EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32014R0641

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 641/2014, 16. juuni 2014 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) rakenduseeskirjad

OJ L 181, 20.6.2014, p. 74–81 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2014/641/oj

20.6.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 181/74


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 641/2014,

16. juuni 2014,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad) rakenduseeskirjad

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 11, artikli 31 lõiget 2, artikli 34 lõiget 5, artikli 39 lõiget 4, artikli 43 lõiget 13, artikli 45 lõiget 7, artikli 55 lõiget 2, artikli 57 lõiget 4 ja artikli 67 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 24 lõikega 8 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 (2) artiklitega 20 ja 21 on nähtud põllumajandustootjatele ette võimalus sõlmida oma põllumajandusliku majapidamise müümise või rentimise korral leping jaotatavate toetusõiguste või toetusõiguste saamise õiguste üleandmiseks. Vaja oleks kehtestada eeskirjad selliste konkreetsete olukordade kohta, eelkõige taotluste esitamise kohta toetusõiguste saamiseks kõnealustel juhtudel.

(2)

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 25 lõike 2, artikli 26 ning artikli 40 lõigete 2 ja 3 kohaldamisel on vaja kehtestada eeskirjad, mille alusel arvutada selliste toetusõiguste väärtus, mis antakse põllumajandusliku majapidamise üleminekul pärandamise teel teisele põllumajandustootjale, kes kavatseb jätkata kõnealuses põllumajanduslikus majapidamises põllumajanduslikku tegevust ja kellel endal on põhitoetuskava kohaldamise esimesel aastal õigus toetusõigustele.

(3)

Põhitoetuskava tõhusaks haldamiseks on asjakohane kehtestada eeskirjad toetusõiguste üleandmise teadete kohta, mida põllumajandustootjad peavad liikmesriikide ametiasutustele edastama.

(4)

Selleks et kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 31 lõike 1 punktidega a ja b saaks riiklikku või piirkondlikku reservi täiendada kasutamata toetusõigustega, on vaja kindlaks määrata tähtpäev, pärast mida kantakse reservi tagasi kasutamata õigused, sealhulgas need toetusõigused, mida ei ole aktiveeritud või mille alusel makseid ei ole tehtud.

(5)

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kohaldada kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega samaväärseid konkreetseid kohustusi või sertifitseerimissüsteeme. Selleks et kõnealuste kohustuste või sertifitseerimissüsteemide alla kuuluvaid põllumajandustavasid õigel ajal ja tõhusalt hinnata, tuleks kehtestada eeskirjad teatamise ja komisjoni tehtava hindamise korra kohta.

(6)

Vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 lõike 3 teisele lõigule ei kohaldata individuaalset tagasirajamise kohustust põllumajandusliku majapidamise tasandil juhul, kui püsirohumaa pindala absoluutväärtus jääb teatavatesse piiridesse. Need piirid tuleb kindlaks määrata.

(7)

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 55 lõike 1 kohaselt peavad kõnealuse määruse artikli 53 lõikes 4 ja lõike 6 punktis a osutatud otsused saama komisjoni heakskiidu. Seetõttu tuleks kehtestada eeskirjad komisjoni tehtava hindamise ja heakskiitmise korra kohta.

(8)

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 57 lõike 4 kohaselt võtab komisjon vastu eeskirjad maa ja sortide heakskiitmise menetluse kohta puuvilla eritoetuse puhul. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tuleks osutatud eeskirjade kehtivusaja piiramiseks määrata kindlaks menetluse lõpptähtpäev, jättes menetluse üksikasjade kehtestamise liikmesriikide ülesandeks.

(9)

Tuleks määrata kindlaks, millise vajaliku teabe peavad liikmesriigid kõnealuse heaskiitmise jaoks tootjatele edastama. Tootjate õigeaegseks teavitamiseks tuleks kindlaks määrata teatamise lõpptähtpäev.

