Põllumajandusturgude ühine korraldus

Euroopa Liit on põllumajandusturgude reguleerimiseks kehtestanud ühised eeskirjad. Need eeskirjad puudutavad ennekõike avalikku sekkumist turgudel, kvoodisüsteeme ja toetuskavasid, turustamis- ja tootmisstandardeid ning kaubandust kolmandate riikidega.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (vt muutmisaktid).

KOKKUVÕTE

Põllumajandusturgude ühine korraldus on Euroopa tasandil teatavate põllumajandussektorite reguleerimiseks kehtestatud õiguslik raamistik. Asjakohased põllumajandussektorid on loetletud nimetatud määruse I ja II lisas.

Euroopa Liit on niisiis kehtestanud ühiseeskirjad, millega reguleeritakse põllumajandusturgude juhtimist, põllumajandustoodete turustamise standardeid ning Euroopa Liidu (ELi) eksporti ja importi.

SISETURG

Turusekkumine

Turgude stabiilsuse ja põllumajandustootjate rahuldava elatustaseme tagamiseks on otsetoetuskavade kõrval kehtestatud ka hinnatoetusmehhanism.

Hinnatoetusmehhanismi puhul võetakse arvesse nii iga põllumajandussektori vajadusi kui ka eri sektorite vahelist seotust. Meetmed jagunevad kahte kategooriasse:

Sekkumise erimeetmed

Euroopa Liit võib kriisi sattunud turgude toetamiseks võtta erakorralisi meetmeid. Näiteks on selliseid meetmeid vaja põllumajandusturgudele negatiivset mõju avaldavate loomahaiguste leviku või looduskatastroofide korral.

Kvoodisüsteemid

Suhkru ja piima puhul on kehtestatud siseriiklikud tootmiskvoodid. Liikmesriigid jagavad need kvoodid tootjate vahel. Käesolevas määruses on kindlaks määratud kvootide ühelt ettevõtjalt teisele ülemineku tingimused ja ülejääkide haldamise kord. See hõlmab muu hulgas kvoodiületamise tasu, mida liikmesriigid tootjatelt võtavad.

Toetuskavad

Samuti nähakse ette toetused järgmistele sektoritele:

TURUSTAMINE JA TOOTMINE

Komisjon võib kehtestada teatavate põllumajandustoodete turustamise standardid. Kõnealused standardid võivad olla seotud toodete kvaliteedi, pakendamise, ladustamise või transpordiga.

Käesoleva määrusega kehtestatakse täiendavad eeskirjad, millega reguleeritakse veinisektoris kaitsemärgisega toodete tootmist ja turustamist. Nimetatud märgisteks on kaitstud päritolunimetused, geograafilised tähised ja traditsioonilised nimetused. Määruses kirjeldatakse menetlust, mille alusel sellist märgist saada soovivad tootjad peavad oma taotluse esitama.

Tootjaorganisatsioonid ja tootmisharudevahelised organisatsioonid

Käesolevas määruses kehtestatakse tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamist ja toimimist reguleerivad eeskirjad.

Tootjaorganisatsioonide puhul peab olema võimalik tootmist ühiselt kavandada ja nõudlusega kohandada.

Tootmisharudevahelised organisatsioonid aga ei pea koosnema peamiselt tootjatest. Need võivad koosneda põllumajandustoodete tootmise, kaubanduse või töötlemisega seotud majandustegevuse esindajatest. Tootmisharudevaheliste organisatsioonide eesmärgiks on ennekõike tootmis- ja töötlemiskulude optimeerimine.

KAUBANDUS KOLMANDATE RIIKIDEGA

Põhimõtteliselt on kolmandate riikidega kauplemisel keelatud nõuda tasusid, mis on toimelt samaväärsed tollimaksuga, ning kohaldada koguselisi piiranguid või nendega samaväärse toimega meetmeid.

Import

Komisjon võib nõuda impordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite toodete puhul: teravili, riis, suhkur, seemned, oliiviõli ja lauaoliivid, lina ja kanep, värsked ja töödeldud puu- ja köögiviljad, banaanid, vein, elustaimed, veiseliha, sealiha, lamba- ja kitseliha, linnuliha, piim ja piimatooted, munad ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.

