lõike 3 esimese lause (edaspidi „solidaarsusklausel”) rakendamiseks.

2.           Liidu tasandi kord rajaneb komisjoni ja liidu asutuste teabe- ja toetusmehhanismidel ja täiendab neid. Välismõõtmega kriiside korral või selliste kriiside korral, mille ohjamiseks on tarvis analüüsida luureandmeid, kasutada sõjalisi vahendeid või võtta ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmeid, algatavad välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa välisteenistus kõrge esindaja vastavalt oma pädevusele asjakohaseid meetmeid ning annavad vajalikku teavet ja toetust.

3.           Käesoleva korraga suurendatakse kriisidele reageerimise tõhusust liidu ja liikmesriikide tegevuse parema koordineerimise kaudu.

4.           Poliitilise tasandi koordineerimisprotsess nõukogus põhineb kriiside koordineerimiskorral ning sellega tagatakse ühtsus ja vastastikune täiendavus liidu meetmetega.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat otsust kohaldatakse terrorirünnaku või loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse korral, olenemata sellest, kas see sai alguse liikmesriikide territooriumil või väljaspool:

(a) nende liikmesriikide territooriumil, kelle suhtes kohaldatakse aluslepingut, sealhulgas maismaal, territoriaalmerel ja õhuruumis;

(b) rahvusvahelistes vetes seilavate laevade, rahvusvahelises õhuruumis lendavate lennukite või mõne liikmesriigi jurisdiktsioon alla kuuluvate elutähtsate infrastruktuuride (näiteks avamerel asuvad nafta- ja gaasirajatised) suhtes, juhul kui neid ähvardab oht.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „kriis” – tõsine, ootamatu ja sageli ohtlik olukord, mis nõuab õigeaegset tegutsemist; olukord, mis võib mõjutada või ohustada elusid, keskkonda, elutähtsaid infrastruktuure või ühiskondlikke põhifunktsioone ning mis võib olla tekkinud loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse või terrorirünnaku tagajärjel;

(b) „õnnetus” – olukord, millel on või võib olla kahjulik mõju inimestele, keskkonnale või varale;

(c) „terrorirünnak” – terroriakt, nagu see on määratletud nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuses 2002/475/JSK, mida on muudetud nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/919/JSK;

(d) „valmisolek” – varem võetud meetmetest tulenev inimeste ja materiaalsete vahendite valmisolek ja võime tagada tõhusalt kiire reageerimine hädaolukorrale;

(e) „reageerimine” – meetmed, mis võetakse õnnetuse ajal või selle järel või terrorirünnaku ajal või terrorirünnaku ohu korral, et leevendada selle otseseid kahjulikke tagajärgi.

Artikkel 4

Aktiveerimine

1.           Liikmesriik, keda ähvardab terrorirünnak või kes on langenud terrorirünnaku või loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, võib kasutada solidaarsusklauslit, kui ta leiab pärast liikmesriigi ja liidu tasandi olemasolevate vahenditega pakutavate võimaluste ärakasutamist, et ei ole suuteline olukorraga üksi toime tulema.

2.           Hädaolukorras olev liikmesriik esitab oma taotluse hädaolukordadele reageerimise keskuse kaudu Euroopa Komisjoni presidendile ja teavitab paralleelselt ka nõukogu eesistujat.

3.           Hädaolukordadele reageerimise keskus on esmane ühtne kontaktpunkt liidu tasandil ja hädaolukorras olevate liikmesriikide pädevad ametiasutused saavad selle poole pöörduda seitse päeva nädalas ööpäev läbi.

Artikkel 5

Liidu tasandi kord hädaolukordadele reageerimiseks

1.           Solidaarsusklausli kasutamise korral teevad komisjon ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kooskõlas artikli 1 lõikega 2 järgmist:

(a) teevad kindlaks kõik nende pädevusse kuuluvad liidu vahendid, mis võivad aidata asjaomasele kriisile kõige paremini reageerida, ja kasutavad neid, sealhulgas sektoripõhised, operatiiv-, poliitilised või finantsotsused (näiteks kodanikukaitse mehhanism, strateegilise analüüsi ja reageerimise keskus, tervisealaste hädaolukordade lahendamise üksus või Euroopa Liidu luureandmete analüüsi keskuse (INTCEN) luurealased ressursid) ning Euroopa Liidu sõjalise staabi kaudu mobiliseeritavad sõjalised vahendid; lisaks teevad nad kindlaks vahendid ja ressursid, mis kuuluvad liidu asutuste pädevusse, ning teevad ettepaneku need kasutusele võtta;

(b) hindavad olemasolevate vahendite piisavust;

(c) koostavad korrapäraselt aruandeid olukorra integreeritud hindamise ja analüüsimise kohta, et anda vajalikku teavet ja toetada poliitilise tasandi koordineerimis- ja otsustusprotsessi nõukogus;

(d) esitavad vajaduse korral nõukogule ettepanekuid, eelkõige olemasolevate mehhanismide tugevdamist käsitlevate operatiivsete otsuste kohta, liikmesriikide selliseid erimeetmeid käsitlevate otsuste kohta, mis ei ole olemasolevate vahenditega ette nähtud, poliitilise koordineerimise ja teabevahetuse kohta eesmärgiga luua vajalikud õiguslikud tingimused ning selliste operatiiv- või toetusmeetmete kohta, mis aitavad liikmesriikidel kiiresti reageerida.