(10)

Selleks et kontrollida, kas määruses (EL) nr 1307/2013 sätestatud eeskirju on sammastevahelisest paindlikkusest lähtuvalt nõuetekohaselt rakendatud, on vaja täpsustada teatavaid liikmesriikide teatamiskohustusi seoses teabega, mida nad peavad edastama oma otsuste kohta, mis on tehtud kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 14.

(11)

Selleks et kehtestada määrusega (EL) nr 1307/2013 ette nähtud rahalised ülemmäärad ja kontrollida nende ülemmäärade järgimist, on vaja täpsustada teatavaid liikmesriikide teatamiskohustusi, eelkõige seoses teabega, mida nad peavad edastama oma otsuste kohta, mis on tehtud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 22 lõigetega 2 ja 3, artikli 42 lõikega 1, artikli 49 lõikega 1 ja artikli 51 lõikega 1.

(12)

Tõhususe huvides on asjakohane sätestada, et määrusega (EL) nr 1307/2013, delegeeritud määrusega (EL) nr 639/2014 ja käesoleva määrusega ette nähtud teated esitatakse komisjonile kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 (3).

(13)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas otsetoetuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

REGULEERIMISALA JA ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad määruse (EL) nr 1307/2013 kohaldamiseks seoses

a)

otsetoetuste üldsätetega;

b)

põhitoetuskavaga;

c)

toetusega põllumajandustootjatele, kes järgivad kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid;

d)

tootmiskohustusega seotud vabatahtliku toetusega;

e)

puuvilla eritoetusega;

f)

liikmesriikide teatamiskohustusega.

Artikkel 2

Üldpõhimõtted

Liikmesriigid rakendavad käesolevat määrust kooskõlas objektiivsete kriteeriumidega ja nii, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, edendades samas loodusvarade jätkusuutlikku majandamist ja kliimameetmeid.

2. PEATÜKK

PÕHITOETUSKAVA

1. JAGU

Toetusõiguste esialgne jaotamine

Artikkel 3

Toetusõiguste jaotamise taotlemine müügi või rentimise korral lepinguklausli alusel vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 24 lõikele 8

Kui müügi või rentimise korral kasutatakse lepinguklauslit kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 24 lõikega 8, esitab toetusõiguste jaotamise taotluse ostja või rentnik. Taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)

müügi- või rendilepingu üksikasjad, sealhulgas asjaomane lepinguklausel ja/või lepingu koopia, kui liikmesriik seda nõuab;

b)

andmed, mis võimaldavad identifitseerida põllumajandustootjat, kes on toetusõiguste saamise õiguse ostjale või rentnikule üle andnud, sealhulgas võimaluse korral andmed toetusesaaja kordumatuks identifitseerimiseks, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 (4) artiklis 8.

Lisaks nõuavad liikmesriigid, et ostja või rentnik esitaks kogu teabe, mida on vaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 (5) artikli 60 sätete kohaldamise kontrollimiseks.

Artikkel 4

Toetusõiguste jaotamise taotlemine müügi korral lepinguklausli alusel vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklile 20

1.   Kui müügi korral kasutatakse lepinguklauslit kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikliga 20, esitab klauslikohase toetusõiguste jaotamise taotluse müüja. Taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)

müügilepingu üksikasjad, sealhulgas asjaomane lepinguklausel ja/või müügilepingu koopia, kui liikmesriik seda nõuab;

b)

lepinguklausliga hõlmatud toetuskõlblike hektarite arv;

c)

andmed, mis võimaldavad identifitseerida põllumajandustootjat, kes on toetusõigused klausli alusel üle andnud, sealhulgas võimaluse korral andmed toetusesaaja kordumatuks identifitseerimiseks, millele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 8.

2.   Liikmesriik võib lubada, et ostja esitab toetusõiguste jaotamise taotluse müüja eest. Sel juhul kontrollib liikmesriik, kas müüja on andnud ostjale loa taotluse esitamiseks.

