Ohualtid avamere ökosüsteemid – kaitse põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest avamerel

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 734/2008 – ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitse

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Sellega sätestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse Euroopa Liidu (EL) riikides registreeritud kalalaevade suhtes, mis püüavad kala põhjapüügivahenditega* avamerel väljaspool piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide reguleeritud piirkondi või seal, kus sellised organisatsioonid ei ole kalavarude kohta meetmeid võtnud.

PÕHIPUNKTID

Piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid

• Kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsiooniga on piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid rahvusvahelised organisatsioonid, mille kaudu teevad mereäärsed ja teised avamerel kalapüügiga tegelevad riigid koostööd kalavarude, eriti siirdekalade või piirialade kalavarude*, kaitsmisel ja majandamisel konkreetses geograafilises piirkonnas.
• Piirkondlikel kalavarude majandamise organisatsioonidel on õigus kehtestada kaitse- ja majandamismeetmeid, nagu saagi- ja püügipiiranguid, tehnilisi ja kontrollimeetmeid.
• EL osaleb aktiivselt mitme piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni tegevuses. ELi esindab neis Euroopa Komisjon.

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse kalalaevade suhtes, mis püüavad kala põhjapüügivahenditega

• väljaspool piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide vastutusala;
• alal, kus on käimas piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni loomine ning kus on kokku lepitud ajutistes meetmetes merekeskkonna kaitseks.

Kalapüügiload

Põhjapüügiks antakse luba ainult siis, kui see ei avalda mingit kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele. ELis registreeritud kalalaevad, mis tegelevad nendes piirkondades põhjapüügivahenditega kalapüügiga, peavad hankima kalapüügiloa. Taotlusele tuleb lisada üksikasjalik püügikava, milles on ära näidatud

• püügikoht;
• püütavad liigid;
• püügivahendite liik ja sügavus, kus neid kasutatakse;
• kavandatud püügikoha merepõhja kaart, kui pädevatel asutustel seda ei ole.

Kalapüügiloa annab välja riik, kus laev on registreeritud. Selle riigi pädevad asutused peavad

• enne loa väljaandmist hindama püügikavas märgitud piirkonna ohualdiste mereökosüsteemidega seotud andmeid. Piirkondades, kus ei ole läbi viidud nõuetekohast teaduslikku hindamist ja mille kohta ei ole olemas hindamistulemusi, keelatakse põhjapüügivahendite kasutamine;
• saama teate mis tahes muudatustest püügikavas, et hinnata, kas see võib ohustada ohualteid mereökosüsteeme;
• tühistama kalapüügiloa, mis on antud püügikavast kõrvale kalduvale kalalaevale.

Kalapüügi keelualad

Kooskõlas 2006. aasta ÜRO peaassamblee resolutsiooniga 61/105 peavad ELi riigid parima olemasoleva teadusteabe alusel määrama kindlaks ohualdiste mereökosüsteemide esinemise või tõenäolise esinemise piirkonnad ning sulgema need põhjapüügivahenditega kalapüügiks. Sulgemisest tuleb kohe teatada komisjonile, kes peab seejärel teatama sellest teistele ELi riikidele.

Seire

Vaatlejad jälgivad kalapüügiloa saanud laevade tegevust kuni püügikava täitmise lõpuni. Selle aja jooksul peavad vaatlejad

• koguma teavet saagi kohta;
• registreerima püügikava muudatused;
• registreerima ohualdiste mereökosüsteemide leiud ning
• registreerima püügivahendite kasutamise sügavused.

Asjaomase ELi riigi pädevale asutusele tuleb esitada aruanne 20 päeva jooksul pärast vaatlusperioodi lõppu. Aruande koopia saadetakse komisjonile.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 31. juulist 2008.

* PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 15. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest (ELT L 201, 30.7.2008, lk 8–13)

Viimati muudetud: 04.10.2016