Komisjon korraldab kohtumisi, mille raames valmistatakse ette kavandatavaid kriisile reageerimise meetmeid, ning kutsub nendel osalema Euroopa välisteenistuse ja asjaomaste ELi asutuste esindajaid.

2.           Hädaolukordadele reageerimise keskus on liidu tasandi ühtne operatiivkeskus ja esmane kontaktpunkt liikmesriikide jaoks. Komisjon võib pärast välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga konsulteerimist nimetada operatiivkeskuseks ka muu keskuse, mille asukoht võimaldab kriisi iseloomu arvesse võttes selle ülesandega paremini toime tulla. Kindlaksmääratud operatiivkeskus on liikmesriikide jaoks esmane kontaktpunkt. Ta koordineerib operatiivset reageerimist ja koostab olukorra hindamise aruandeid.

Artikkel 6

Nõukogu koordineerimiskord

Pärast solidaarsusklausli aktiveerimist võib nõukogu eesistuja otsustada aktiveerida kriiside koordineerimiskorra ja määrata liikmesriikidele pandud abistamiskohustust arvesse võttes kindlaks kõige asjakohasema viisi konsultatsioonide pidamiseks ja otsuste kiireks tegemiseks nõukogus. Kriiside koordineerimiskorra kohaldamist toetavad nõukogu peasekretariaat, komisjon ja Euroopa välisteenistus.

Artikkel 7

Olukorra hindamise aruanded

Olukorra hindamise aruandeid koostab koostöös Euroopa Liidu vaatluskeskusega kas hädaolukordadele reageerimise keskus või muu kindlaksmääratud operatiivkeskus. Aruannete koostamisel kasutatakse liikmesriikide, komisjoni, Euroopa välisteenistuse, ELi asutuste ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide olukorra jälgimise ja kriisiohjamiskeskuste teavet.

Artikkel 8

Ohtude ja riskide integreeritud hindamine liidu tasandil

1.           Alates 2015. aastast koostavad komisjon ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja korrapäraselt liidu tasandil tehtavat ohtude ja riskide integreeritud hinnangut käsitleva ühisaruande.

2.           Aruanne põhineb eri valdkondades (näiteks terrorism, organiseeritud kuritegevus, kodanikukaitse, tervis, keskkond, kliimamuutused jne) täheldatavate ohtude ja riskide hinnangul, mis omakorda põhineb sellise teabe jälgimisel, tõlgendamisel ja vahetamisel, mida edastavad liikmesriigid (olemasolevate valdkondlike võrgustike või kriisikeskuste kaudu), liidu asutused ja asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid.

3.           Ohtude ja riskide integreeritud hinnangut käsitlevad aruanded on Euroopa Ülemkogus toimuva regulaarse hindamise aluseks.

Artikkel 9

Valmisolek

Liikmesriigid, komisjon ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja võivad hinnata vahendeid, mis on liidus ja liikmesriikides kättesaadavad tõsistele ohtudele reageerimiseks, tehes kindlaks võimalikud lüngad ning selle, kuidas neid lünki kõige tõhusamalt ja majanduslikult kõige soodsamal viisil kõrvaldada, samuti selle, kuidas koondada vahendeid tõelise solidaarsuse saavutamiseks.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               Komisjoni 22. novembri 2010. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas” (KOM(2010) 673 (lõplik)).

[2]               Nõukogu otsus 2007/779/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud); nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom, kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta.

[3]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta.

[4]               Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta (KOM(2011) 866 (lõplik)).

[5]               2012/2223, 22. november 2012.

[6]               Näiteks Euroopa Liidu luureandmete analüüsi keskus, Euroopa Liidu sõjaline staap ning vaatluskeskus.

[7]               Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 1. juuni 2006. aasta järeldused, alaliste esindajate komitee (COREPER) 10. detsembri 2010. aasta järeldused ning COREPERi 23. novembri 2011. aasta ja 30. mai 2012. aasta järeldused.

[8]               Terrorism nagu see on määratletud nõukogu 2002. ja 2008. aasta raamotsustes terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3 ja ELT L 330, 9.12.2008, lk 21).

[9]               Nagu on selgitatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/114/EÜ Euroopa elutähtsate infrastruktuuride kohta (ELT L 345, 23.12.2008).

[10]             Komisjoni teatis „ELi terrorismivastase võitluse poliitika: peamised saavutused ja edasised ülesanded” (KOM(2010)386 (lõplik), 20.7.2010). Hiljem on võetud veel täiendavaid meetmeid, näiteks esitatud ettepanek lõhkeainete lähteainete turustamist ja kasutamist käsitleva määruse kohta (KOM(2010)473 (lõplik)), loodud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik (RAN) ning tugevdatud jõupingutusi keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumamaterjalide valdkonnas, samuti lõhkeainete turvalisuse ja nende avastamise valdkonnas.

[11]             Nõukogu otsus 2007/779/EÜ, Euratom, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitse mehhanism (uuesti sõnastatud), ja nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom, kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta.

[12]             KOM(2011)934 (lõplik).

[13]             KOM(2010)673 (lõplik).