Artikkel 5

Toetusõiguste jaotamise taotlemine rentimise korral lepinguklausli alusel vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklile 21

1.   Kui rentimise korral kasutatakse lepinguklauslit kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikliga 21, esitab klauslikohase toetusõiguste jaotamise taotluse rendileandja. Taotlus sisaldab järgmist teavet:

a)

rendilepingu üksikasjad, sealhulgas asjaomane lepinguklausel ja/või rendilepingu koopia, kui liikmesriik seda nõuab;

b)

lepinguklausliga hõlmatud toetuskõlblike hektarite arv;

c)

andmed, mis võimaldavad identifitseerida põllumajandustootjat, kes on toetusõigused klausli alusel üle andnud, sealhulgas võimaluse korral andmed toetusesaaja kordumatuks identifitseerimiseks, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 8.

2.   Liikmesriik võib lubada, et rentnik esitab toetusõiguste jaotamise taotluse rendileandja eest. Sel juhul kontrollib liikmesriik, kas rendileandja on andnud rentnikule loa taotluse esitamiseks.

Artikkel 6

Toetusõiguste väärtus pärimise korral

1.   Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 25 lõiget 2 kohaldavates liikmesriikides võetakse juhul, kui põllumajandustootjal on õigus saada lisaks delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 14 lõikega 1 ette nähtud toetusõigustele ka kõnealuse määruse artikliga 24 ette nähtud toetusõigusi, tema toetusõiguste väärtuse arvutamisel kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 26 arvesse tema algse põllumajandusliku majapidamise ja päritud põllumajandusliku majapidamise või selle osa 2014. aasta andmete summat.

2.   Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 40 lõiget 2 kohaldavates liikmesriikides kehtestatakse juhul, kui põllumajandustootjal on õigus saada lisaks delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 14 lõikega 1 ette nähtud toetusõigustele ka kõnealuse määruse artikliga 39 ette nähtud toetusõigusi, tema toetusõiguste väärtus kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 40 lõikega 3 tema algse põllumajandusliku majapidamise ja päritud põllumajandusliku majapidamise või selle osa asjaomase aasta andmete summa alusel.

2. JAGU

Toetusõiguste aktiveerimine ja üleandmine

Artikkel 7

Toetusõiguste aktiveerimine müügi või rentimise korral lepinguklausli alusel vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 24 lõikele 8 või delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklitele 20 ja 21

1.   Kui müügi või rentimise korral kasutatakse lepinguklauslit vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 24 lõikele 8, esitatakse ostja või rentniku esimene toetusõiguste taotlus põhitoetuskava raames käesoleva määruse artiklis 3 osutatud toetusõiguste jaotamise taotlusega samal aastal.

2.   Kui müügi korral kasutatakse lepinguklauslit vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklile 20, lisab ostja oma esimesele põhitoetuskava raames esitatud taotlusele müügilepingu üksikasjad, märkides asjaomase lepinguklausli, ja/või müügilepingu koopia, kui liikmesriik seda nõuab. Selline taotlus tuleb esitada samal aastal kui käesoleva määruse artiklis 4 osutatud toetusõiguste jaotamise taotlus.

3.   Kui rentimise korral kasutatakse lepinguklauslit kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikliga 21, lisab rentnik oma esimesele põhitoetuskava raames esitatavale taotlusele rendilepingu üksikasjad, märkides asjaomase lepinguklausli, ja/või rendilepingu koopia, kui liikmesriik seda nõuab. Selline taotlus tuleb esitada samal aastal kui käesoleva määruse artiklis 5 osutatud toetusõiguste jaotamise taotlus.

Artikkel 8

Toetusõiguste üleandmine

1.   Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 34 kohase üleandmise korral teatab üleandja pädevale asutusele üleandmisest liikmesriigi poolt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

2.   Üleandmine toimub vastavalt teates esitatule, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on üleandmise vastu. Pädev asutus võib üleandmise vastu olla juhul, kui üleandmine ei ole kooskõlas määrusega (EL) nr 1307/2013, delegeeritud määrusega (EL) nr 639/2014 ja käesoleva määrusega. Pädev asutus teatab üleandjale oma vastuväited võimalikult kiiresti.

