Vaalade, delfiinide ja pringlite kaitse juhusliku püügi eest

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 812/2004 – meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Sellega kehtestatakse meetmed, mille eesmärk on vähendada vaalade, delfiinide ja pringlite (vaalaliste seltsi kuuluvate mereimetajate) juhuslikku püüdmist (nn kaaspüüki) kalalaevadel.

PÕHIPUNKTID

Määrusega kehtestatakse

• tehnilised meetmed seoses seisevvõrkude (vertikaalselt rippuv kalavõrk, millesse kalad lõpustega takerduvad) ja traalidega (kalavõrk) kindlaksmääratud piirkondades (mis on loetletud määruse I ja III lisas);
• järelevalvekava kalalaevade pardal teabe hankimiseks vaalaliste kaaspüügi kohta ohustatud püügipiirkondades* (vt III lisa).

Akustilised hoiatusseadmed

• Välja on töötatud mitmesugused akustilised hoiatusseadmed. Need seadmed (nn pingerid) väljastavad signaale, mis peaksid hoidma vaalalisi kalapüügivahenditest eemal.
• Neid seadmeid peavad kasutama kõik kalalaevad pikkusega alates 12 meetrist, mis tegelevad kalapüügiga kindlaksmääratud tsoonides konkreetsel püügiperioodil.
• Kalalaevade kaptenid peavad tagama, et püügivahendite vettelaskmisel on seadmed täielikult töökorras.
• Euroopa Liidu (EL) riigid peavad jälgima ja hindama mõju, mis kaasneb seadmete pikaajalise kasutamisega.
• Seadmete tehnilised nõuded (nt signaali omadused) ja kasutustingimused (st suurim vahemaa võrgule kinnitatud seadmete vahel) on sätestatud määruse II lisas.
• Erandina võivad ELi riigid lubada kasutada kuni kahe aasta vältel seadmeid, mis ei vasta nõuetele või kasutustingimustele, kui nende kasutamine on piisavalt dokumenteeritud.

Juhusliku püügi seirekavad

• ELi riigid peavad välja töötama ja kehtestama oma lipu all sõitvate kalalaevade suhtes vaalaliste juhusliku püügi seirekavad. Selle eesmärk on saada esinduslikke andmeid III lisas loetletud kalapüügiviiside kohta.
• Laevade kohta, mille pikkus on alla 15 meetri, kogutakse andmeid teadusuuringute ja katseprojektide abil.
• Laevadel, mille pikkus on vähemalt 15 meetrit, teevad seiret pardal viibivad vaatlejad.
• Õigusaktis sätestatakse vaatlejate
  • kvalifikatsioon (nt asjaomased kogemused seoses vaalaliste ja kalastustegevusega);
  • võime täita teatavaid lihtsaid teadusülesandeid jms);
  • ülesanded (jälgida juhuslikku püüki ja koguda andmeid, mis on vajalikud vaadeldava kaaspüügi ekstrapoleerimiseks kogu asjaomasele kalastusviisile);
  • kogutud andmete, tähelepanekute ja tulemuste kohta edastatava aruande sisu.

Aruanded

• ELi riigid peavad igal aastal edastama Euroopa Komisjonilearuande. See aruanne peab
  • sisaldama hinnanguidkogu vaalaliste juhusliku püügi kohta iga asjaomase kalastusviisiga;
  • hõlmama hinnanguid vaatlejate aruannete järelduste kohta ning muud asjakohast teavet, sealhulgas andmeid kalastuses vaalaliste juhusliku püügi vähendamise osas teostatud uuringute kohta.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 1. juulist 2004.

TAUST

Vaalad, delfiinid ja pringlid on võetud kaitse alla ELi loodusdirektiiviga, mille kohaselt ELi riigid peavad kehtestama järelevalve nende liikide kaitsestaatuse üle. Seepärast on EL võtnud erimeetmeid, millega tagatakse, et kalapüügi mõju oleks minimaalne.

* PÕHIMÕISTE

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 26. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 812/2004, millega sätestatakse meetmed vaalaliste juhusliku püügi kohta püügipiirkondades, ja muudetakse määrust (EÜ) nr 88/98 (ELT L 150, 30.4.2004, lk 12–31)

Määruse (EÜ) nr 812/2004 järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1–12)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 04.10.2016