Finantssektori kriisi ohjamine

KOKKUVÕTE:

teatis (KOM(2010) 579 (lõplik)) – ELi raamistik kriisiohjamiseks finantssektoris

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Teatises sätestatakse vajalikud meetmed selleks, et Euroopa Liit (EL) saaks omale finantssektori kriisiohjamise eeskirjad.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Finantssektori kriisiohjamise eeskirjad kehtivad:

kõikidele krediidiasutustele;
teatavatele investeerimisühingutele – täpsemalt neile, mille maksejõuetus võib finantssüsteemi ohtu seada.

Eesmärgid

Nende eeskirjade eesmärk on tagada, et finantssüsteem oleks stabiilne isegi äri ebaõnnestumise korral, ning:

ergutada ennetamist ja ettevalmistust, et vähendada finantssüsteemi riske;
luua usaldusväärsed kriisilahendamisvahendid;
rakendada tegutsemiseks kiireid ja tulemuslikke vahendeid;
vähendada moraalitu käitumise riski, tagades, et aktsionärid osalevad kulude katmises;
aidata kaasa piiriüleste gruppide kriiside sujuvale lahendamisele, et kaitsta siseturgu;
tagada õiguskindlus;
piirata konkurentsimoonutusi.

Tegevusvaldkonnad

Teatises määratakse kindlaks meetmed, mida tuleks võtta järgmistes valdkondades:

kriisiohje eest vastutavad ametiasutused – iga ELi riik määrab kriisilahendamise eest vastutava asutuse, mis on järelevalveasutusest sõltumatu;
ettevalmistavad ja ennetavad meetmed – sealhulgas järelevalveprogrammi rakendamine iga asutuse puhul, kelle üle järelevalvet teostatakse, ja kohapealsed kontrollid;
tegevuse käivitajad – ette tuleks näha varane sekkumine juhul, kui pank või investeerimisühing ei suuda vastata kapitalinõuete direktiivi nõuetele;
varane sekkumine – tagab järelevalveasutuste volituste laiendamise ja täpsustamise. Pangad ja ettevõtjad oleksid kohustatud esitama kava, mis aitab asutusel finantsraskustest välja tulla;
võla mahakandmine – võimaldab raskustes asutusel oma tegevust jätkata või mõned tegevustest lõpetada, et vähendada kriisi edasikandumise ohtu teistele asutustele;
kriisilahendamine – uuendada pankade maksevõimetust käsitlevaid õigusakte, et kriisi sattunud pangad saaksid kasu likvideerimismenetlusest.

Võetud meetmed

1.
Järelevalveasutused

2011. aastal loodi kolm Euroopa järelevalveasutust:

Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), mis tegeleb panganduse järelevalve, sealhulgas pankade rekapitaliseerimise järelevalvega;
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), mis tegeleb kapitaliturgude järelevalvega ning teostab otsest järelevalvet reitinguagentuuride ja kauplemisteabehoidlate üle;
Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA), mis tegeleb kindlustusjärelevalvega.

28 riiklikku järelevalveasutust on esindatud kõigis kolmes nimetatud järelevalveasutuses.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loodi selleks, et jälgida ja hinnata finantsstabiilsuse võimalikke ohte, mis tekivad makromajandusliku arengu ja finantssüsteemi üldise arengu tagajärjel.

2.
Pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv

Kõnealune direktiiv (direktiiv 2014/59/EL) jõustus kõikides ELi riikides 2014. aasta juulis. See sisaldab hulka eeskirju, mis aitavad ühtlustada ja parandada pankade kriisidega tegelemise vahendeid ELis ja mis muu hulgas hõlmavad alljärgnevat:

pankadelt nõutakse, et nad koostaksid finantsraskustest ülesaamiseks finantsseisundi taastamise kava;
ametiasutustele antakse erinevad volitused sekkuda pankade tegevusse, et vältida nende maksejõuetuks muutumist;
ametiasutustel on samuti volitus rakendada maksejõuetute pankade kriisi lahendamise kavu nii, et nende elutähtsad funktsioonid jääksid püsima ja et maksumaksjad ei peaks neid päästma;
2016. aastal loodi euroala riikide jaoks ühtne kriisilahendusfond, euroalasse mittekuuluvate ELi riikide jaoks jäävad alles eraldi riiklikud fondid;
riikide ametiasutuste vahelise koostöö parandamise menetlused.

3.
Hoiuste tagamise skeemi direktiiv

See direktiiv (direktiiv 2014/49/EL) jõustus 2014. aastal. Direktiiviga tugevdatakse kehtivat riiklike hoiuste tagamise skeemi süsteemi, et tegeleda finantskriisis ilmnenud nõrkade kohtadega. Direktiivi põhipunktid on muu hulgas järgmised:

kuni 100 000 euro suurune ühtne hoiuste tagatis;
lihtsam ja kiirem juurdepääs tagasimaksmisele – maksetähtaegade järkjärguline lühendamine 20 tööpäevalt seitsmele tööpäevale;
rangem finantseerimiskord;
hoiustajate parem teavitamine.

TAUST

Kriisiohje (Euroopa Komisjoni veebileht)
ELi laiaulatuslik reageering finantskriisile: märkimisväärsed edusammud Euroopa tugeva finantsraamistiku ja euroala pangandusliidu saavutamise suunas (Euroopa Komisjoni pressiteade)

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi raamistik kriisiohjamiseks finantssektoris” (KOM(2010) 579 (lõplik), 20.10.2010)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149–178)

Direktiivi 2014/49/EL järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190–348)

Viimati muudetud: 07.12.2016