3. JAGU

Riiklikud või piirkondlikud reservid

Artikkel 9

Toetusõiguste tagastamine riiklikku või piirkondlikku reservi

1.   Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 31 lõike 1 punkti a või b kohaldamisel, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, loetakse kasutamata toetusõigused riiklikku või piirkondlikku reservi tagastatuks päeval pärast lõpptähtpäeva, mille komisjon on määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 78 punkti b kohaselt kindlaks määratud põhitoetuskava raames esitatava ühtse taotluse muutmiseks selle kalendriaasta jooksul, kui lõpeb määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 31 lõike 1 punktis a osutatud ajavahemik.

2.   Liikmesriigid, kes tagastavad toetusõigused riiklikku või piirkondlikku reservi kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 30 lõikega 2, kohaldavad piirkondlikul tasandil kasutamata toetusõiguste tagastamise eeskirju.

3. PEATÜKK

KESKKONNASÄÄSTLIKUMAKS MUUTMINE

Artikkel 10

Teatamismenetlus ja konkreetsetes kohustustes või sertifitseerimissüsteemides sisalduvate tavade hindamine

1.   Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõikes 8 osutatud teated esitatakse 2015. aastal kohaldamise korral 1. augustiks 2014 või pärast 2015. aastat kohaldamise korral kohaldamisaastale eelneva aasta 1. juuliks.

Osutatud teateid võib muuta kord aastas, tingimusel et komisjonile on sellest teatatud muutmise kohaldamise aastale eelneva aasta 1. juuliks.

2.   Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 3 punktis a osutatud kohustuste puhul tuleb komisjonile edastatavates teadetes sõnaselgelt kirjeldada kohustusega hõlmatud tavasid ning osutada, milliste kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 2 osutatud tavadega on need samaväärsed ja milliste kõnealuse määruse IX lisas loetletud tavadega loetakse need kattuvaks. Osutatud teated peavad sisaldama viidet asjaomastele kohustustele maaelu arengu programmi raames, mis on esitatud komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (6) artikli 10 lõike 1 kohaselt või mille komisjon on heaks kiitnud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 (7) artikli 18 lõikele 4.

3.   Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 3 punktis b osutatud sertifitseerimissüsteemide puhul tuleb komisjonile edastatavates teadetes sõnaselgelt kirjeldada sertifitseerimissüsteemiga hõlmatud tavasid ning osutada, milliste kõnealuse määruse artikli 43 lõikes 2 osutatud tavadega on need samaväärsed ja milliste kõnealuse määruse IX lisas loetletud tavadega loetakse need kattuvaks.

4.   Kui komisjoni tehtud hindamisel järeldatakse, et erikohustustes või sertifitseerimissüsteemides sisalduvad teatatud tavad ei sisaldu määruse (EL) nr 1307/2013 IX lisas esitatud loetelus, teatab komisjon sellest liikmesriigile kolme kuu jooksul alates teate saamisest. Liikmesriik võib anda lisateavet ühe kuu jooksul pärast komisjonilt teabe saamist. Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 43 lõike 8 teise lõigu kohane rakendusakt võetakse vastu seitsme kuu jooksul pärast algse teate saamist.

Artikkel 11

Püsirohumaa absoluutväärtuse säilitamise piirmäär

Piirmäär, mida kasutada hinnates, kuidas on säilinud püsirohumaa absoluutväärtus, millele on osutatud määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 45 lõike 3 teises lõigus, on kõnealuse määruse artikli 45 lõike 2 punkti a kohase püsirohumaa pindala vähendamine 0,5 %.

4. PEATÜKK

TOOTMISKOHUSTUSEGA SEOTUD TOETUS

1. JAGU

Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus

Artikkel 12

Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 55 lõikes 1 osutatud otsuste hindamise ja heakskiitmise menetlus

Komisjon hindab, kas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 55 lõikes 1 osutatud otsused on kooskõlas kõnealuse määrusega, eelkõige seda, kas need kinnitavad kõnealuse määruse artikli 55 lõikes 1 osutatud mõne vajaduse olemasolu, samuti hindab komisjon kooskõla delegeeritud määrusega (EL) nr 639/2014.

