Elektroonilised riigihanked

Euroopa majandus seisab silmitsi vajadusega vähendada avaliku sektori kulutusi ning leida uusi majanduskasvu allikaid. Avalike e-hangete ühtlustamine võib nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta.

KOKKUVÕTE

Üleminek e-hangetele toimub Euroopa riigihanke-eeskirjade ajakohastamise raames. 2014. aasta aprillis võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu kolmest õigusaktist koosneva paketi - tänu neile tekstidele saigi üleminek võimalikuks.

MIS ON ELEKTROONILISED RIIGIHANKED (E-HANKED)?

E-hankega on tegu, kui avaliku sektori asutused kasutavad elektroonilisi sidevahendeid varustuse ja teenuste ostmiseks või riiklike ehitustööde korraldamiseks pakkumiskutsete abil.

E-hangete laialdasem kasutamine Euroopas võimaldab

• lihtsustada riigihankesüsteemi toimimist;
• vähendada töökoormust ja kulutusi;
• suurendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) osalemist;
• soodustada kvaliteedi paranemist ja hindade alanemist.

SELGEM JA LIHTSAM UUS ÕIGUSRAAMISTIK

2014. aasta aprillis võeti vastu uus õigusraamistik ehk pakett, kuhu kuuluva kolme uue direktiivi peamised eesmärgid on järgmised:

• teha e-hanked kohustuslikuks menetluse teatavates etappides ja kesksete hankijate puhul (kes tsentraliseerivad tellimusi avaliku sektori hankijate nimel); neid meetmeid tuleb kohaldada alates aprillist 2016 ja neid tuleb rakendada Euroopa Liidus (EL) kõigi avaliku sektori hankijate puhul alates oktoobrist 2018;
• piirata riigihankelepingute piiriüleste taotluste ees seisvaid tehnilisi tõkkeid.

Direktiividega kehtestatakse selge õiguslik raamistik, mis hõlmab elektrooniliste allkirjade võimaliku kasutamisega seotud aspekte. Lisaks on direktiivide eesmärk

• tugevdada e-Certise infosüsteemi rolli seoses ELi 28 liikmesriigis hankemenetluste puhul nõutavate mitmesuguste sertifikaatide ja tõenditega;
• näha ette erandid seoses elektrooniliste sidevahendite kasutamisega.

Lisaks nähakse kontsessioonilepingute sõlmimist käsitlevas direktiivis ette lihtsustatud süsteem, millega muudetakse e-hanked valikuliseks, samas kui e-teavitus tehakse kohustuslikuks.

Taust

Komisjon väljendas ühtse turu aktis soovi ajakohastada ELi e-hangetega seotud õiguslikku raamistikku. Selle sektori majanduslik tähtsus on märkimisväärne ja elektroonilise menetluse kasutuselevõtt parandab riigihangete tõhusust.

Lisateave:

• E-hanked

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. E-hangete strateegia ( COM(2012) 179 final - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Täielikult elektroonilised riigihanked avaliku halduse moderniseerimiseks ( COM(2013) 453 final - Euroopa Liidu Teatajas avaldamata).

Selles teatises selgitatakse e-hangete rakendamisel tehtud edusamme: alates hanketeadete elektroonilisest avaldamisest ja lõpetades elektrooniliste maksetega, mis on sätestatud 2012. aasta teatises.

Viimati muudetud: 09.11.2014