Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega (EL) 2019/2176 muudetud määrusega luuakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB), et tagada Euroopa Liidu (EL) finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ning aidata vältida või leevendada süsteemseid riske* ELis kui tervikus või selle osades. ESRB tuvastab finantsstabiilsuse riskid ja arutab neid olenemata päritolust.

ESRB asutatakse uue Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi osana, mille hulka kuuluvad samuti

Euroopa Pangandusjärelevalve;
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve;
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve;
Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee;
ELi liikmesriikide järelevalveasutused.

Uue järelevalvesüsteemiga on seotud ka määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale (EKP) konkreetsed ülesanded ESRB toetamisel.

PÕHIPUNKTID

Mandaat, eesmärgid ja ülesanded

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asub Maini-äärses Frankfurdis, Saksamaal. Ta vastutab finantssüsteemi tervikliku järelevalve ja riskide analüüsimise ehk nn makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. Selleks täidab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu järgmisi ülesandeid:

tuvastada süsteemsed riskid ja seada need tähtsuse järjekorda;
anda riskihoiatusi, kui selliseid süsteemseid riske loetakse märkimisväärseks, ja vajaduse korral avalikustada need;
esitada soovitusi parandusmeetmete võtmiseks, et reageerida tuvastatud riskidele;
väljastada Euroopa Liidu Nõukogule adresseeritud konfidentsiaalne hoiatusteade ning anda nõukogule üle asjaomane hinnang, kui ta leiab, et tekkida võib eriolukord;
jälgida hoiatuste ja soovituste kohaselt võetud meetmete rakendamist;
kooskõlastada oma tegevust rahvusvaheliste finantsorganisatsioonidega, nagu Rahvusvaheline Valuutafond ja finantsstabiilsuse nõukogu.

Organisatsioon ja juhtimine

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesehitus on järgmine:

haldusnõukogu teeb otsuseid, mida on vaja tema ülesannete täitmise tagamiseks ja tema eesistujaks on EKP president;
juhtkomitee, mis toetab otsustusprotsessi;
sekretariaat, mis vastutab igapäevase töö eest;
teaduslik nõuandekomitee ja tehniline nõuandekomitee, mis annavad nõu ja toetust.

ESRB eesistuja esindab seda asutuseväliselt. Tal on ka kaks asetäitjat. EKP pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule sekretariaadi kaudu tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas.

EKP järelevalvenõukogu ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu saadavad mõlemad oma esindaja haldusnõukogusse (ilma hääleõiguseta). Poliitilise sekkumise vältimiseks ei tohi ühelgi haldusnõukogu liikmel olla liikmesriigi riigiametit.

Hoiatused ja soovitused

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu annab hoiatusi oma eesmärgiga seotud märkimisväärsete süsteemsete riskide tuvastamisel ning vajaduse korral annab välja soovitused parandusmeetmete võtmiseks, sealhulgas vajaduse korral seadusandlike algatuste tegemiseks.

Kõnealused hoiatused ja soovitused võivad olla suunatud eelkõige

ELile tervikuna;
ühele või mitmele liikmesriigile;
EKP-le talle antud panganduse makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete osas;
ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele;
ühele või mitmele riiklikule järelevalveasutusele;
ühele või mitmele riiklikule asutusele, mis on määratud rakendama meetmeid süsteemsete või makrotasandi usaldatavusriskidega tegelemiseks;
Euroopa Komisjonile seoses asjaomase ELi õigusaktiga;
liikmesriikide määratud kriisilahendamisasutustele või
Ühtsele Kriisilahendusnõukogule.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitused

Soovituste adressaadid peavad neid järgima või esitama meetmete võtmata jätmise korral põhjenduse. Kui ESRB otsustab, et soovitust ei ole järgitud või adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab ta konfidentsiaalselt adressaate, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja asjaomast Euroopa järelevalveasutust.

Euroopa järelevalvesüsteemi edasine areng

2008. aasta finantskriisi jätkumise tõttu ja pärast euroala valitsemissektori võlakriisi (2010-2011) halvenemist tekkis vajadus euroala pangandussüsteeme täiendavalt integreerida. See viis ELi pangandusliidu algatuseni.

Määruse (EL) nr 1092/2010 toimimine vaadati läbi 2013. aastal. Selle tulemusena tehti määruses (EL) 2019/2176 muudatused. Nendega kohandatakse ESRB juhtimist, et hõlmata alates 2014. aastast

ühtset järelevalvemehhanismi, mille alusel teostab EKP keskset järelevalvet euroala pankade üle (ligikaudu 2000 panka). Sellega võivad liituda ka euroalasse mittekuuluvad riigid;
ühtset kriisilahenduskorda, mille eesmärk on tagada ühtse järelevalvemehhanismiga hõlmatud ja maksejõuetuse ohtu sattunud pankade olukorra nõuetekohane lahendamine maksumaksjate raha kasutamata.

Määrusega (EL) 2019/2176 sisse viidud muudatused on seotud ka ELi pangandussektori riskide vähendamise eeskirjadega. Aja jooksul on need pidevalt arenenud ja hõlmavad järgmist:

kapitalinõuete direktiiv (direktiiv 2013/36/EL – vt kokkuvõtet) ja määrus (määrus (EL) nr 575/2013 – vt kokkuvõte);
pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv (direktiiv 2014/59/EL – vt kokkuvõte);
ühtse kriisilahenduskorra määrus (muudetud määrusega (EL) 2019/877 – vt kokkuvõte);
hoiuste tagamise skeemid (direktiiv 2014/49/EL – vt kokkuvõte), mis kaitsevad eraisikute ja äriühingute hoiuseid;
viivislaenude direktiiv (direktiiv (EL) 2021/2167 – vt kokkuvõte).

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 16. detsembrist 2010.

TAUST

Lisateave:

Pangandus ja rahandus (Euroopa Komisjon)
Pangandusliit (Euroopa Komisjon)
Pangandusliit (Euroopa Keskpank)
Mis on kapitaliturgude liit? (Euroopa Komisjon)
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem (Euroopa Komisjon)
Missioon ja asutamine (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu)

PÕHIMÕISTED

Süsteemne risk Finantssüsteemi häire risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed ELi või ühe või mitme ELi liikmesriigi reaalmajandusele ja siseturu toimimisele. Kõik finantsvahendajate, -turgude ja -taristu liigid võivad olla teataval määral süsteemselt tähtsad.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11)

Määruse (EL) nr 1092/2010 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/2167 krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL (ELT L 438, 8.12.2021, lk 1–37)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1–90)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149–178)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338–436)

Vt konsolideeritud versioon.

Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162–164)

Viimati muudetud: 03.04.2023