Kui komisjon leiab, et liikmesriigi esitatud teave ei võimalda järeldada, et esimeses lõigus loetletud tingimused on täidetud, palub ta liikmesriigil esitada lisateavet või vaadata oma otsus läbi.

Komisjon võtab nelja kuu jooksul pärast kogu nõutava teabe saamist vastu rakendusakti, millega kiidetakse liikmesriigi otsus heaks või lükatakse tagasi.

2. JAGU

Puuvilla eritoetus

Artikkel 13

Maa ja sortide heakskiitmise menetlus

Puuvilla eritoetuse puhul kohaldatav maa ja sortide heakskiitmise menetlus, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 57, viiakse asjaomase aasta külvi puhul lõpule 31. jaanuariks.

Artikkel 14

Tootjate teavitamine

1.   Enne iga aasta 1. märtsi teatavad liikmesriigid puuvillatootjatele kõnealuse aasta külvi kohta järgmise teabe:

a)

külvamiseks heaks kiidetud sordid;

b)

delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 56 kohaselt puuvillatootmiseks ette nähtud põllumajandusmaa heakskiitmise kriteeriumid;

c)

delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artiklis 58 osutatud minimaalne istutustihedus;

d)

nõutavad põllumajandustavad.

2.   Kui külvisordile antud luba tühistatakse, teatab liikmesriik sellest puuvillakasvatajatele enne järgmise aasta külvihooaja 1. märtsi.

5. PEATÜKK

TEATAMISEESKIRJAD

Artikkel 15

Teated sammastevahelise paindlikkuse kohta

1.   Teave, mis esitatakse komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõikele 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (8) artikli 136a lõikele 1 iga kalendriaasta kohta kuni aastani 2019, tuleb esitada aastase protsendimäärana aastasest riiklikust ülemmäärast, millele on osutatud määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 1 esimeses lõigus ja määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136a lõike 1 esimeses lõigus.

2.   Teave, mis esitatakse komisjonile vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõikele 2 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136a lõikele 1 iga kalendriaasta kohta kuni aastani 2020, tuleb esitada aastase protsendimäärana iga-aastastest summadest, mis on eraldatud toetusmeetmeteks maaelu arengu programmi raames, millele on osutatud määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 2 esimeses lõigus ja määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 136a lõike 2 esimeses lõigus.

Artikkel 16

Teated määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 22 lõigetes 2 ja 3 osutatud põhitoetuskava ülemmäära suurendamise kohta

Kui liikmesriik teatab komisjonile oma otsuse vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 22 lõigetele 2 ja 3, peab komisjonile iga kalendriaasta kohta kuni 2020. aastani esitatav teave sisaldama protsendimäära aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas ja millest on maha arvatud summa, mis tuleneb kõnealuse määruse artikli 47 lõike 1 kohaldamisest.

Artikkel 17

Rahaeraldised ümberjaotava toetuse, looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetuse ja noore põllumajandustootja toetuse raames

Kui liikmesriik teatab komisjonile oma otsusest vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 42 lõikele 1, artikli 49 lõikele 1 ja artikli 51 lõikele 1, peab komisjonile iga kalendriaasta kohta kuni 2020. aastani esitatav teave sisaldama protsendimäära aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas.

Artikkel 18

Määruse (EÜ) nr 792/2009 kohaldamine

Määrusega (EL) nr 1307/2013, delegeeritud määrusega (EL) nr 639/2014 ja käesoleva määrusega ette nähtud teated esitatakse komisjonile kooskõlas määrusega (EÜ) nr 792/2009.

6. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kalendriaastale 2014 järgnevaid kalendriaastaid hõlmavate toetusetaotluste suhtes.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. juuni 2014.

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 639/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad, ning muudetakse kõnealuse määruse X lisa (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(3)  Komisjoni määrus (EÜ) nr 792/2009, 31. august 2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(4)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014, 11. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 48).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013, 17. detsember 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(7)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, 20. september 2005, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).

(8)  Nõukogu määrus (EÜ) nr 73/2009, 19. jaanuar 2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.1.2009, lk 16).


Top