Nimetatud toodete suhtes kohaldatakse ühise tollitariifistiku imporditollimaksu määrasid, kuid teatavate toodete suhtes kehtivad erisätted. Mõningatel juhtudel võidakse imporditollimaks peatada või kohaldada täiendavat imporditollimaksu.

Nimetatud erisätteid kohaldatakse näiteks teravilja- ja riisisegude ning teravilja ja riisi impordi suhtes ning imporditollimaks arvutatakse sellisel juhul olenevalt segu koostisest. Sooduskord kehtib ka suhkruimpordi suhtes ning kanepi ja humala impordi suhtes on kehtestatud teatavad eritingimused.

Peale selle võib komisjon kehtestada impordi tariifikvoote, see tähendab vähendatud tollimaksuga imporditavate kaupade koguse piiranguid. Tariifikvoote haldab komisjon viisil, millega välistatakse mis tahes diskrimineerimine.

Eksport

Komisjon võib nõuda ekspordilitsentsi esitamist järgmiste sektorite toodete puhul: teravili, riis, suhkur, oliiviõli ja lauaoliivid, värsked ja töödeldud puu- ja köögiviljad, vein, elustaimed, veiseliha, sealiha, lamba- ja kitseliha, linnuliha, piim ja piimatooted, munad ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkohol.

Teatavate toodete eksporti võib toetada eksporditoetuste kaudu, millega kaetakse maailmaturu ja ELi turu hindade vahe. Neid võib diferentseerida sihtkoha järgi ning komisjon määrab need kindlaks korrapäraste ajavahemike järel, võttes arvesse Euroopa Liidu ja maailmaturu hindade arengut. Ladustatud linnase, teravilja ja veiseliha eksporditoetusi reguleeritakse erisätetega.

Samuti reguleeritakse piima- ja piimatootesektori ekspordikvootide haldamist ja impordi erirežiimi kolmandates riikides.

Konkurents

Kohaldatakse Euroopa konkurentsiõigust. Määruse artiklis 176 on siiski ette nähtud erandid, mille puhul komisjon võib lubada kokkuleppeid või kooskõlastatud tegevust. Määrusega nähakse sellised erandid ette ka puu- ja köögivilja- ning tubakasektoris.

Põhimõtteliselt kehtib kõigis põllumajandussektorites Euroopa riigiabi kord. Piima- ja veinisektori puhul nähakse määruses siiski ette riigiabi käsitlevad erisätted.

Komiteemenetlus

Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee (EN).

Kontekst

Enne käesoleva määruse vastuvõtmist kehtis igas põllumajandussektoris eraldi ühine turukorraldus. Samuti oli Euroopa tasandil palju erinevaid põllumajandusturgude korraldamise süsteeme. Käesoleva õigusliku raamistikuga lihtsustatakse ja ühtlustatakse varasemaid eeskirju.

Viited

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 1234/2007

23.11.2007

ELT L 299, 16.11.2007

Muutmisakt(id)

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Määrus (EÜ) nr 247/2008

26.3.2008

ELT L 76, 19.3.2008

Määrus (EÜ) nr 248/2008

20.3.2008

ELT L 76, 19.3.2008

Määrus (EÜ) nr 361/2008

14.5.2008

ELT L 121, 7.5.2008

Määrus (EÜ) nr 470/2008

6.6.2008

ELT L 140, 30.5.2008

Määrus (EÜ) nr 13/2009

16.1.2009

ELT L 5, 9.1.2009

Määrus (EÜ) nr 72/2009

7.2.2009

ELT L 30, 31.1.2009

Määrus (EÜ) nr 491/2009

24.6.2009

ELT L 154, 17.6.2009

Määrus (EÜ) nr 1140/2009

30.11.2009

ELT L 312, 27.11.2009

Määrus (EL) nr 1234/2010

1.1.2011

ELT L 346, 30.12.2010

Viimati muudetud: 04.03.2011