ELi suunised piinamise ja muu julma kohtlemise kohta

KOKKUVÕTE:

suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses

KOKKUVÕTE

MIS ON SUUNISTE EESMÄRK?

Nendega luuakse tegevusvahend, mida EL saab kasutada kontaktides kolmandate riikidega, et võidelda piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava karistamisega (nt vahistatud isiku peksmine).

PÕHIPUNKTID

EL võitleb piinamise ja väärkohtlemisega, pakkudes toetust rahvusvahelistele vahenditele (nt inimõiguste ülddeklaratsioon, Genfi konventsioonid, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Statuut jne) ja rakendades meetmeid oma üldise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames, näiteks reguleerides kauplemist piinamisvahenditega.

Suhetes kolmandate riikidega võtab EL piinamise ja väärkohtlemisega võitlemiseks järgmisi meetmeid:

• poliitilise dialoogi pidamine kolmandate riikide ning piirkondlike organisatsioonidega, mille jaoks on sätestatud selged tingimused ja põhimõtted suunistes inimõigustealaste dialoogide kohta;
• poliitiliste algatuste (demaršide) ja avalduste tegemine, milles kutsutakse asjaomaseid kolmandaid riike tungivalt üles võtma tõhusaid meetmeid piinamise ning muu väärkohtlemise vastu võitlemiseks;
• kahe- ja mitmepoolses koostöös kodanikuühiskonna kaasamise edendamine, esmajoones ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019) raames, millega toetatakse vabaühenduste võitlust piinamisega;
• ELi saatkonna esindajate saatmine vaatlejana kohtuistungitele, kus on alust arvata, et süüdistatavat on piinatud või väärkoheldud.

Nende suuniste alusel kutsub EL kolmandaid riike üles võtma järgmisi meetmeid:

• piinamise ja väärkohtlemise tõkestamine, keelustamine ja hukkamõistmine;
• rahvusvaheliste õigusnormide ja menetluste järgimine ja rakendamine (nt ÜRO piinamise vastane konventsioon);
• kinnipidamiskohtadega seotud kaitsemeetmete ja menetluste vastuvõtmine;
• ohvritele taastusabi ja hüvituse andmine;
• siseriiklike õiguslike tagatiste loomine;
• karistamatusega võitlemine;
• erikaitset vajavate rühmade (nt pagulased, varjupaigataotlejad või vangid) kehtestamine;
• kinnipidamiskohtade järelevalvemehhanismide võimaldamine;
• riiklike institutsioonide loomine piinamise tõkestamiseks;
• õigussüsteemi tugevdamine;
• tõhusa koolituse andmine õiguskaitse- ja tervishoiutöötajatele ning sõjaväelastele piinamise ja väärkohtlemisega tegelemiseks;
• igasuguse hirmutamise või surve avaldamise ärahoidmine;
• lahangute läbiviimine.

TAUST

Austus inimõiguste vastu on ELi välissuhete üks põhiprioriteete. Võitlus piinamise ja väärkohtlemise vastu on selle töö vajalik osa, ehkki on vastu võetud arvukaid rahvusvahelisi õigusvahendeid, mille alusel on keelatud inimväärikuse sedalaadi tõsine rikkumine.

Piinamise ja väärkohtlemise tõkestamine ja kaotamine ning selle toimepanijate karistamatusega võitlemine on ELi tegevuse eesmärk, mida toetavad tugevalt kõik ELi liikmesriigid. See töö täiendab ELi tegevust surmanuhtluse vastu võitlemisel.

ÕIGUSAKT

Suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses – suuniste 6129/1/12 REV1 ajakohastamine, 20.3.2012

Viimati muudetud: 08.03.2016